Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-16-799/63 PDF Riigikohtu halduskolleegium 21.03.2019
Kaebuse nõudeid ja eesmärke saab täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kaebus tuleb jätta käiguta üksnes siis, kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-64-15, p 24). (p 10)
3-3-1-20-16 PDF Riigikohus 10.05.2016
Eelmenetluse käigus valmistab kohus asja ette ja teeb omalt poolt kõik vajaliku, et asja saaks läbi vaadata katkestamatult, sh annab kohus menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks (HKMS § 62 lg 1 esimene lause, § 122 lg 2 p 6). Seega ongi eelmenetluse üheks mõtteks tõendite kogumine, mida saab reeglina teha kuni eelmenetluse lõppemiseni, s.t kohtuistungi avamiseni, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses kohtu poolt määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemiseni ja asja määramisega läbivaatamiseks lepitusmenetlusse (HKMS § 125 lg 1). (p 14)
3-3-1-83-09 PDF Riigikohus 10.12.2009
Kuna enne kahjunõude kohtusse esitamist tuleb läbida kohustuslik kohtuväline menetlus, peab halduskohus kontrollima, kas isik on esitanud kahjunõude vanglale või mitte. Ka kaebuse ettevalmistavas menetluses on kohtul uurimisprintsiibist lähtuv kohustus välja selgitada asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Kohus ei saa lähtuda üksnes esitatud materjalidest, vaid peab juhtima isiku tähelepanu vajadusele esitada tõendid, mis kinnitavad kohtueelse menetluse läbimist ning andma võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Samuti võib kohus omal initsiatiivil uurida, kas enne halduskohtule kaebuse esitamist on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus või mitte. HKMS § 34¹ tuleb tõlgendada laiendavalt, käsitades kõnealust normi üldnormina, millest tuleb lähtuda ka ettevalmistavas menetluses. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta kollegiaalse kohtukoosseisu nõude osas erandeid ka ettevalmistavas menetluses esitatud taotluste lahendamisel tehtavate määruste puhul. Sellele viitab ka HKMS § 33 lg 5, mille kohaselt apellatsioonkaebuse tagastamise määrus peab olema tehtud asja lahendava kohtukoosseisu poolt ühehäälselt, mis tähendab kollegiaalse kohtukoosseisu nõuet. Seega on HKMS §-s 34¹ sätestatud tingimus rakendatav riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamise kõrval ka näiteks tähtaja ennistamise ning esialgse õiguskaitse määramise taotluse lahendamisel, mille kord ja alused on halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud (vt ka Riigikohtu 20.11.200 määruse asjas nr 3-2-1-105-07 p-i 10).
3-3-1-44-01 PDF Riigikohus 15.11.2001
Vastavalt TsMS §-le 27 lg 6 võib kohus edastada kutse telefoni, faksi või muu sidevahendiga, kusjuures sel viisil edastatud tekst jääb toimikusse ja kutse loetakse kätteantuks. Ringkonnakohtu määrusele hiljem juurde kirjutatud märkus "kokku lepitud" ei ole käsitletav kui tõend esindajale kutse edastamise kohta, sest nimetatud märkusest ei nähtu kutse tekst, selle edastamise viis, aeg ega adressaat.
3-3-1-36-01 PDF Riigikohus 05.06.2001
HKMS eristab selgelt tähtaja ennistamist ja tähtajast kinnipidamise kontrollimist. Halduskohtumenetluse normid ei kohusta halduskohut erinevalt tähtaja ennistamisest tegema kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisel eraldi dokumendina vormistatud määrust. Kui kohus sellise määruse siiski teeb, ei saa HKMS § 12 lg. 3 neljandat lauset tõlgendada selliselt, et seal sisalduv erikaebuse esitamise õigus hõlmaks ka niisugust määrust. Seadusandja eesmärki - tagada teiste protsessiosaliste kaitse hilinenud kaebuse läbivaatamise eest - on võimalik tulemuslikult saavutada ka menetlusvigade vaidlustamise üldise regulatsiooni abil. Protsessiosaline võib vaidlustada protsessinormi rikkumise kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses.
3-3-1-68-00 PDF Riigikohus 20.02.2001
Eelmenetluse toimingud, sealhulgas kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimise peab kohus viima läbi enne asja sisuliseks läbivaatamiseks korraldatavat istungit. Kui tähtaja küsimust on otstarbekas arutada protsessiosaliste juuresolekul, võib kohus eelmenetluse raames kutsuda kokku eelistungi. Seejuures võib ka halduskohus vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 pidada vahetult eelistungi jätkuna kohtuistungi asja sisuliseks arutamiseks, arvestades protsessiosaliste huve.
3-3-1-69-00 PDF Riigikohus 06.02.2001
Kuni haldusasja menetlusse võtmise määruse tegemiseni toimub asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine HKMS § 11 mõttes.
3-3-1-51-00 PDF Riigikohus 21.11.2000
Kohus ei pea tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks tingimata korraldama kohtuistungit. Kui kohus on aga otsustanud nimetatud küsimuse lahendada kohtuistungil, tuleb järgida Halduskohtumenetluse seadustiku ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi pidamist ja protsessiosaliste kohtuistungile kutsumist reguleerivaid sätteid.
3-3-1-25-99 PDF Riigikohus 25.05.1999
Haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamise käigus ei saa kohus subjektiivsete õiguste rikkumise küsimusele hinnangut anda. Küsimus, kas kaevatav haldusakt või reaaltoiming tegelikult rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuulub lahendamisele kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil.
3-3-1-16-99 PDF Riigikohus 17.05.1999
Kui toimingu on kohtumenetluses teinud protsessiosalise esindaja, siis tuleb seda käsitada protsessiosalise enda toiminguna.
3-3-1-20-98 PDF Riigikohus 19.06.1998
TsKS § 170 lg. 2 kohaselt arutatakse asja sama kohtukoosseisuga. See paragrahv asub TsKS 25. peatükis "Kohtuistung". Eelmenetlust sätestab TsKS 24. peatükk. Asja arutamine TsKS § 170 lg. 2 mõttes ei ole eelmenetluse staadiumis otsustuse tegemine.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane