/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-16-1861/15 PDF Riigikohtu halduskolleegium 17.01.2018
Olukorras, kus ringkonnakohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalust ja ei nõustu mitmete halduskohtu otsuse põhjendustega ning apellatsioonkaebuse väiteid tuleb sisuliselt hinnata, mh kaaluda erinevaid huve, ei ole tegemist apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivitusega ning apellatsioonkaebuse tagastamine HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel on põhjendamatu. (p 12)
Ringkonnakohus, piirdumata kaebuse eduväljavaadete hindamisega, vaid asudes apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama, väljub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel lahendatavate küsimuste piiridest. Apellatsioonkaebust sisuliselt lahendada, sh vajadusel halduskohtu otsuse põhjendusi muuta, saab ringkonnakohus ainult kohtuotsusega (HKMS § 200). (p 11)
3-16-2349/33 PDF Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2017
Arve tasumisel märgitud vale haldusasja number ei tähenda, et riigilõiv oleks tasumata. Arvelduskonto number ja viitenumber on märgitud õigesti. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on riigilõiv laekunud. Seega on riigilõiv tasutud tähtaegselt. (p 7) Vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-82-16.
Arve tasumisel märgitud vale haldusasja number ei tähenda, et riigilõiv oleks tasumata. Arvelduskonto number ja viitenumber on märgitud õigesti. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on riigilõiv laekunud. Seega on riigilõiv tasutud tähtaegselt. (p 7) Vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-82-16.
3-3-1-82-16 PDF Riigikohus 01.12.2016
Arve tasumisel selgitusse märgitud vale haldusasja number ei tähenda, et riigilõiv oleks tasumata. Arvelduskonto number ja viitenumber on õigesti märgitud, samuti nähtub kohtute infosüsteemi menetluskulude nõuete osast, et apellatsioonkaebuse riigilõiv on laekunud. (p 8)
3-3-1-63-16 PDF Riigikohus 24.11.2016
Isik on teinud endast oleneva, et tasuda ringkonnakohtu nõutud riigilõiv, kuid see jäi tasumata tehnilise vea tõttu riigilõivu ülekandmisel Tallinna Vangla poolt, seega mõjuval põhjusel. Niisuguses olukorras ei anna HKMS § 187 lg 4 alust avalduse tagastamiseks. (p 5)
3-3-1-5-14 PDF Riigikohus 12.05.2014
Lasteaiakoha andmise otsustus on haldusakt, millest keeldumiseks tuleb samuti anda haldusakt. See, et valla õigusaktid ei näe lastaiakoha taotluse rahuldamata jätmise puhul ette haldusakti andmist, ei mõjuta HMS regulatsiooni kehtivust. Haldusakt tuleb anda ka siis, kui taotlus saada soovitud aastal lasteaiakoht jäetakse rahuldamata, aga isik jääb lasteaiakoha järjekorda edasi. (p 15) Praeguses asjas oli vallavalitsuse ja kaebaja suhtlemine sedavõrd mitteformaalne, et vallavalitsuse e-kirja ei saa käsitada keelduva haldusakti andmisena ja selle teatavakstegemisena. (p 17)
Kohtutel on kohustus kontrollida kaebuse läbivaatamise ja rahuldamise eelduste olemasolu isegi juhul, kui nende olemasolu pole kahtluse alla seatud (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-61-13, p 12). (p 14)
3-3-1-8-12 PDF Riigikohus 19.04.2012
Kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamisel ei ole karistuslikku eesmärki ega täiendava julgeolekuabinõu eesmärki. Eraldi kambrisse paigutamine peab seonduma distsiplinaarmenetluse läbiviimise huvidega, näiteks vältida tunnistajate mõjutamist, süüteos süüdistatavate kinnipeetavate kokkulepet jmt. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, milles seisnevad distsiplinaarmenetluse korrektse ja põhjaliku läbiviimise huvid. Kuna vastavaid põhjendusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses, siis puudub alus pidada apellatsioonkaebust ilmselgelt perspektiivituks, jätta rahuldamata taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tagastada apellatsioonkaebus HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel.
Vangistusseadus ei mõtesta lähemalt lahti, mida kujutab endast eraldi kamber. Seadus seostab eraldi kambrisse paigutamise raske distsipliinirikkumise ja distsiplinaarmenetlusega, kuid ei ava eraldi kambrisse paigutamise eesmärki. Eraldi kambrisse paigutamine ei tohi olla karistusliku iseloomuga, sest seda meedet ei nimetata § 63 lg-s 1 distsiplinaarkaristuste hulgas. Samuti peab eraldi kambrisse paigutamise eesmärk erinema täiendava julgeolekuabinõuna eraldi lukustatud kambrisse paigutamise eesmärgist. Kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamisel ei ole karistuslikku eesmärki ega täiendava julgeolekuabinõu eesmärki. Eraldi kambrisse paigutamine peab seonduma distsiplinaarmenetluse läbiviimise huvidega, näiteks vältida tunnistajate mõjutamist, süüteos süüdistatavate kinnipeetavate kokkulepet jmt. Eraldi kambrisse paigutamise aluseks ei saa olla üksnes raske distsipliinirikkumine, millega on väljendatud ükskõikset ja negatiivset suhtumist vangla administratsiooni ja kehtivate õigusaktide suhtes.

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json