Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-47-14 PDF Riigikohus 02.10.2014
RVastS § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju hüvitamise kaebusest peab nähtuma selle alus ehk tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja kahjunõude ese ehk faktilised tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna. Riivatud õigusele juriidilise kvalifikatsiooni andmata jätmine kaebuses ei anna alust jätta kahju hüvitamise taotlust läbi vaatamata. Kohus on kahjunõude läbivaatamisel seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega, mitte aga kaebaja õiguslike väidetega ühe või teise õiguse riive kohta. (p 20)
3-3-1-78-10 PDF Riigikohus 25.11.2010
Kui kohus leiab, et kohustamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, peab ta selgitama, kas kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamistaotluse iseseisvaks rahuldamiseks. Vajadusel peab kohus siinjuures juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks.
3-3-1-62-10 PDF Riigikohus 22.11.2010
Alternatiivseid nõudeid käsitleb HKMS § 10 lg lg 3^2. Alternatiivseid nõudeid saab esitada üksnes selliselt, et ühe nõude rahuldamine tuleb kõne alla ainult teise nõude rahuldamata jätmise korral. Nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine saab kõne alla tulla üksnes nõude sisulisel läbivaatamisel. Seega on alternatiivsete nõuete eelduseks, et kohus saab kahte või enamat nõuet pärast eelmenetlust sisuliselt läbi vaadata. Käesoleval juhul ei ole tuvastamisnõuet seostatud mitte tühistamisnõude rahuldamata jätmisega, vaid tühistamisnõude mittetähtaegseks lugemisega. Kuna tühistamisnõue on esitatud mittetähtaegselt, jääb menetlusse tuvastamisnõue.
3-3-1-77-09 PDF Riigikohus 14.12.2009
HKMS § 10 lg 32 kohaselt võib kaebuses esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Erilistest asjaoludest tulenevalt võib olla nõutav, et halduskohus selgitab kaebajale ka alternatiivsete nõuete esitamise võimalust. See võib olla kaebaja õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõtetest lähtuvalt vajalik näiteks juhul, kui vanglas kinni peetava kaebaja staatus võib kohtumenetluse ajal tõenäoliselt muutuda või asjas on vaidlus selle üle, kas kaebuse objekti näol on tegemist haldusakti või toiminguga.
3-3-1-91-06 PDF Riigikohus 16.01.2007
HKMS § 9 lg 4 ning Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 12 lg 1 kohaselt ei ole kahju hüvitamise kaebuse esitamisel nõutav, et kaebuse esitaja määratleks iseseisvalt konkreetse haldusorgani, kes tuleks tema arvates kohtumenetlusse vastustajana kaasata, vaid piisab äranäitamisest, millise avaliku võimu kandja (nt riik või kohaliku omavalitsuse üksus) tegevusega kahju tekitati. Õige vastustaja kindlaksmääramine on HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt eelkõige halduskohtu ülesanne. Haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise ja kahju nõude üheaegse esitamise puhul piisab äranäitamisest, millise avaliku võimu kandja tegevusega kahju tekitati. Ka nõuete eraldi esitamise korral ei saa nõuda, et kaebaja peab iseseisvalt määratlema konkreetse asutuse või isiku, kelle õigusvastase tegevusega tema arvates kahju tekitati. Halduskohtul on kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning juhtida tema tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu 03.04.2002. otsuse nr 3-3-1-14-02, p-i 25; 13.11.2002 otsuse nr 3-3-1-61-02, p-i 16; Riigikohtu 26.03.2004 määruse nr 3-3-4-1-04, p-i 14). Sama nõue on alates 1. septembrist 2006 sätestatud ka HKMS § 11 lg 1 p-s 3.
3-3-1-66-00 PDF Riigikohus 13.02.2001
TsMS §-s 7 lg 6 sisalduv nõue, et kaebus tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masinakirjas, ei ole absoluutne. TsMS § 7 lg 6 on halduskohtumenetluses küll kohaldatav, kuid selle sätte rakendamisel tuleb järgida halduskohtumenetlusest tulenevaid erisusi, samuti ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tegemist on tingimuste seadmisega põhiseadusliku kaebeõiguse kasutamisele. Kui käsikirjaline kaebus on hästi loetav ja masinakirjas vormistamine on kaebajale koormav, kuid on saavutatud HKMS § 10 lg 1 eesmärk tagada kaebuse sisust arusaamine, on põhjendamatu kaebuse käiguta jätmine põhjusel, et kaebus ei ole masinakirjas.
3-3-1-21-00 PDF Riigikohus 26.05.2000
Kaebuse esitaja ei pea oma taotluses kasutama HKMS § 6 termineid ja sõnastust. Halduskohus peab kaebuse alusel kindlaks tegema, millist taotlust kaebuse esitaja on silmas pidanud. HKMS § 10 lg. 1 p. 3 alusel võib kaebuse tagastada üksnes juhul, kui halduskohtul ei ole võimalik kaebuse esitaja taotluse sisu kindlaks teha. HKMS § 10 lg. 2 p. 4 kohaselt peab kaebuses olema märgitud, milliseid kaebusi esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub. Kaebuse esitaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb.
3-3-1-30-99 PDF Riigikohus 22.06.1999
Kui kaebus esitatakse tegevuse peale, peab kaebaja kaebuses märkima, milliseid konkreetseid toiminguid ta silmas peab. Kohus peab selgitama, milliseid konkreetseid toiminguid kaebaja vaidlustab.
3-3-1-36-98 PDF Riigikohus 11.12.1998
Kui tööstusomandi apellatsioonikomisjon on jätnud Patendiameti otsusele esitatud kaebuse rahuldamata, võib vastavalt HKS §-le 5 lg. 1 halduskohtule esitatava kaebuse esemeks olla Patendiameti otsus. Seepärast võib kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitada samaaegselt halduskohtunikule kaebuse ka Patendiameti otsuse peale.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane