/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 26| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-18-982/26 PDF Riigikohtu halduskolleegium 10.01.2019
Kuna kaebuses taotletud haldusakt on antud, tuleb asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata lõpetada. Tartu linna menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Eriplaneeringu lõpetamise määravaks põhjuseks ei olnud Tartu linna kaebus halduskohtule. Eriplaneeringu lõpetamise tingis Vabariigi Valitsuse otsuse põhjenduste kohaselt Tartumaa kohalike omavalitsuste ja kogukonna väljendatud tugev vastuseis tehase rajamisele, mille põhjal vastustaja leidis, et riigi huvi tehase rajamiseks ei kaalu üles huvi väljakujunenud elu- ja looduskeskkonna säilimiseks. Tartu linna kaebus halduskohtule oli küll vastuseisu üheks väljenduseks, kuid mitte otsustavaks teguriks, mis mõjutas vastustajat eriplaneeringu lõpetamise otsust tegema. Seejuures olid haldus- ja ringkonnakohus planeerimismenetluse lõpetamise otsuse tegemise ajaks leidnud, et linnal puudub ilmselgelt kaebeõigus. (p-d 9 ja 10)
Tartu linna menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda (vrd HKMS § 108 lg 6). Eriplaneeringu lõpetamise määravaks põhjuseks ei olnud Tartu linna kaebus halduskohtule. Eriplaneeringu lõpetamise tingis Vabariigi Valitsuse otsuse põhjenduste kohaselt Tartumaa kohalike omavalitsuste ja kogukonna väljendatud tugev vastuseis tehase rajamisele, mille põhjal vastustaja leidis, et riigi huvi tehase rajamiseks ei kaalu üles huvi väljakujunenud elu- ja looduskeskkonna säilimiseks. Tartu linna kaebus halduskohtule oli küll vastuseisu üheks väljenduseks, kuid mitte otsustavaks teguriks, mis mõjutas vastustajat eriplaneeringu lõpetamise otsust tegema. Seejuures olid haldus- ja ringkonnakohus planeerimismenetluse lõpetamise otsuse tegemise ajaks leidnud, et linnal puudub ilmselgelt kaebeõigus. (p 10)
3-3-1-60-14 PDF Riigikohus 26.11.2014
HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi ei saa kohustamiskaebuse menetlust lõpetada, kui kaebuses nõutud haldusakti ei ole antud. Halduskohtu määruse tegemise ajaks ei olnud haldusorgan kaebaja taotluse kohta teinud uut sisulist otsust. Haldusmenetluse uuendamine ei ole võrdväärne uue sisulise otsusega, mistõttu puudub kohustamisnõude menetluse lõpetamiseks alus. (p 15)
Põhjendatud huvi puudumist ei saa tuletada üksnes asjaolust, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 mõte seisnebki selles, et põhjendatud huvi menetluse jätkamise vastu võib esineda ka vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Põhjendatud huvina on käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt RKHK lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10, 3-3-1-8-11 ja 3-3-1-8-14). Kohtumenetluse jätkamine algse haldusotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks võib aidata vältida korduvat kohtusse pöördumist. Juhul, kui haldusorgan teeb kohtumenetluse ajal uuendatud haldusmenetluses uue otsuse, on kaebajal võimalik kaebust vajaduse korral HKMS § 49 lg 1 alusel täiendada uue haldusotsuse peale esitatava nõudega. (p 18)
Hindepunktide määramise õiguspärasuse kontrolli ei saa pidada ennetavaks sekkumiseks täitevõimu tegevusse, kui hinnatakse juba tehtud haldusotsuste õiguspärasust ehk viiakse läbi järelkontroll. Hindepunktide määramise otsuste puhul piirdub siiski ka järelkontroll üksnes vormi- ja menetlusvigade ning ilmselgete kaalutlus¬vigade kindlakstegemisega. Vigade puudumine toob kaasa kaebuse rahuldamata jätmise, mitte menetluse lõpetamise. (p 16)
3-3-1-44-14 PDF Riigikohus 13.11.2014
Asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda aga haldusakti tagantjärele õigusvastaseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik jagada haldusakti ajalisteks osadeks, millest mõni on asjaolude muutumise tõttu õiguspärane ja mõni õigusvastane. (p 14)
Haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. (vt kolleegiumi 5. detsembri 2011. a otsus nr 3-3-1-41-11 p 10–12) Seega ei välista haldusakti kehtivusaja lõppemine tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vrd HKMS § 44 lg 1). (p10) Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. (p 11)
HMS § 40 lg 3 p s 1 sätestatud alusel võib isiku jätta ära kuulamata vaid erandina ja rangetel tingimustel. Praegusel juhul ei nähtu ülekaalukat vajadust määrata kinnipeetav kohe tööle, nõnda et see oleks takistanud tema ärakuulamist. Kolmeks kuuks koristustöödele määramine ei muutu eesmärgipäratuks isegi siis, kui ära¬kuulamise tagajärjel lükkub käskkirja andmine mõne tööpäeva võrra edasi. Kuid praegusel juhul ei oleks saanud tekkida isegi paaripäevast viivitust. Kinnipeetav on vangla administratsioonile pidevalt kättesaadav. Ärakuulamise kohustus ei tähenda, et kinnipeetavat ei saaks majapidamistöödele määrata ilma kinni¬peetava nõusolekuta. Ärakuulamine aitab legitimeerida koormavat haldusakti adressaadi silmis ja sellel on väärtus ka imperatiivsete kohustuste korral. Ärakuulamine aitab ka selgitada, kas võib esineda asjaolusid, mis välistavad erandina töötamiskohustuse (nt töövõimetus). Kolleegium leidis 14. novembri 2012. a otsuses, et asjas nr 3-3-1-44-12 ei olnud tööle määratud kinnipeetava ära kuulamata jätmisel määravat tähtsust (p 11). Sellest ei saa järeldada, et kolleegium oleks pidanud kinnipeetava ära kuulamata jätmist tööle määramisel õiguspäraseks. (p 17)
VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võime tööd teha kindlaks arst. Arst täidab nimetatud sätte alusel kinnipeetava töövõimelisust hinnates avalik-õiguslikku ülesannet, mitte ei anna kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus (vrd Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9; 28. augusti 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12, p 9). Tegemist on haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel. Kooskõlastus on osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest. Selle käigus koostatakse käskkirja aluseks olev tõend. Vangla arst on vangla teenistuja ning kui ta annab haldusmenetluses ebaõige koos¬kõlastuse, siis muudab see õigusvastaseks ka kooskõlastusele tugineva käskkirja. See kehtib ka juhul, kui käskkirjale alla kirjutav ametnik ei pea meditsiinihariduse puudumise tõttu saama aru kooskõlastuse õigusvastasusest. Vangla arsti ega tema kooskõlastusele tuginevate ametnike süü puudumine ei ole haldus¬menetluse lõpptulemuse õigusvastasust välistav asjaolu. (p 19) Nii vanglas kui ka väljaspool seda töötava arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav. (p 19)
See, et tühistamiskaebus hõlmab haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebuse (kolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 25), ei tähenda, et kohus võiks tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna igas olukorras. (p 11) Kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks, ei ole tuvastamiskaebusele ülemineku aluseks kolleegiumi seisukohad asjas nr 3-3-1-29-12 (p 25). Viidatud asjas pidas kolleegium üleminekut võimalikuks ja vajalikuks spetsiifilises olukorras, kus põhjendamisveaga haldusakt jäetakse HMS § 58 alusel tühistamata. Niisuguses olukorras on tühistamiskaebus menetluslikult lubatav, kuid jääb rahuldamata tühistamis¬nõude sisulise piirangu tõttu. (p12)
Nii vanglas kui ka väljaspool seda töötava arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust suhtest, sh kaebusi otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale (HKMS § 4 lg 1). Halduskohus on samas pädev tuvastama kõiki asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg 4). (p 19)
See, et tühistamiskaebus hõlmab haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebuse (kolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 25), ei tähenda, et kohus võiks tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna igas olukorras. (p 11) Kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks, ei ole tuvastamiskaebusele ülemineku aluseks kolleegiumi seisukohad asjas nr 3-3-1-29-12 (p 25). Viidatud asjas pidas kolleegium üleminekut võimalikuks ja vajalikuks spetsiifilises olukorras, kus põhjendamisveaga haldusakt jäetakse HMS § 58 alusel tühistamata. Niisuguses olukorras on tühistamiskaebus menetluslikult lubatav, kuid jääb rahuldamata tühistamisnõude sisulise piirangu tõttu. (p 12)
Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õigus¬kaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (nt seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega). Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada. (p 12)
VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võime tööd teha kindlaks arst. Arst täidab nimetatud sätte alusel kinnipeetava töövõimelisust hinnates avalik-õiguslikku ülesannet, mitte ei anna kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus (vrd Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9; 28. augusti 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12, p 9). Tegemist on haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel. Kooskõlastus on osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest. Selle käigus koostatakse käskkirja aluseks olev tõend. Vangla arst on vangla teenistuja ning kui ta annab haldusmenetluses ebaõige kooskõlastuse, siis muudab see õigusvastaseks ka kooskõlastusele tugineva käskkirja. See kehtib ka juhul, kui käskkirjale alla kirjutav ametnik ei pea meditsiinihariduse puudumise tõttu saama aru kooskõlastuse õigusvastasusest. Vangla arsti ega tema kooskõlastusele tuginevate ametnike süü puudumine ei ole haldusmenetluse lõpptulemuse õigusvastasust välistav asjaolu. (p 19) Nii vanglas kui ka väljaspool seda töötava arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav. (p 19)
3-3-1-35-14 PDF Riigikohus 11.06.2014
Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-34-11, et PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele. Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse. Tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11 asuti seisukohale, et PankrS § 43 lõiget 2 tuleb tõlgendada koostoimes PankrS § 43 lg 5 esimese lausega. Nimetatud sätetest tulenevalt ei ole hagimenetluse jätkumiseks vajalik, et kohtuotsus jõustuks. Piisab sellest, kui maakohus on otsuse teinud. Kui kohtumenetluses on vähemalt üks kord jõutud sisulise lahendi tegemiseni, ei ole otstarbekas seda menetlust lõpetada ainult sellel põhjusel, et välja on kuulutatud ühe menetlusosalise pankrot. Suure tõenäosusega tuleks pankrotimenetluses (nõude tunnustamise kohtuliku menetluse teel) see vaidlus uuesti lahendada. Eeltoodud põhimõte on kohaldatav ka halduskohtumenetluses. Kui pankroti väljakuulutamise ajaks on halduskohus otsuse teinud, siis tuleb kohtumenetlust haldus­asjas jätkata.
3-3-1-85-13 PDF Riigikohus 25.02.2014
3-3-1-65-11 PDF Riigikohus 16.11.2011
Hankija kaebeõigust ei mõjuta see, et ta on vaidlusaluse hankeeseme suhtes viinud lõpule uue hankemenetluse. Kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu 14.05.2002 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24).
HKMS § 52 lg 1 ei sea poole õigust kaevata edasi Riigikohtusse sõltuvusse sellest, kas asjaolude muutumise tõttu on kassatsioonkaebuse rahuldamisel kassaatori jaoks reaalsed majanduslikud tagajärjed.
Uue hankemenetluse läbiviimine ei ole aluseks kohtumenetluse lõpetamiseks, kui vaidlustatud haldusakti (hankedokumente) ei ole selle andja poolt kehtetuks tunnistatud . Kohtuvälise vaidluste lahendamise organ poolt haldusaktiga seonduva vaidlustuse rahuldamine ei sarnane haldusakti kehtetuks tunnistamisega haldusakti andnud organi poolt.
Kui hankemenetluse eseme üle toimub vaidlus vaidlustuskomisjonis või kohtus, siis ei ole õiguspärane korraldada sama eseme suhtes uut hankemenetlust. Riigihanke jätkamisel pärast vaidlustusmenetlust on hankija seotud hankemenetluse varasemates staadiumides antud alusdokumentidega. (vt ka Riigikohtu 14.04. 2010 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-99-09, p 16). Sama eseme suhtes uue hankemenetluse läbiviimine varasematest erinevatel tingimustel on õiguspärane kui varasemad eelhaldusaktid muudetakse (RHS § 36) või kogu varasem hankemenetlus tunnistatakse kehtetuks (RHS § 29 lg 3 p 6).
Riigihangete vaidlustuskomisjon peab omaalgatuslikult kontrollima, kas vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlustuskomisjonil tuleb vastavalt RHS § 122 lg 3 p-le 6 jätta vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastada, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Enne 1. juulit 2010 tuli vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustusõiguseta isiku poolt esitatud vaidlustus rahuldamata. Käesolevas asjas sõltus vaidlustuse esitamise õigus sarnaselt kuni HKMS § 7 lg 1 kuni 1. jaanuarini 2011 kehtinud redaktsioonile sellest, kas vaidlustatav hankija tegevus sai rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustuses peavad sisalduma põhjused, miks vaidlustaja peab vaidlustuse eset oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Standardite järgimise kohustus piirab ettevõtja majandustegevuse korraldamise vabadust.
Hankija otsustab omal vabal äranägemisel millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada. Kehtestatavad kriteeriumid peavad olema asjakohased ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Seevastu on seaduses piiritletud, milliste andmete ja dokumentide esitamist võib hankija nõuda pakkuja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks.
Hankeasja läbivaatamise piirid määrab ära vaidlustuses esitatud nõue ja selle alus, mitte vaidlustuse õiguslik põhjendus. Riigihangete seaduses ei ole eriregulatsiooni selle kohta, et vaidlustuskomisjon võiks otsustamisel tugineda vaid menetlusosaliste poolt esitatud õiguslikele väidetele. Vaidlustuskomisjoni viga menetlusosalise ärakuulamisel ei saa olla komisjoni otsuse tühistamise aluseks, kui viga ei olnud oluline, st ei võinud mõjutada asja otsustamist.
Hankija peab saama hanketeates kehtestada tehnilise ja kutsealase pädevuse nõudeid ka allhankijate suhtes juhuks, kui pakkuja kavatseb neid hankelepingu täitmisel rakendada.
3-3-1-47-11 PDF Riigikohus 02.11.2011
Tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale (vt Riigikohtu 27.10.2009. a otsust asjas nr 3-2-1-100-08). Mõistlikku põhjendust ei ole seisukohale, et üldkohtu jõustunud otsuse resolutsiooniga õigussuhte sisule antud õiguslik kvalifikatsioon ei ole siduv halduskohtule. Seetõttu on Riigikohus seisukohal, et üldkohtu otsuse resolutsiooniga tuvastatud asjaolu on TsMS § 457 lg-s 1 sätestatud tingimustel kohustavalt siduv halduskohtule. ITVS § 25 lg 1 kolmandast lausest ja lg-st 2 koos sama seaduse § 24 lg-ga 1tuleneb, et töövaidluskomisjoni otsus selle vaidlustamata osas on siduv kohtule, kes lahendab töövaidluskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse alusel sama töövaidlust. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsus selle vaidlustamata osas on sarnane vaidlustamata osas jõustunud kohtuotsuse resolutsiooniga (TsMS §-d 456 ja 457). Töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse resolutsiooniga nagu ka üldkohtu jõustunud otsuse resolutsiooniga tuvastatu on TsMS § 457 lg 1 järgi halduskohtule siduv.
Kui kaebuse esitaja soovib töösuhte ümberkvalifitseerimist avaliku teenistuse suhteks, ei ole töölepingu lõpetamiseks antud käskkirja tühistamise nõude tagastamine enne õigussuhtele õigusliku kvalifikatsiooni andmist õige. Kui tuvastatakse, et tegemist oli avaliku teenistuse suhtega, siis on halduskohus pädev nii tühistama kui ka jõusse jätma töölepingu seaduse alusel antud käskkirja, mis põhineb ekslikul eeldusel, et tegemist on töösuhtega. Käskkirja õiguspärasuse hindamisel on oluline tuvastada, kas oli koondamisolukord, samuti hinnata, kas on järgitud avaliku teenistuse seadusest tulenevaid koondamisnõudeid. Kui tegemist ei olnud avaliku teenistuse suhtega, siis tuleb avalik-õigusliku suhte tuvastamisega seonduvas osas jätta kaebus rahuldamata ning töölepingu lõpetamise käskkirja tühistamise nõude osas halduskohtumenetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtumenetluse saab lõpetada sama otsusega, millega kaebus jääb rahuldamata.
Töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse resolutsiooniga tuvastatu on TsMS § 457 lg 1 järgi halduskohtule siduv. Halduskohus saab kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 ja tagastada ilmselgelt perspektiivituna sellise kaebuse, millega taotletakse õigussuhtele teistsuguse õigusliku kvalifikatsiooni andmist, kui andis töövaidluskomisjon oma jõustunud otsuse resolutsiooniga.
3-3-1-39-11 PDF Riigikohus 04.08.2011
Hankeasjades on kohtumenetluses HKMS § 24 lg 1 p 4 rakendamise eelduseks see, et hankija on kohtumenetluse ajal tunnistanud hankemenetluse kehtetuks ja kaebajal puudub asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Tähtsust ei oma asjaolu, kas vaidlustuskomisjon on vaidlustuse rahuldanud või jätnud rahuldamata. Seadusandja on riigihangete seaduse ja riigilõivuseadusega ammendavalt reguleerinud kohustuslikus kohtueelses menetluses tasutud riigilõivu küsimuse, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kehtiv õigus ei näe kohtumenetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ette vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu tagastamist ega ka HKMS § 92 alusel hankija kanda jätmist.
HKMS § 92 lg-st 10 tuleneb kohtu õigus erandina vähendada väljamõistetava hüvitise ulatust, jättes kulud täielikult või osaliselt poole enda kanda (vt Riigikohtu 14.03.2011 määrust asjas nr 3-3-1-3-11). Praegu ei ole tegemist erandliku olukorraga, mis annaks aluse vähendada väljamõistetava summa ulatust. Hankija pidi ette nägema, et HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel võivad teise poole menetluskulud jääda tema kanda. Nendel asjaoludel ei ole alust pidada hankijalt teise poole menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks.
Seadusandja on riigihangete seaduse ja riigilõivuseadusega ammendavalt reguleerinud kohustuslikus kohtueelses menetluses tasutud riigilõivu küsimuse, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kehtiv õigus ei näe kohtumenetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ette vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu tagastamist ega ka HKMS § 92 alusel hankija kanda jätmist.
3-3-1-38-11 PDF Riigikohus 09.06.2011
Vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise korral tuleb vältida edasisi vaidlusi ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, et nendes väljendatud seisukohad ei mõjutaks menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid. Seetõttu ei ole HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel õigusselguse tagamise seisukohalt piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks. Säärases olukorras tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada.
3-3-1-34-11 PDF Riigikohus 06.06.2011
Vt lahendite nr 3-3-1-39-05 ja nr 3-3-1-88-06 annotatsioone.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui halduskohtu pädevust ei ole vaidlustatud esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni, siis menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus (vt määruse asjas nr 3-3-4-2-02 p-i 10). Käesolevas asjas tuleb siiski pidada põhjendatuks lõpetada menetlus maksuotsuse osaliseks tühistamiseks, kuigi alles kassatsioonimenetluses on viidatud sellele, et pankroti väljakuulutamise tõttu oleks halduskohus pidanud menetluse lõpetama. Pankrotiseaduse 5. peatükis ettenähtud kord nõuete esitamiseks, kaitsmiseks ja nõuete kaitsmisel tekkinud vaidluste kohtulikuks lahendamiseks erineb oluliselt maksuotsuse halduskohtus vaidlustamise korrast. Pankrotiseadusest tulenevalt on kohtuvaidluse pooleks nõudele vastu vaielnud haldur või teine võlausaldaja. Seega näeb pankrotiseadus muu hulgas ette teistsuguse menetlusosaliste ringi. Seetõttu ei ole käesoleval juhul menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes võimalik jätta jõusse halduskohtu ja ringkonnakohtu otsust.
3-3-1-16-11 PDF Riigikohus 11.05.2011
Kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ja kaebuse esitaja ei ole asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi kohtule avaldanud, siis ei ole sellises olukorras asja menetluse jätkamine enam võimalik ning haldusasja menetlus lõpetetakse.
Nimetatud sätte sõnastusest nähtuvalt saaks riigilõivu riigituludesse mõista üksnes juhul, kui kaebus täielikult või osaliselt rahuldatakse. Menetluse lõpetamise korral puudub õiguslik alus teiselt menetlusosaliselt riigilõivu väljamõistmiseks.
3-3-1-91-10 PDF Riigikohus 09.03.2011
Riigihangete vaidluses on kohtumenetluses kaebajaks isik, kes algatas kohustusliku kohtuvälise vaidlustusmenetluse vaidlustuskomisjonis. Vastustajaks on hankija, kelle otsuse peale pöörduti vaidlustuskomisjoni ning vaidlustuskomisjon ei ole kohtumenetluses menetlusosaline (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsuse asjas nr 3-3-1-11-10 p-i 21).
Käesoleva haldusasja menetlus tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna hankija käskkirjaga on vaidlustatud riigihange tunnistatud RHS § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. Riigihanke vaidlustes tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis. Halduskohtule esitatud kaebuses paluti küll tühistada vaidlustuskomisjoni otsus, kuid vaidlus tervikuna käivitus hankija käskkirja peale esitatud vaidlustusega.
3-3-1-88-08 PDF Riigikohus 21.01.2009
Avaliku võimu organ on kohustatud oma ülesandeid täites pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest (vt nt Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 4). Toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma tähtsust, kui pikk oli viivitus ning kui oluliselt võis see rikkuda kaebaja õigusi. Õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole oluline, et tuvastataks haldusorgani süü vorm ja ulatus. Viimatinimetatu võib tähtsust omada üksnes õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel.
HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Üksnes põhjendatud huvi olemasolul tohib asja läbivaatamist jätkata (see piirang tuleneb ka HKMS § 7 lg 1 teisest lausest). Kui kaebajal on põhjendatud huvi vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohus tuvastab toimingu õigusvastasuse, siis ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja toimingut kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata. Tuvastamiskaebuse rahuldamist ei saa seada sõltuvusse ka hinnangust sellele, kui efektiivne vahend võiks toimingu õigusvastaseks tunnistamine tegelikult olla kaebaja õiguste kaitsmisel. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele, tuleb kaebus tagastada läbivaatamatult põhjendatud huvi puudumise tõttu.
HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Üksnes põhjendatud huvi olemasolul tohib asja läbivaatamist jätkata (see piirang tuleneb ka HKMS § 7 lg 1 teisest lausest). Kui kaebajal on põhjendatud huvi vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohus tuvastab toimingu õigusvastasuse, siis ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja toimingut kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata.
HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Üksnes põhjendatud huvi olemasolul tohib asja läbivaatamist jätkata (see piirang tuleneb ka HKMS § 7 lg 1 teisest lausest). Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele, tuleb kaebus tagastada läbivaatamatult põhjendatud huvi puudumise tõttu.
3-3-1-82-06 PDF Riigikohus 12.12.2006
Kuivõrd kahju hüvitamise kaebuse ja kohustamiskaebuse vaidlustamistähtajad ei lange kokku, tuleb juhul, kui kaebuse taotlust tõlgendatakse varasemast erinevalt, hinnata teiste kriteeriumide järgi ka menetluse lõpetamise aluste esinemist või puudumist. Kaebuse tähtaegsuse üle peab esmalt otsustama asja menetlev kohus. Ei ringkonnakohus ega Riigikohus saa kohustamiskaebuste tähtaegsuse küsimust otsustada enne selle lahendamist halduskohtu poolt.
Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 4 (alates 1. septembrist 2006 kehtiva HKMS § 24 lg 1 p 5) alusel on kohtu kohustus ega sõltu menetlusosaliste taotlustest. Seetõttu juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et samas asjas on juba olemas jõustunud kohtuotsus, peab ta menetluse lõpetama hoolimata sellest, kui halduskohus on samas küsimuses leidnud, et menetlusosalise taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
3-3-1-35-06 PDF Riigikohus 04.05.2006
Maa tagastamise ja erastamise puhul tuleb reeglina kinnistusraamatusse kantud kinnistu omandiõiguse vaidlustamiseks esmalt vaidlustada kinnistamise aluseks olnud maa tagastamise või erastamise haldusakt või erastamisleping (vt Riigikohtu 20.03.2005. a otsust nr 3-2-1-16-05). Erandina on kinnistusraamatu kannet võimalik vaidlustada eelnevalt haldusakti vaidlustamata juhul, kui sisuliselt vaidlustatakse haldusakti andmise aluseks olevaid eraõiguslikke asjaolusid või suhteid (vt Riigikohtu 08.02.2006. a otsust nr 3-2-1-121-05). Tegeliku pärimisõigusliku olukorra tuvastamine on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavad asjaolud tuleb tuvastada üldkohtul, kes saab ka vajaduse korral kohustada kinnistusraamatusse pärijana kantud isikuid andma kande muutmise tahteavalduse. Kohtumenetluse saab HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 72 lg 1 p 3 alusel lõpetada vaid juhul, kui halduskohus ja ringkonnakohus pole asja sisulise otsusega lahendanud (vt Riigikohtu 19.12.2005. a määrust nr 3-3-1-64-05 ja 10.04. 2002. a määruse nr 3-3-4-2-02 p-i 10).
Tegeliku pärimisõigusliku olukorra tuvastamine on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavad asjaolud tuleb tuvastada üldkohtul, kes saab ka vajaduse korral kohustada kinnistusraamatusse pärijana kantud isikuid andma kande muutmise tahteavalduse. Kohtumenetluse saab HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 72 lg 1 p 3 alusel lõpetada vaid juhul, kui halduskohus ja ringkonnakohus pole asja sisulise otsusega lahendanud (vt Riigikohtu 19.12.2005. a määrust nr 3-3-1-64-05 ja 10.04. 2002. a määruse nr 3-3-4-2-02 p-i 10).
3-3-1-72-04 PDF Riigikohus 08.12.2004
RPS
MKS
Ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamine tähendab muuhulgas seda, et maksuhalduril ei ole võimalik teha selles ettekirjutuses fikseeritud maksunõude osas vastutusotsuseid, juhul kui esineksid MKS §-des 38¿41 sätestatud vastutuse alused.
Ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamine tähendab muuhulgas seda, et maksuhalduril ei ole võimalik teha selles ettekirjutuses fikseeritud maksunõude osas vastutusotsuseid, juhul kui esineksid MKS §-des 38-41 sätestatud vastutuse alused.
Kuna Riigikohtu otsus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata, siis ei pea Riigikohus lõpetama asjas menetlust, kui menetlusosalise õigusvõime lõppemine leiab aset alles kassatsioonimenetluse ajal. Menetluse lõpetamine on vajalik siis, kui Riigikohus peaks saatma asja uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Kui Riigikohus leiab, et asjas on võimalik teha uus otsus, siis võib ta menetluse lõpetamise asemel lahendada asja otsusega.
Raamatupidamise seadusest tulenevalt tuleb raamatupidamisarvestuses põhivarana arvele võtta ka selline vara, mis ei kuulu isiku omandisse, kuid mida isik saab oma majandustegevuses kasutada ja teenida selle vara kasutamisest tulu, nagu ta oleks selle vara omanik. Raamatupidamiskohustuslase põhivara hulka võib kuuluda ka pikaajalise rendi- või üürilepingu alusel kasutatav vara, millele raamatupidamiskohustuslasel omandiõigust ei teki.
3-3-1-46-04 PDF Riigikohus 21.10.2004
HKMS § 24 lg 1 p 4 järgi lõpetab halduskohus menetluse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend. Kuna vaidlustatud korraldus on sisuliselt identne korraldusega, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, siis HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetatakse menetlus.
Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette poolelt kohtukulude väljamõistmist kolmanda isiku kasuks.
3-3-1-36-02 PDF Riigikohus 19.06.2002
Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel kaebusest loobumise korral toimub kaebuse esitaja algatusel. HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamine toimub kohtu enda või haldusorgani initsiatiivil. Kohus võib sel alusel menetluse lõpetada, kui kaebuse või protesti esitaja ei taotle asja läbivaatamist. Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ega kohtukulude väljamõistmine HKMS § 93 lg 2 alusel ei ole põhjendatud, kui lõpetamist taotleb kaebuse esitaja, väites, et Eesti Vabariigi ja seaduse uuest redaktsioonist tuleneva haldusorgani tegevuse tõttu on kaebuse esitaja saavutanud nende õiguste taastamise, mille väidetava rikkumise tõttu ta halduskohtusse pöördus. Sellisel juhul peab kohus välja selgitama, milles seisneb kaebuse esitaja tahe menetluse lõpetamise taotlemisel ning protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest juhindudes otsustama, kas üldse ja millisel HKMS §-s 24 lg 1 sätestatud alusel on menetluse lõpetamine võimalik. Sealjuures peab kohus menetluse lõpetamise taotlust hinnates kindlaks tegema, kas kaebaja tegelik tahe võis seisneda hoopis kaebusest loobumises.
3-3-1-5-02 PDF Riigikohus 18.04.2002
HKMS § 90 lg 2 kohaselt arvatakse kaebuse või avalduse rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse. Kaebuse rahuldamata jätmine eeldab kohtuasja sisulist läbivaatamist. Juhtumil, kui Riigikohtu halduskolleegium lõpetab asjas menetluse pädevuse puudumise tõttu, ei ole võimalik otsustada ka kaebuse sisulise põhjendatuse üle. Seega puudub alus kautsjoni riigituludesse arvamiseks ning kautsjon tuleb tagastada.
Riigikohtu erikogu asus 10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02 seisukohale, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Juhtumil, kui vastustaja kirjalikus vastuses halduskohtusse esitatud kaebusele on leidnud, et tegemist pole avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuuluks lahendamisele halduskohtus, tuleb menetlus asjas lõpetada vastavalt HKMS §-le 24 lg 1 p 1. Kuna kohtutäituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 ka nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu kaudu. Need vaidlused tuli lahendada üldkohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Kahju hüvitamise õiguslik regulatsioon muutus Riigivastutuse seaduse jõustumisega, mis andis avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamise vaidlused halduskohtu pädevusse. Enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 esitatud kaebused täituri tekitatud kahju hüvitamiseks tuli esitada maa- või linnakohtusse. Pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kahju hüvitamise kaebused kuuluvad aga Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse.
Riigikohtu erikogu asus 10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02 seisukohale, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Juhtumil, kui vastustaja kirjalikus vastuses halduskohtusse esitatud kaebusele on leidnud, et tegemist pole avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuuluks lahendamisele halduskohtus, tuleb menetlus asjas lõpetada vastavalt HKMS §-le 24 lg 1 p 1.
Kuna kohtutäituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 ka nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu kaudu. Need vaidlused tuli lahendada üldkohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Kahju hüvitamise õiguslik regulatsioon muutus Riigivastutuse seaduse jõustumisega, mis andis avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamise vaidlused halduskohtu pädevusse. Enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 esitatud kaebused täituri tekitatud kahju hüvitamiseks tuli esitada maa- või linnakohtusse. Pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kahju hüvitamise kaebused kuuluvad aga Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse.
3-3-4-2-02 PDF Riigikohus 10.04.2002
Vastavalt Riigikohtu erikogu seisukohale 15. märtsi 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-3-02 lahendatakse kaebused kohtutäituri tegevuse peale kõigi täitetoimingute teostamisel TMS § 77 järgi üldkohtus. Kuna täituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud kuni Riigivastutuse seaduse jõustumiseni 1. jaanuaril 2002 kohtuametnikust kohtutäituri ega Kohtutäituri seaduse alusel tegutsenud kohtutäituri toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu kaudu. Need vaidlused lahendatakse üldkohtus tsiviilkohtumenetluse korras.
Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus.

Kokku: 26| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json