3-15-1699/61
|
Riigikohtu halduskolleegium |
07.11.2018 |
|
Kaebusest loobumise määrus (vt p-d 5 ja 6).
|
| 3-3-1-4-10
|
Riigikohus |
19.04.2010 |
|
Põhiseaduse §-s 14 sätestatud õigusest menetlusele tuleneb isiku õigus saada õigeaegseid ja korrektseid vastuseid oma pöördumistele riigiasutuste poole. Põhiseaduse §-st 14 tuleneb ka isiku subjektiivne õigus kohasele haldusmenetlusele. Haldusmenetlus peab olema õiglane ning vastama hea halduse põhimõttele, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse. Isikute pöördumisi tuleb menetleda kooskõlas asjakohaste õiguslike regulatsioonidega. Isiku pöördumised võib jätta käiguta või loobuda kirjalikust vastusest üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
Taotlusest loobumine peab olema teadev ja ühemõtteline. Juhul kui taotlusest loobumine toimub kohtuistungil, peab kohus selgitama välja nii menetlusosalise tegeliku tahte kui ka selgitama isikule sellise loobumise tagajärgi.
Haldusmenetluse raames täidab politsei neid ülesandeid, mis seonduvad iga isiku turvalisuse tagamisega, isikute õiguste ja vabaduste rikkumise ärahoidmise või tõrjumisega, samuti sellise rikkumise kõrvaldamisega. Süüteomenetlus alustatakse esimese menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus. Kriminaalmenetluse alustamiseks vajaliku ajendi ja aluse olemasolu tuvastatakse haldusmenetluses, valdavalt järelvalvelise tegevuse vormis. Politsei eelnimetatud tegevuse peale esitatavad kaebused kuuluvad lahendamisele halduskohtus, välja arvatud juhul, kui selleks on kehtestatud erikord.
Isik võib esitada õigusvastasuse tuvastamise nõude eeldusel, et tal on sellise nõude esitamiseks piisav põhjendatud huvi, mis väljendub lõppastmes teatud soodustuse, hüve või kasu omandamises. Kohtupraktika kohaselt võib selliseks huviks olla nii halduse poolt tekitatud kahju hüvitamise soov kui ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes.
Põhjendatud huvi näitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa siin kaebajat asendada. Samas ei ole kohus seotud kaebaja sõnastusega põhjendatud huvi kohta. Kohtu aktiivsus tuvastamiskaebuse korral võib hõlmata nii kaebuses taotletud eesmärgi väljaselgitamist kui ka sellele eesmärgile enimsobiva õiguskaitsevahendi selgitamist. Eriti on kohtu aktiivsus vajalik tingimustel, kui on ilmne, et kaebaja ei suuda põhjendatud huvi nõuetekohaselt formuleerida, samas kaebus pole ilmselgelt perspektiivitu ning põhjendatult võib eeldada isiku oluliste õiguste ja vabaduste riivet. Kohtu poolt menetluslike küsimuste selgitamisel antav soovitus või arvamus peab olema asjakohane ning oma sisult õige.
|
| 3-3-1-92-06
|
Riigikohus |
09.04.2007 |
|
HKMS § 83 alates 1. septembrist 2006.a. kehtiva sõnastuse kohaselt jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks ning viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. Kuigi HKMS § 92 lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. On väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb HKMS § 92 lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada HKMS § 83 lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega. Seega on põhimõtteliselt võimalik kassaatori kassatsioonikaebusest loobumise tõttu menetluse vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmine.
Vastavalt HKMS §-le 602 kohaldatakse kassatsioonkaebusest loobumisele ja kompromissile tsiviilkohtumenetluse sätteid. TsMS § 683 lg-le 3 ei saa kassatsioonkaebusest loobumise korral kassaator esitada enam uut kassatsioonkaebust sama kassatsioonieseme kohta ja kannab kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
HKMS § 83 alates 1. septembrist 2006.a. kehtiva sõnastuse kohaselt jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks ning viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. Kuigi HKMS § 92 lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. On väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb HKMS § 92 lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada HKMS § 83 lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega. Seega on põhimõtteliselt võimalik kassaatori kassatsioonikaebusest loobumise tõttu menetluse vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmine.
|
| 3-3-3-2-99
|
Riigikohus |
15.06.1999 |
|
Kohtuvigade parandamise avalduse esitanud isikul on õigus loobuda avaldusest kuni asja läbivaatamise lõpuni Riigikohtu istungil.
|
| 3-3-1-2-99
|
Riigikohus |
05.02.1999 |
|
Halduskohus saab kehtetuks tunnistada üksnes maksuameti seadusevastase, kuid kehtiva ettekirjutuse. Tühistatud ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamine tähendab, et kaebuse esitajale sellise ettekirjutusega tekitatud ebasoovitavad tagajärjed tuleb kõrvaldada või heastada.
Halduskohus peab tulenevalt TsMS § 182 lg. 4 võtma kaebusest või selle osast loobumise vastu määrusega. Kohus peab kaebusest loobumise korral selgitama selle protsessitoimingu tagajärgi.
Kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel kostjalt välja mõista kohtukulud. Analoogia alusel on võimalik välja mõista kohtukulud kaebaja kasuks, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusakti kohtumenetluse ajal.
|
Facebook
Twitter