Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-6-13 PDF Riigikohus 05.06.2013
Kuigi apellatsioonitähtaeg asjas oli möödunud selleks ajaks, mil kaebaja teavitas halduskohut apellatsiooni esitamise soovist, võib riigi õigusabi osutanud advokaadi väidetav tegevusetus olla aluseks tähtaja ennistamiseks.
3-3-1-32-11 PDF Riigikohus 23.05.2011
3-3-1-93-10 PDF Riigikohus 14.03.2011
3-3-1-17-09 PDF Riigikohus 07.04.2009
3-3-1-75-08 PDF Riigikohus 16.01.2009
Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, tuleb vastavalt HKMS § 32 lg-le 31 koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas ennistada tähtaeg või mitte. Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
3-3-1-76-08 PDF Riigikohus 25.11.2008
Kui apellandi esindaja viibis apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõpupäevadel raviasutuses, siis ei pidanud ta apellatsioonkaebust üle andma ka varem, v.a juhul, kui esindajale oli ette teada, et talle osutatakse arstiabi ning seetõttu ei saa ta apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Kui ravil viibimine on menetlusosalisele või tema esindajale varasemalt teada, siis tuleb selle takistusega arvestada, sest ette teada haiglas viibimine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
3-3-1-75-04 PDF Riigikohus 16.02.2005
Apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamine ei too iseeneslikult kaasa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Halduskohus peab otsustama eraldi apellatsiooniteate ja -kaebuse esitamise tähtaegade ennistamise. Kuna TsKMS § 45 lõike 3 kohaselt tuleb koos apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusega esitada apellatsiooniteade või -kaebus, võib halduskohus tähtaja ennistamise otsustamisel hinnata ka apellandi võimalusi kvalifitseeritud õigusabi saamiseks. Õigusalaste teadmiste puudumine aga ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud.
3-3-1-23-04 PDF Riigikohus 10.05.2004
Apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseid hinnates tuleb arvesse võtta, millised on protsessiosalise võimalused tagada oma õiguste efektiivne kaitse. Äriühingul on selleks üldjuhul suuremad võimalused, mistõttu peab halduskohtumenetluses protsessiosaliseks olev äriühing hoolitsema selle eest, et menetlustoiming tehakse tähtaegselt isegi juhul, kui protsessiosalist halduskohtus seni esindanud isikul tekib ootamatu ja vältimatu takistus toimingu sooritamiseks. Seejuures peab menetlustoimingu tegemine teise isiku poolt olema objektiivselt võimalik. Äriühingu seadusjärgsed esindajad ei vabane lepingulise esindaja palkamisega kohustusest hoolitseda asjas menetlustoimingute tegemise tähtaegadest kinnipidamise eest. Käsundi iseloomust tulenevalt tuleb eeldada, et esindatav on esindaja tegevusest teadlik, kuna Võlaõigusseaduse § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kui äriühingu seadusjärgsed esindajad teadsid lepingulise esindaja haigusest, oleksid nad pidanud ise näitama üles piisavat hoolikust apellatsioonkaebuse esitamisest kohtule õigeaegseks teatamiseks ja esitama teate ise või volitama selleks isikut, kes võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks.
3-3-1-59-00 PDF Riigikohus 19.01.2001
Mõjuvaks põhjuseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega võib olla tegemist ka siis, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud.
3-3-1-20-96 PDF Riigikohus 20.09.1996
HKS § 21 ei nõua, et kohtuotsuse ärakiri tuleb kaebajale saata viivitamatult. Kohtuotsuse ärakirja kaebajale tema palvel saatmise või andmisega põhjendamatu viivitamine võib olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks.

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane