Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-31-15 PDF Riigikohus 27.10.2015
Kui lisaks haldusorgani poolt alusetult rakendatud sunnirahale kandis isik kahju (nt täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu), tuleks tal esitada hüvitamiskaebus. Isik võib aga enne hüvitamiskaebuse esitamist paluda kohtul teha kindlaks haldusorgani toimingu õigusvastasuse. (p 12)
3-3-1-2-15 PDF Riigikohus 21.04.2015
Hüvitamisnõuetel, mis võivad tuleneda maa erastamata jätmisest, puudus seos tsiviilvaidlusega, mistõttu hakkas nõuete esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil määruskaebuse esitaja sai teada tekitatud kahju pöördumatusest ehk haldusakti kättesaamisest. Määruskaebuse esitaja kui õigusteadmisteta ja professionaalse õigusnõustajata isik lootis vastuhagiga kõrvaldada talle maa erastamata jätmisega tekitatud kahju. Riigikohtu hinnangul on kaebetähtaja möödalaskmine selle eksimusega vabandatav. (p 26)
3-3-1-78-14 PDF Riigikohus 06.03.2015
Rikkumise tuvastamine võib olla piisavaks ja õiglaseks hüvitiseks (vt halduskolleegiumi 11. detsembri 2009. a otsust asjas nr 3-3-1-80-09, p 12). (p 20)
3-3-1-86-12 PDF Riigikohus 04.06.2013
RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Siin kohal ei ole kohustamisnõude esitamine lubatud. RVastS § 18 lg 2 kohaselt esitatakse kohtule hüvitamis-, mitte kohustamiskaebus.
3-3-1-80-09 PDF Riigikohus 11.12.2009
Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine (vt nt Riigikohtu 05.10.2006 otsuse asjas nr 3-3-1-44-06 p-i 14). Kui kannatanul oleks olnud võimalik kahju ise kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, mida aga ei kasutatud, siis mõjutab see rahalise nõude ulatust ning võib olla selle rahuldamata jätmise aluseks.
3-3-1-44-08 PDF Riigikohus 06.10.2008
VeeS § 11 käsitleb vee erikasutusõiguse tasu maksmist, kuid selles ei reguleerita hüvituse maksmist avalikult kasutatava veekogu omanikule. AÕS § 159 lg 3 ei ole nõude aluseks veekogu avaliku kasutamise käigus tekkinud kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise regulatsioon on sätestatud Võlaõigusseaduses. AÕS § 159 lg-st 3 tuleneb seadusandja kohustus kehtestada seadusega kord nimetatud hüvitise saamise nõudeõiguse realiseerimiseks. Senini ei ole seadusega kehtestatud korda avalikult kasutatava veekogu omanikule makstava hüvituse nõudmiseks ja maksmiseks. Sellest olenemata on isikul õigus ja alus pöörduda Vabariigi Valitsuse poole hüvituse saamiseks talumiskohustuse eest. Kui isiku taotluse rahuldamisest keeldutakse (näiteks põhjusel, et seadusandja ei ole kehtestanud vastavat korda), on isikul õigus pöörduda halduskohtusse kohustamiskaebusega, milles taotletakse AÕS § 159 lg-s 3 viidatud hüvitust talumiskohustuse eest ning õigustloova akti põhiseadusevastaseks tunnistamist.
3-3-1-53-07 PDF Riigikohus 08.11.2007
Isikule ei saa ette heita seda, et ta ei pöördunud ajal, mil haldusakt oli tühistatud, kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse. Kuna haldusakti kehtetuks tunnistamisega möönis linnavalitsus selle alusetust, oli isikul põhjendatud alus eeldada, et linnavalitsus kõrvaldab pärast haldusakti tühistamist selle tagajärjed enda initsiatiivil (vt ka Riigikohtu 15.06.2005 määrust haldusasjas nr 3-3-1-25-05).
3-3-1-44-06 PDF Riigikohus 05.10.2006
Kui isiku kahju hüvitamise nõue rahuldatakse ning ta ei ole välja toonud täiendavat põhjendatud huvi, miks tuleks kahju põhjustanud toiming või haldusakt õigusvastaseks tunnistada, siis ei ole eraldi kahju põhjustanud halduse tegevuse õigusvastaseks tunnistamine vajalik. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks on, et halduse tegevus oleks olnud õigusvastane. Kahjuhüvitist välja mõistes möönab kohus ka halduse tegevuse õigusvastasust ning täiendava põhjendatud huvi puudumisel ei pea kohus otsuse resolutsioonis seda tuvastama.
3-3-1-39-06 PDF Riigikohus 08.06.2006
HKMS § 6 lg 3 p-st 1 ja § 9 lg-st 5 ei saa järeldada, et kahju hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada vaid siis, kui isik on eelnevas kohtumenetluses saavutanud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise või ei ole möödunud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg. Kahju hüvitamise kaebus ei eelda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti õigusvastasus on haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks. Kui see ei ole eelnevas kohtumenetluses kindlaks tehtud, siis tuleb see tuvastada kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel. Kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg kehtib terviklikult kõikidele kahju hüvitamise menetluses lahendamist vajavatele küsimustele.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane