/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-33-16 PDF Riigikohus 02.11.2016
TMS

PPA peab kuriteoteatele reageerides võetavates seisukohtades kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises olema hoolikas mitte üksnes resolutsioonis (alustada/mitte alustada kriminaalmenetlust), vaid ka põhjendustes. Kuigi põhjendustes sisalduv ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust, võib see kaasa tuua isiku õiguste iseseisva rikkumise, kui põhjendustes avaldatakse ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Lisaks võib see riivata süütuse presumptsiooni (PS § 22 lg 1, KrMS § 7 lg 1). Riigi autoriteedi tõttu on tema jagataval teabel avalikkuse silmis suurem tõeväärtus (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-3-12). Avalik võim peab sõnakasutuses olema hoolas ja vältima väärtõlgendusi (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-22-15). (p 15)


Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise näol on selles sisalduva andmetöötluse osas tegemist haldustoiminguga. (p 12.3)

Tegevuse haldustoiminguks kvalifitseerimisest ei tulene tingimata halduskohtule pädevust sellega seotud vaidluste lahendamiseks. Seadus võib ka haldusaktide ja toimingute puhul näha ette teistsuguse vaidlustuskorra (HKMS § 4 lg 1). PPA teatises sisalduva isikule õigusrikkumise toimepanemise omistamise tagajärgedeks on sunniraha määramine täitemenetluses ja tulevikus võimalik kriminaalmenetluse alustamine KarS § 331^2 tunnustel. Nende olukordade kohtulikuks arutamiseks on ette nähtud teistsugused menetluskorrad: tsiviilkohtumenetlus ja kriminaalasja kohtulik menetlus. Halduskohtu funktsioon ei ole läbi viia eeltõendamismenetlust teist liiki kohtumenetluste jaoks. (p 14)


Tegevuse haldustoiminguks kvalifitseerimisest ei tulene tingimata halduskohtule pädevust sellega seotud vaidluste lahendamiseks. Seadus võib ka haldusaktide ja toimingute puhul näha ette teistsuguse vaidlustuskorra (HKMS § 4 lg 1). PPA teatises sisalduva isikule õigusrikkumise toimepanemise omistamise tagajärgedeks on sunniraha määramine täitemenetluses ja tulevikus võimalik kriminaalmenetluse alustamine KarS § 331^2 tunnustel. Nende olukordade kohtulikuks arutamiseks on ette nähtud teistsugused menetluskorrad: tsiviilkohtumenetlus ja kriminaalasja kohtulik menetlus. Halduskohtu funktsioon ei ole läbi viia eeltõendamismenetlust teist liiki kohtumenetluste jaoks. (p 14)


Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest. KorS § 1 lg 4 järgi määrab tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel meetme objektiivne eesmärk. (p 12)

3-3-1-69-11 PDF Riigikohus 03.11.2011

TMS § 187 lg-ga 1 on täitemenetluse ette nähtud täiendav meede väljaspool täitemenetlust juhuks, kui võla sissenõudmine ei ole edukas või võib eeldada, et sissenõudmine ei oleks edukas. TMS § 187 lg 1 alusel esitatav tagasivõitmise nõue lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Seejuures ei oma tähtsust, kas eelnenud täitemenetlus on toimunud avalik-õigusliku või eraõigusliku kohustuse täitmata jätmisest tekkinud võla sissenõudmiseks. Isiku võlg võib küll tuleneda avalik-õigusliku kohustuse täitmata jätmisest, kuid see ei muuda sissenõudja TMS § 187 lg-st 1 tulenevat õigust avalik-õiguslikuks.

TMS § 187 lg 1 alusel hagi esitamisega maakohtule ei rakendanud maksuhaldur avaliku võimu volitust RVastS § 1 lg 1 tähenduses, vaid täitis talle pandud avalikku ülesannet, kasutades selleks eraõiguslikku vahendit ning hagi esitades tegutses eraõiguslikus vormis. Maksuhaldur tegutses eraõiguslikus vormis ka kõiki hagimenetluses lubatud toiminguid tehes. Samuti on tsiviilkohtumenetluses ette nähtud iseseisev alus hagi tagamisest teisele poole tekkinud kahju hüvitamiseks. pädevusse ei kuulu eraõigussuhtes kahju hüvitamise vaidluste lahendamine, kuna vastav pädevus on maakohtutel.


Kui maksuhalduri poolt maksuvõlgade sissenõudmiseks tehtavad MKS § 130 lg-s 1 sätestatud toiminguid tulemusi ei anna, siis võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole maksuvõla sissenõudmiseks. Sellega on ammendatud maksukorralduse seadusest tulenevad maksuhalduri avalik-õiguslikud vahendid maksuvõla sissenõudmisel. Täitemenetluse seadustik ei sätesta erisusi üldisest menetluskorrast maksukohustuse kohta antud maksuhalduri haldusakti täitmisel. Seega toimub maksuvõla sissenõudmine täitemenetluse üldkorras ning maksuhalduril ei ole täitemenetluses eristaatust.

3-3-4-2-10 PDF Riigikohus 04.11.2010

TMS §-d 217 ja 218, mis reguleerivad kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale kaebamist, kohalduvad ka juhul kui isik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluse kulude sissenõudmisel pärast täitemenetluse lõpetamist põhinõuete osas. Seetõttu tuleb ka nimetatud juhtumil kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebus lahendada TMS § 218 lg 1 järgi maakohtus.


Hoolimata sellest, et kohus ei ole kaebuse menetlusse võtmise keeldumist vormistanud TsMS § 465 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava määrusega, saab Riigikohtu praktikast tulenevalt (vt nt tsiviilkolleegiumi 11.04.2007 määrust asjas nr 3-2-1-29-07) kohtu kirja , millega keeldutakse kaebust menetlusse võtmast, käsitada määrusena TsMS § 372 lg 1 tähenduses.

3-3-1-46-05 PDF Riigikohus 19.10.2005

Täitemenetluse käigus vallasasjade õiguspärasel arestimisel tekkinud hoiusuhte puhul on hoidja kohustatud hoiuleandjale vara tagastama. TMS § 54 lg 3 kohaselt vastutab hoitavale varale tekitatud kahju eest hoidja seaduses sätestatud korras. Hoiuleandja õigus nõuda hoiule antud varaga seonduva kahju hüvitamist hoidjalt tuleneb eelkõige hoiusuhet reguleerivatest Tsiviilkoodeksi ja Võlaõigusseaduse sätetest. Samuti võib nõudeõigus tuleneda TsMS § 162 lg-st 1, mis sätestab, et pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist on kostjal õigus nõuda, et hageja hüvitaks kahju, mis talle tekitati hageja taotlusel määratud hagi tagamisega.


Kuigi TMS § 77 lg 1 sätestab huvitatud isiku võimaluse täituri toimingute õiguspärasuse vaidlustamiseks, ei välista see tema õigust pöörduda vastava tuvastamiskaebusega halduskohtusse juhul, kui ta soovib kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Sel viisil kindlaks tehtud kohtutäituri tegevuse õigusvastasus omab tuvastuslikku tähendust vaid kahju hüvitamise nõude lahendamisel halduskohtus.


Kaebused kohtutäituri tegevuse peale kuuluvad lahendamisele maa- ja linnakohtutes (vt Riigikohtu erikogu 15.03.2002. a määrus nr 3-3-4-3-02 ). Pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kaebused kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks on HKMS § 3 lg-st 2 ja RVS § 17 lg-st 1 tulenevalt halduskohtu pädevuses. Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 1 alusel kohtutäituri tegevuse üldkohtus vaidlustamata jätmine ei takista kahju hüvitamise kaebuse lahendamist halduskohtus. Seejuures peab halduskohus otsustama, kas kohtutäituri tegevus on olnud õigusvastane (vt Riigikohtu erikogu 10.04.2002. a määrus nr 3-3-4-2-02; Riigikohtu 26.03.2004. a määrus nr 3-3-4-1-04 ; 16.02.2004. a otsus nr 3-3-1-5-04).

3-3-4-1-04 PDF Riigikohus 26.03.2004

Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohus kohustatud välja selgitama kaebuse esitaja eesmärgi kohtusse pöördumisel, tõlgendama esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtima tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele. Seejuures on halduskohtu ülesandeks ka kaebuse esitaja tähelepanu juhtimine kvalifitseeritud õigusabi kasutamise vajadusele, sealhulgas kaebuse Halduskohtumenetluse seadustiku nõuetega vastavusse viimiseks.


Kohtupädevuse määratlemine on menetlusõiguslik küsimus, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev asja arutama, mistõttu peaks asja kohtupädevuse küsimuse otsustamiseks üldjuhul saatma madalama astme kohus. Isiku enda poolt esitatud taotluse menetlemine pädeva kohtu määramiseks on erandina põhjendatud juhtudel, kui kaks või rohkem kohut on leidnud, et vaidlus ei kuulu nende pädevusse, kuid pole saatnud HKMS § 11 lg 5 või TsMS § 149 lg 6 alusel asja pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule.


Kehtivas õiguses ei sätestata eraldi, milline kohus on pädev lahendama kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebusi. Seega on tegemist vaidlustega, mis HKMS § 3 lg-st 2 ja RVS § 17 lg-st 1 tulenevalt kuuluvad halduskohtu pädevusse. Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 1 alusel kohtutäituri tegevuse üldkohtus vaidlustamata jätmine ei takista kahju hüvitamise kaebuse lahendamist halduskohtus. Halduskohus peab seejuures otsustama, kas kohtutäituri tegevus on olnud õigusvastane.

3-3-4-2-02 PDF Riigikohus 10.04.2002

Vastavalt Riigikohtu erikogu seisukohale 15. märtsi 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-3-02 lahendatakse kaebused kohtutäituri tegevuse peale kõigi täitetoimingute teostamisel TMS § 77 järgi üldkohtus. Kuna täituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud kuni Riigivastutuse seaduse jõustumiseni 1. jaanuaril 2002 kohtuametnikust kohtutäituri ega Kohtutäituri seaduse alusel tegutsenud kohtutäituri toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu kaudu. Need vaidlused lahendatakse üldkohtus tsiviilkohtumenetluse korras.


Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus.

3-3-4-3-02 PDF Riigikohus 15.03.2002

Kaebused kohtutäituri tegevuse peale on tulenevalt TMS § 77 lg-test 3 ja 4 allutatud maa- või linnakohtule. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis HKMS § 3 lg 2 järgi tuleb lahendada üldkohtus. Hoolimata sellest, et TMS § 77 paikneb seadustiku tsiviilnõuete täitmist reguleerivas osas, on ta käsitletav üldnormina, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist täitemenetluse kõigi täitetoimingute teostamisel. Seetõttu pole kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel vaidlustatav halduskohtus.

3-3-4-5-02 PDF Riigikohus 15.03.2002

Kohtutäituri seaduse § 28 järgi võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtule. Kohtutäituri seaduse seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et maa- või linnakohtus kuulub vaidlustamisele üksnes kohtutäituri tasu suurus. Seaduse § 28 alusel saab üldkohtusse pöörduda ka kaebusega kohtutäituri tegevuse peale tasu sissenõudmisel. Selline järeldus tuleneb Kohtutäituri seaduse §-st 29, mis sätestab kohtutäituri kohustuse tagastada alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse kindlaksmääramisel seadusevastaseks.

3-3-4-4-01 PDF Riigikohus 20.12.2001

Kaebus, milles taotletakse parkimiskontrolöri kui täitevametniku tegevuse - korralduse sõiduki teisaldamiseks - õigusvastasuse kindlakstegemist, on tuvastamiskaebus, mille lahendamine kuulub HKMS § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 3 p 1 järgi halduskohtu pädevusse.

Parkimiskontrolöri kui täitevametniku korraldus sõiduki teisaldamiseks on toiming HKMS § 4 lg 2 mõttes.

3-3-1-3-98 PDF Riigikohus 06.02.1998

25. aprillist 1997. a. kehtib Täitemenetluse seadustiku § 77 lg. 2 redaktsioonis, mille kohaselt kaebused täitevosakonna juhataja otsuse peale vaadatakse läbi selle maa- ja linnakohtu poolt, kus täitevosakond asub. Seega ei kuulu alates 25. aprillist 1997. a. kaebused täituri peale lahendamisele halduskohtus.

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json