3-20-1285/50
|
Riigikohtu halduskolleegium |
26.08.2021 |
|
Ringkonnakohus ei või HKMS § 187 lg 3 p 3 alusel tagastada apellatsioonkaebust selle määrusega, millega ta jätab rahuldamata menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Pärast nimetatud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist peab ringkonnakohus jätma apellatsioonkaebuse käiguta ja andma apellandile mõistliku tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kui apellant jätab riigilõivu tähtpäevaks tasumata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile (vt HKMS § 187 lg 4 teine lause). (p 11)
|
| 3-18-1328/14
|
Riigikohtu halduskolleegium |
01.02.2021 |
|
Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (PS § 26; vrd nt EIKo asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (vrd RKHKo nr 3-16-2324/18, p 12). Vaidlustatud korralduses kohustati kaebajat kui menetlusvälist isikut esitama isikliku pangakonto täielik väljavõte veidi vähem kui kahe aasta kohta (15. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2017). Kolleegiumi hinnangul ei saa eraelu puutumatuse sellist riivet nii selle ajalise kui ka esemelise ulatuse tõttu väheintensiivseks pidada. (p 11)
Kuna seadus ei võimalda sellist asja läbi vaadata lihtmenetluses, polnud üks HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldustest täidetud ning apellatsioonkaebuse tagastamine HKMS § 187 lg 31 alusel ei olnud põhjendatud. (p 12)
Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (PS § 26; vrd nt EIKo asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (vrd RKHKo nr 3-16-2324/18, p 12). Vaidlustatud korralduses kohustati kaebajat kui menetlusvälist isikut esitama isikliku pangakonto täielik väljavõte veidi vähem kui kahe aasta kohta (15. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2017). Kolleegiumi hinnangul ei saa eraelu puutumatuse sellist riivet nii selle ajalise kui ka esemelise ulatuse tõttu väheintensiivseks pidada. (p 11)
|
| 3-19-1282/38
|
Riigikohtu halduskolleegium |
28.01.2021 |
|
Kolleegium on varem rõhutanud, et HKMS § 187 lõike 3 punkti 5 sõnastuse järgi tuleb apellatsioonkaebuse perspektiivikuse hindamisel lähtuda apellandi faktiväidetest (RKHKm asjas nr 3-3-1-5-13, p 8). (p 13)
Halduskohtule esitatud kaebuses tugines kaebaja muu hulgas oma tervise kahjustamisele. Kuigi halduskohus kaebaja tervise kahjustamist ei tuvastanud, märkis kaebaja apellatsioonkaebuses, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Seega tugines kaebaja apellatsioonkaebuses muu hulgas halduskohtust erinevale faktiliste asjaolude käsitlusele. Ringkonnakohus on seda ka mõistnud, sest on eraldi välja toonud, et nõustub halduskohtu seisukohaga, tuginedes tervisekaardi väljavõttele. Seega asus ringkonnakohus kontrollima apellatsioonkaebuse faktiväiteid, mis väljub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel lahendatavate küsimuste piiridest (RKHKm asjas nr 3-16-1861/15, p 11). (p 14)
|
| 3-19-116/21
|
Riigikohtu halduskolleegium |
03.07.2020 |
|
HKMS § 187 lõike 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui korraga on täidetud kaks tingimust: asja võib läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Erinevalt sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alustest on ringkonnakohtul selle sätte kohaldamisel kaalutlusruum. Apellatsioonkaebust ei tohi tagastada kergel käel ka siis, kui ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud tingimused täidetud. (p 11)
HKMS § 133 lõike 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Isikunime andmisega seotud piirangud riivavad eeskätt PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid sõltuvalt olukorrast võidakse riivata ka PS §-st 49 tulenevat õigust rahvuskuuluvuse säilitamisele. Isikunimi ja selle kirjapilt moodustavad olulise osa inimese identiteedist ning võivad saata inimest kogu tema elu ja ka pärast seda. Seega ei saa piiranguid isikunime andmisele üldjuhul pidada väheintensiivseks. Seejuures, HKMS § 133 lõige 1 ja § 187 lõige 31 seovad võrdselt kõigi menetlusosaliste menetlusõiguste kitsendamise võimalused kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsusega. (p 12)
|
| 3-16-2290/23
|
Riigikohtu halduskolleegium |
14.11.2018 |
|
Kaebaja õigused oleksid tõhusamalt kaitstud, kui ta täiendaks kaebust eksmatrikuleerimise otsuse tühistamise nõudega. Praeguse kohtuasja raames oleks see tühistamisnõue tähtaegne, kuna kaebuse muutmise korral loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1 teine lause). Praeguses olukorras on kaebajal võimalik kaebust uue nõudega täiendada ka apellatsiooniastmes (HKMS § 49 lg 2 ja § 198 lg 2 p 3). (p 12)
Kui õppetasu nõuti õigusvastaselt, on kaebajal õigus nõuda see tagasi sõltumata sellest, et ta on õppetasu maksmata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud, kuid on tasu maksnud pärast eksmatrikuleerimist. Õppetasu saaks tagasi nõuda, kui tühistataks see haldusakt, millega tasu määrati. Praeguse vaidluse lahendamist ei mõjuta see, et kaebaja pole eksmatrikuleerimise korraldust vaidlustanud. (p 11)
Kaebaja õigused oleksid samas tõhusamalt kaitstud, kui ta täiendaks kaebust eksmatrikuleerimise otsuse tühistamise nõudega. (p 12)
ÜKS §-st 42 tuleneb üliõpilase õigus saada tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust, ilma et sellega kaasneks kohustus maksta õppetasu või eksmatrikuleerimise ohtu. Seda hoolimata haigestumise ajast, mida üliõpilasel ei ole võimalik valida. Kohtul tuleb asja sisulisel lahendamisel otsustada, kas ülikoolis õppetööd reguleerivat õppekorralduseeskirja (ÕKE) on võimalik tõlgendada kooskõlas ÜKS-ga või on kaebuse lahendamiseks vaja kaebust täiendada ka ÕKE kui üldkorralduse tühistamise nõudega osas, milles see takistab ÜKS §-st 42 tuleneva õiguse realiseerimist. (p 16)
Ülikoolis õppetööd reguleeriv õppekorralduseeskiri (ÕKE) on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses. ÕKE õppetööd reguleerivad normid on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud, piiratud isikute ringile – ülikooli liikmetele (vt ÕKE p 1) (vrd RKHK otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7, ja RKPJK määrus asjas nr 3-4-1-6-10, p 55). Eeltoodut ei väära ka ÜKS § 15 lg-tes 1 ja 2 sätestatu. ÜKS § 15 lg 1 on pädevusnorm, mis annab ülikooli nõukogule õiguse võtta vastu määruseid. ÜKS § 15 lg 2 sätestab, et ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena. Õigusakt, mis sisaldab küll üldisi eeskirju, aga on adresseeritud piiratud isikute ringile, on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 järgi. Seega on see haldusaktina halduskohtus vaidlustatav hoolimata selle vormistamisest määrusena. (p 17)
|
| 3-16-1861/15
|
Riigikohtu halduskolleegium |
17.01.2018 |
|
Olukorras, kus ringkonnakohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalust ja ei nõustu mitmete halduskohtu otsuse põhjendustega ning apellatsioonkaebuse väiteid tuleb sisuliselt hinnata, mh kaaluda erinevaid huve, ei ole tegemist apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivitusega ning apellatsioonkaebuse tagastamine HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel on põhjendamatu. (p 12)
Ringkonnakohus, piirdumata kaebuse eduväljavaadete hindamisega, vaid asudes apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama, väljub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel lahendatavate küsimuste piiridest. Apellatsioonkaebust sisuliselt lahendada, sh vajadusel halduskohtu otsuse põhjendusi muuta, saab ringkonnakohus ainult kohtuotsusega (HKMS § 200). (p 11)
|
| 3-3-1-33-15
|
Riigikohus |
19.06.2015 |
|
Kui menetlusse võtmist takistav puudus (riigilõiv tasumata) on vaid osal apellatsioonkaebusest ja see on ringkonnakohtul jäänud apellatsioonkaebuse tagastamise määruse koostamisel tähelepanuta, on apellatsioonkaebuse täies ulatuses tagastamine ekslik. (p 9-10)
|
| 3-3-1-5-13
|
Riigikohus |
22.04.2013 |
|
Kohtupraktika kohaselt on ringkonnakohtul võimalik tagastada ilmselgelt perspektiivitu apellatsioonkaebus, kuid Riigikohus juhib seejuures tähelepanu HKMS § 187 lg 3 p 5 sõnastusele. Kohus peab selles menetlussituatsioonis lähtuma apellandi faktiväidetest. Apellandi etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele halduskohtus ei takista apellatsioonkaebuse tagastamist HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel siis, kui need asjaolud ei ole haldusasja lahendamisel olulised. Kui kaebaja väide haiguse kohta on õige, siis ei olnud ringkonnakohtul võimalik lugeda apellatsioonkaebust ilmselgelt perspektiivituks ja kohaldada HKMS § 187 lg 3 p 5.
|
| 3-3-1-65-12
|
Riigikohus |
10.12.2012 |
|
Halduskohus jättis käiguta kaebaja taotluse täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega ega lahendanud kohtu tegevuse peale esitatud vastuväidet määrusega. Ringkonnakohus leidis, et eelnimetatu ei tooks kaasa kohtuotsuse tühistamist, sest tegemist pole HKMS § 199 lg-tes 1 ja 2 nimetatud rikkumistega. Samuti leiti, et pole tähtsust, millistel asjaoludel ja millises protsessuaalses vormis nõude tagasi lükati, sest kahjunõude esitamisest ei sõltunud selle asja õige lahendamine. Neid seisukohti ei ole ringkonnakohus piisavalt põhjendanud.
HKMS § 199 lg-tes 1 ja 2 on nimetatud menetlusõiguse normi rikkumised, mille puhul ringkonnakohus tühistab või võib tühistada halduskohtu lahendi ning lõikes 2 sätestatud loetelu ei ole ammendav. Õigus kaebuse nõude muutmiseks on kaebaja oluline menetluslik õigus, millest võib sõltuda tema eesmärkide saavutamine kohtumenetluses. Sellise nõude lahendamine ei saa olla kohtu poolt meelevaldne. Kaebaja sai halduskohtu väidetavad menetlusrikkumised vaidlustada alles apellatsioonimenetluses. Kuigi need menetluslikud rikkumised ei ole HKMS § 199 lõigetes 1 ja 2 otsesõnu nimetatud, ei saa sellest tulenevalt, ilma neid väiteid analüüsimata, anda hinnangut, et nendest rikkumistest ei sõltunud asja õige lahendamine.
HKMS § 187 lg 3 p-ga 5 analoogne, kuni 31.12. 2011 kehtinud HKMS v.r § 33 lg 3 p 5 sätestas, et ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebus kui selles esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS v.r § 33 lg 3 p 5 kohaldamise kohta on Riigikohus leidnud (vt määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08), et kaebuse võib üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kuigi ringkonnakohus leidis, et kõik apellatsioonkaebuses esitatud väited on õiguslikult ilmselgelt põhjendamatud, kohaldas ringkonnakohus HKMS § 33 lg 3 p 5 valesti, kuna ringkonnakohtul ei tekkinud küsimust kaebeõiguse puudumisest.
Määrusega haldusasjas nr 3-3-1-20-10 laiendas Riigikohus HKMS v.r § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka ilmselgelt perspektiivitule kaebusele, rõhutas kõrgendatud põhjendamiskohustus ning keeruka õigusliku küsimuse puhul kaebuse menetlusse võtmise vajadust. Määruses asjas nr 3-3-1-57-11 selgitati, et isegi kui apellatsioonkaebuse väited ei anna alust eeldada, et halduskohtu otsust tuleb muuta, ei tulene sellest automaatselt, et kaebus on alati käsitatav ilmselgelt perspektiivituna. Eeltoodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas HKMS § 187 lg 3 p 5 sisustamisel.
Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse väiteid analüüsides leidnud, et need ei ole asjakohased ega saa kaasa tuua halduskohtu otsuse tühistamist. Küsimust isiku kaebeõiguse puudumisest kohtul ei tekkinud ega asutud ka seisukohale, et soovitud eesmärgi saavutamine ei ole esitatud apellatsioonkaebusega võimalik. Eelöeldust tulenevalt pole põhjust asuda seisukohale, et apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus ei ole täitnud ka kõrgendatud põhjendamiskohustust, sest on jätnud osa apellatsioonkaebuse väiteid analüüsimata.
|
| 3-3-1-45-08
|
Riigikohus |
30.10.2008 |
|
Kui haldusorgan jätab põhjendamatult kasutamata talle seadusega antud võimaluse parandada varasema haldusaktiga ekslikult tekitatud ning isiku jaoks negatiivne olukord, siis võib see rikkuda isiku õigusi, kui haldusorgani poolt vea parandamine oleks isiku jaoks vähem koormav võrreldes sellega, et veast tingitud vaidlused jäetakse isikute enda lahendada. Kui haldusorganil on võimalik ise oma viga parandada, tuleb seda võimalust kasutada. Haldusorgan ei saa õigustada oma kohustuste täitmata jätmist viitega sellele, et kujunenud olukorda on võimalik lahendada isikute omavahelise kokkuleppega ja seda isegi siis, kui eraõigusliku kokkuleppega oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam.
HKMS § 33 lg 3 p-i 5 tuleb tõlgendada kitsendavalt. Selle sättega hõlmatakse üksnes juhud, kus isikul ilmselgelt puudub halduskohtusse pöördumise õigus. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses (vt Riigikohtu 15.05.2008. a määruse asjas nr 3-3-1-9-08 p-e 13, 15).
|
| 3-3-1-53-08
|
Riigikohus |
23.10.2008 |
|
Kautsjoni tasumisest vabastamine selliselt, et ühise määruskaebuse esitamisel tasutaks üks kautsjon, ei ole põhjendatud. Isikut on võimalik tema taotluse alusel vabastada kautsjoni tasumisest vastavalt HKMS § 91 lg-le 2. Seadus ei sätesta kautsjoni tasumisest vabastamise eraldi aluseid. Analoogia korras tuleb aluseks võtta HKMS § 91 lg 1 regulatsioon, mille kohaselt vabastatakse isik riigilõivu tasumisest juhul, kui isik on maksejõuetu. Kautsjoni tasumisest vabastamise eesmärgiks on vajadus kaitsta isikute seadusest tulenevat edasikaebeõigust ka juhtudel, kui nende majanduslik olukord seda takistab (vt Riigikohtu 19.12.2002 määrust asjas nr 3-3-1-74-02).
HKMS § 33 lg 3 p-i 5 tuleb tõlgendada kitsendavalt, st selle sättega hõlmatakse vaid juhud, kus isikul ilmselgelt puudub halduskohtusse pöördumise õigus. Kui kohus möönab kaebuses toodud asjaoludel kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust, siis on ta kohustatud asja sisuliselt menetlema (vt Riigikohtu 15.05.2008 määrust asjas nr 3-3-1-9-08).Kui kohus annab hinnangu sellele, milline õigusnorm kuulub asjas kohaldamisele, siis sellega on kohus asunud apellatsioonkaebust lahendama ja käsitlema kaebaja sisulisi väiteid. Kohus saab materiaalõiguse normi põhiseadusele vastavust kontrollida sarnaselt haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisulise kontrolliga ainult kohtuotsuses.
|
| 3-3-1-34-08
|
Riigikohus |
11.09.2008 |
|
HKMS § 33 lg 3 p 5 tuleb sisustada lähtudes HKMS §-st 7, mis käsitleb kaebeõigust. Kohus võib HKMS § 33 lg 3 p-le 5 tuginedes kaebuse tagastada juhul, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Haldusakti või toimingu õiguspärasusele saab sisulise hinnangu anda üksnes kohtuotsuses, mitte kaebuse tagastamise määruses.
|
| 3-3-1-9-08
|
Riigikohus |
15.05.2008 |
|
Nii HKMS § 11 lg 31 p 5, HKMS § 23 lg 3 p 1 kui ka HKMS § 33 lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes HKMS §-st 7. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi.
|
Facebook
Twitter