Kohtulahendite liigitus

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-6-13 PDF Riigikohus 05.06.2013
Kuigi apellatsioonitähtaeg asjas oli möödunud selleks ajaks, mil kaebaja teavitas halduskohut apellatsiooni esitamise soovist, võib riigi õigusabi osutanud advokaadi väidetav tegevusetus olla aluseks tähtaja ennistamiseks.
3-3-1-32-11 PDF Riigikohus 23.05.2011
3-3-1-93-10 PDF Riigikohus 14.03.2011
3-2-1-166-10 PDF Riigikohus 04.02.2011
HKMS § 47^1 lg-s 3 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg kohaldub menetluse lõpetamise ja kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise määruste vaidlustamisele. HKMS § 11 lg-st 8 tulenevalt kohaldub kaebuse tagastamise määruse vaidlustamisele, mille halduskohus võtab vastu asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, 10-päevane kaebetähtaeg. Küsimus, kas halduskohus tagastas määruse HKMS § 11 lg 4 alusel põhjendatult või mitte, on vastava määruse peale esitatud määruskaebuse sisulisel läbivaatamisel lahendatav küsimus. HKMS § 11 lg 8 kohaselt on kaebetähtaja algus seotud ajaga, mil menetlusosaline kaebuse tagastamise määruse kätte saab. Seega ei ole kaebetähtaja kulgemise alguse seisukohalt oluline see, kas määrus on avaldatud avaliku e-toimiku süsteemis, ega see, kas koos kaebuse tagastamise määrusega on kaebus koos lisadega ka reaalselt selle esitajale tagastatud.
3-3-1-17-10 PDF Riigikohus 10.05.2010
Selguse huvides võiksid kohtud otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäeva (vt Riigikohtu 16.01.2009 määruse asjas nr 3-3-1-75-08 p-1 15 ning 02.12.2009 määruse haldusasjas nr 3-3-1-78-09 p-i 8).
3-3-1-78-09 PDF Riigikohus 02.12.2009
HKMS § 31 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. TsMS § 632 lg 1 sätestab apellatsioonitähtaja aga teisiti. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. HKMS § 53 lg-st 1 tuleneb, et kassatsioonitähtaja puhul sõltub tähtaja arvestamine sellest, kas asi vaadati läbi kohtuistungil või lahendati kirjalikus menetluses. Kui asi vaadati läbi kohtuistungil, siis hakkab tähtaeg kulgema otsuse avalikust teatavakstegemisest, kirjaliku menetluse korral aga otsuse kättesaamisest. Selline menetlustähtaegade regulatsioon nõuab süvenemist ja kõrgendatud tähelepanu ning eriteadmisteta kogenematul menetlusosalisel on suur võimalus eksida. Selguse huvides võiksid kohtud otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäeva (vt Riigikohtu 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 p-i 15).
3-3-1-17-09 PDF Riigikohus 07.04.2009
3-3-1-75-08 PDF Riigikohus 16.01.2009
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, tuleb vastavalt HKMS § 32 lg-le 31 koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas ennistada tähtaeg või mitte. Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
3-3-1-76-08 PDF Riigikohus 25.11.2008
Kui apellandi esindaja viibis apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõpupäevadel raviasutuses, siis ei pidanud ta apellatsioonkaebust üle andma ka varem, v.a juhul, kui esindajale oli ette teada, et talle osutatakse arstiabi ning seetõttu ei saa ta apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Kui ravil viibimine on menetlusosalisele või tema esindajale varasemalt teada, siis tuleb selle takistusega arvestada, sest ette teada haiglas viibimine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
3-3-1-75-04 PDF Riigikohus 16.02.2005
Apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamine ei too iseeneslikult kaasa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Halduskohus peab otsustama eraldi apellatsiooniteate ja -kaebuse esitamise tähtaegade ennistamise. Kuna TsKMS § 45 lõike 3 kohaselt tuleb koos apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusega esitada apellatsiooniteade või -kaebus, võib halduskohus tähtaja ennistamise otsustamisel hinnata ka apellandi võimalusi kvalifitseeritud õigusabi saamiseks. Õigusalaste teadmiste puudumine aga ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud.
3-3-1-23-04 PDF Riigikohus 10.05.2004
Apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseid hinnates tuleb arvesse võtta, millised on protsessiosalise võimalused tagada oma õiguste efektiivne kaitse. Äriühingul on selleks üldjuhul suuremad võimalused, mistõttu peab halduskohtumenetluses protsessiosaliseks olev äriühing hoolitsema selle eest, et menetlustoiming tehakse tähtaegselt isegi juhul, kui protsessiosalist halduskohtus seni esindanud isikul tekib ootamatu ja vältimatu takistus toimingu sooritamiseks. Seejuures peab menetlustoimingu tegemine teise isiku poolt olema objektiivselt võimalik. Äriühingu seadusjärgsed esindajad ei vabane lepingulise esindaja palkamisega kohustusest hoolitseda asjas menetlustoimingute tegemise tähtaegadest kinnipidamise eest. Käsundi iseloomust tulenevalt tuleb eeldada, et esindatav on esindaja tegevusest teadlik, kuna Võlaõigusseaduse § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kui äriühingu seadusjärgsed esindajad teadsid lepingulise esindaja haigusest, oleksid nad pidanud ise näitama üles piisavat hoolikust apellatsioonkaebuse esitamisest kohtule õigeaegseks teatamiseks ja esitama teate ise või volitama selleks isikut, kes võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks.
3-3-1-58-01 PDF Riigikohus 18.12.2001
Apellatsioonkaebuse esitamise õigus tekib päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab, olenemata, kas see toimub avaliku kuulutamisena või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast.
3-3-1-59-00 PDF Riigikohus 19.01.2001
Mõjuvaks põhjuseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega võib olla tegemist ka siis, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud.
3-3-1-36-96 PDF Riigikohus 22.11.1996
HKS §-d 22 lg. 1 ja 23 lg. 1 seostavad protsessitähtaegade kulgemise kohtuotsuse kuulutamisega. Halduskohtu otsuse kuulutamise all tuleb mõista sellise otsuse kuulutamist, mis vastavalt TsKS §-le 232 koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, kohtu põhjendustest ja resolutsioonist. Apellatsioonitähtaeg ei hakka kulgema ja kohtuotsus ei jõustu, kui kuulutati üksnes halduskohtu otsuse resolutsioon.
3-3-1-20-96 PDF Riigikohus 20.09.1996
HKS § 21 ei nõua, et kohtuotsuse ärakiri tuleb kaebajale saata viivitamatult. Kohtuotsuse ärakirja kaebajale tema palvel saatmise või andmisega põhjendamatu viivitamine võib olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks.

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane