Kohtulahendite liigitus

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-17-590/25 PDF Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2019
3-17-2784/17 PDF Riigikohtu halduskolleegium 13.12.2018
3-17-1545/72 PDF Riigikohtu halduskolleegium 21.11.2018
3-3-1-77-16 PDF Riigikohus 14.12.2016
Asja läbivaatava kohtukoosseisu muutmine peab kajastuma kohtutoimikus ja menetlusosalisi tuleb muutmisest teavitada. Selle kohustuse rikkumine riivab erapooletu õigusemõistmise põhimõtet ning tegemist on nii olulise menetlusnormide rikkumisega, et see tingib kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata HKMS § 199 lg 1 p 1 ja § 230 lg 2 alusel kohtuotsuse tühistamise ning asja uueks läbivaatamiseks saatmise (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-38-13; 3-3-1-58-13; 3-3-1-67-13; 3-3-1-69-13, 3-3-1-80-13; 3-3-1-86-13; 3-3-1-90-13; 3-3-1-94-13; 3-3-1-95-13; 3-3-1-14-14; 3-3-1-59-16). Sama põhimõte kehtib ka tsiviilkohtumenetluses (vt nt tsiviilasi nr 3-2-1-177-12) ja kriminaalmenetluses (vt nt kriminaalasi nr 3-1-1-24-15). Kui kohtukoosseisu muutmine ja selle põhjused on märgitud aga kohtuotsuses, siis ei pruugi menetlusõiguse normi rikkumine olla sedavõrd oluline, et tingiks kohtuotsuse tühistamise (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-90-13). (p 12)
3-3-1-59-16 PDF Riigikohus 27.10.2016
Menetlusosalisi tuleb kohtukoosseisu muutumisest teavitada. Selle tegematajätmine (sh kirjalikus menetluses) on oluline menetlusnormide rikkumine, mis tingib kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata kohtuotsuse tühistamise ning asja uueks läbivaatamiseks saatmise (HKMS § 230 lg 2, HKMS § 199 lg 1 p 1). Vt ka annotatsiooni otsusele nr 3-3-1-38-13. (p 9-10)
3-3-1-14-14 PDF Riigikohus 06.05.2014
3-3-1-95-13 PDF Riigikohus 17.04.2014
HKMS § 11 lg 5 esimene lause sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Sama lõike teises lauses on öeldud, et eelmise kohtukoosseisu tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis kordama, kui pool või kolmas isik seda ei taotle. Seega tuleb asja hakata arutama algusest peale. HKMS § 11 lg 5 teine lause ei loo erandit normi esimese lause kohta, vaid võimaldab muutunud kohtukoosseisul üksnes jätta osa toimunud menetlustoiminguid menetlusosaliste nõusolekul kordamata. Selleks, et menetlusosalistel oleks võimalik menetlustoimingute tegemise vajaduse ja teiste menetlusseadustikus sätestatud õiguste kasutamise kohta esitada oma seisukohti, peab neid teavitama läbivaatava kohtukoosseisu muutumisest (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p-d 11−12). (p 11) Nimetatud rikkumine on käsitatav menetlusnormide olulise rikkumisena ka kirjaliku menetluse korral, sest sellised rikkumised võivad mõjutada asja läbivaatamise tulemust (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p 15). (p 12) Vt ka annotatsiooni otsusele asjas nr 3-3-1-38-13.
3-3-1-90-13 PDF Riigikohus 14.04.2014
Kohtukoosseisu muutmise ja selle põhjuse märkimine alles kohtuotsuses on käsitatav HKMS § 11 lg-s 5 sätestatud menetluskorra rikkumisena (vt ka otsust asjas nr 3-3-1-38-13, p-d 11–12). Tegemist ei ole aga sedavõrd olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise. Põhjendatud ei ole käsitada samamoodi olukorda, kus kohtukoosseisu muutumine ja selle põhjus on avaldatud kohtuotsuses, ja olukorda, kus kohtukoosseisu muutmine selgub erinevate dokumentide võrdlemisel, kusjuures muutmise põhjus jääbki menetlusdokumentides avaldamata. Kui kohtukoosseisu muutmise põhjus jääb avaldamata, ei saa ka Riigikohus kontrollida, kas koosseisu muutmine toimus seaduslikul põhjusel. (p-d 15–18)
3-3-1-94-13 PDF Riigikohus 09.04.2014
Vt annotatsiooni otsusele asjas nr 3-3-1-38-13.
3-3-1-80-13 PDF Riigikohus 28.01.2014
3-3-1-86-13 PDF Riigikohus 16.01.2014
3-3-1-69-13 PDF Riigikohus 04.12.2013
3-3-1-67-13 PDF Riigikohus 20.11.2013
3-3-1-58-13 PDF Riigikohus 08.11.2013
3-3-1-38-13 PDF Riigikohus 10.10.2013
Kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. HKMS § 11 lg-e 5 esimene lause sätestab sellekohase imperatiivse normi, mis kohtule kaalumisvõimalust ei jäta. Eelnimetatud sätte teine lause ei näe ette erandit esimese lause suhtes, vaid üksnes võimaldab muutunud kohtukoosseisul jätta osa toimunud menetlusest menetlusosaliste nõusolekul kordamata. Analoogset seisukohta on kohtupraktikas väljendatud enne 01.01. 2012 kehtinud HKMS § 5 lg 1 koosmõjus TsMS § 20 tõlgendamisel (vt otsus asjas nr 3-3-1-34-10, p 14, ja otsus asjas nr 3-3-1-82-10, p 9). Menetlusosalisi tuleb teavitada asja läbivaatava koosseisu muutumisest, et neil oleks võimalik esitada seisukoht menetlustoimingute tegemise vajaduse ja teiste menetlusseadustikes sätestatud õiguste kasutamise kohta. Tegemist on erapooletu õigusemõistmise ühe garantiiga. Kohtukoosseisu muutumise korra täitmiseks ei ole piisav üksnes kohtunike asendamise graafiku märkimine töö­jaotusplaani. Toimikust peab nähtuma, millal ja mis põhjustel on kohtukoosseis vahetunud, mis võimaldab et kõrgema astme kohtul kohtukoosseisu määramise õiguspärasust kontrollida.
3-3-1-82-10 PDF Riigikohus 10.11.2010
3-3-1-34-10 PDF Riigikohus 27.05.2010
Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri olukorda, kus asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub. Seepärast kuulub TsMS § 20 lg 1 kohaldamisele ka halduskohtumenetluses. TsMS § 20 lg 1 esimese lausega on sätestatud imperatiivne norm, mille kohaselt menetluse käigus kohtukoosseisu vahetumise puhul tuleb asja hakata arutama algusest peale. Kohus ei saa kaaluda, kas asja menetluse jätkamine vahetunud kohtukoosseisuga on võimalik või mitte. Käesolevas asjas on TsMS § 20 lg 1 nõuete rikkumine viinud olukorrani, kus apellatsioonimenetluses lahendas asja kohtukoosseis, kellel seaduse järgi ei olnud selleks õigust. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada HKMS § 45 lg 1 p 1 alusel TsMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise tõttu. Selline järeldus on kooskõlas ka TsMS § 20 lg 1 teises lauses sätestatuga. Isegi kui eeldada, et eelmise kohtukoosseisu poolt tõendite kogumisest keeldumine on hõlmatud teises lauses nimetatud olukorraga, kus eelmine koosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei tulene teisest lausest erisusi sama sätte esimese lausega kehtestatud nõude rikkumise tagajärgede osas. Oluline on, et uus koosseis ei pööranud koosseisu vahetumisele tähelepanu ja ei arutanud asja algusest peale ega teavitanud menetlusosalisi koosseisu vahetumisest. Seetõttu jäi välja selgitamata ka poolte tahe tõendite kogumise ja uurimise kordamise osas.
3-3-1-42-99 PDF Riigikohus 15.11.1999
Ebaseadusliku kohtukoosseisuga on tegemist siis, kui sellesse kuulub kohtunik, kelle suhtes on kindlaks tehtud mõni TsMS §-s 18 lõikes 1 punktides 1 ja 2 või §-s 19 nimetatud asjaolu.

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane