/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-51-16 PDF Riigikohus 09.08.2016
Allapoole riigihanke piirmäära jääva ideekonkursi puhul otsustab menetluse üksikasjad hankija. Seadus ega riigihanke üldpõhimõtted ei nõua neil juhtudel žürii nimetamist ega tema tegevuse protokollimist. Kuna sellise konkursi puhul puuduvad formaalsed nõuded, piisab RHS § 3 lg 2 järgmiseks ka sellest, et hankija esitab vajaduse korral üldise põhjenduse võidutöö väljavalimise kohta tagantjärele. (p 17.3)
Allapoole riigihanke piirmäära jäävaid ideekonkursse, millele RHS 4. peatükk ei laiene, ei ole õige kontrollida sama rangusastmega kui neid, mis ületavad riigihanke piirmäära. Seda tuleb arvestada läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtete sisustamisel. (p 15) Arhitektuurikonkursi žürii peab hindamisel lähtuma küll kutses sätestatud kriteeriumitest (RHS § 81 lg 4), kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on piiratud n-ö ilmselguse kriteeriumiga (vrd RKHK otsused asjades nr 3-3-1-68-12, p 24; 3-3-1-60-14, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Arhitektuurikonkursil toimub võistlus mh tööde kunstilise taseme alusel. Seepärast võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Vaidlustus- ja kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorumid. Hankevaidlusi lahendavad organid saavad arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda nt siis, kui ka ilma pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö. VAKO ja kohus ei kontrolli žürii arhitektuuriliste hinnangute sisu, seega ei pea žürii tegevuse protokoll neid veenma hinnangute põhjendatuses. RHS § 81 lg 6 loetleb ideekonkursi eripära arvestades, mida protokoll peab kajastama, kuid selles loetelus ei ole nimetatud žürii kaalutlusi. Nii haldusakti põhjendustele üldiselt kui ka tavapärases hankemenetluses esitatavad nõuded ning põhjenduste täiendamise tavapärased piirangud (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-28-12, p 19; 3-3-1-29-12, p 20) oleks ideekonkursi olemust ja eesmärki ning kohtuliku kontrolli piiratust arvestades liiga ranged. Žüriiliikmete märkuste all ei peeta RHS § 81 lg 6 esimeses lauses silmas üksikasjalikke põhjendusi kõigi esitatud tööde kohta kõigi kutses sätestatud kriteeriumite kaupa. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte (RHS § 3 lg 2) järgimiseks piisab arhitektuurikonkursil sellest, et žürii näitab protokollis ära üldise kaalutluse, miks konkursi võitja töö oli žürii enamuse hinnangul parim. Vajaduse korral saab hankija nii kohtumenetluses kui ka žürii hiljem hankemenetluses põhjendusi täiendavalt avada. (p 17.2)
Allapoole riigihanke piirmäära jäävaid ideekonkursse, millele RHS 4. peatükk ei laiene, ei ole õige kontrollida sama rangusastmega kui neid, mis ületavad riigihanke piirmäära. Seda tuleb arvestada läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtete sisustamisel. (p 15) Arhitektuurikonkursi žürii peab hindamisel lähtuma küll kutses sätestatud kriteeriumitest (RHS § 81 lg 4), kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on piiratud n-ö ilmselguse kriteeriumiga (vrd RKHK otsused asjades nr 3-3-1-68-12, p 24; 3-3-1-60-14, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Arhitektuurikonkursil toimub võistlus mh tööde kunstilise taseme alusel. Seepärast võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Vaidlustus- ja kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorumid. Hankevaidlusi lahendavad organid saavad arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda nt siis, kui ka ilma pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö. VAKO ja kohus ei kontrolli žürii arhitektuuriliste hinnangute sisu, seega ei pea žürii tegevuse protokoll neid veenma hinnangute põhjendatuses. RHS § 81 lg 6 loetleb ideekonkursi eripära arvestades, mida protokoll peab kajastama, kuid selles loetelus ei ole nimetatud žürii kaalutlusi. Nii haldusakti põhjendustele üldiselt kui ka tavapärases hankemenetluses esitatavad nõuded ning põhjenduste täiendamise tavapärased piirangud (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-28-12, p 19; 3-3-1-29-12, p 20) oleks ideekonkursi olemust ja eesmärki ning kohtuliku kontrolli piiratust arvestades liiga ranged. Žüriiliikmete märkuste all ei peeta RHS § 81 lg 6 esimeses lauses silmas üksikasjalikke põhjendusi kõigi esitatud tööde kohta kõigi kutses sätestatud kriteeriumite kaupa. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte (RHS § 3 lg 2) järgimiseks piisab arhitektuurikonkursil sellest, et žürii näitab protokollis ära üldise kaalutluse, miks konkursi võitja töö oli žürii enamuse hinnangul parim. Vajaduse korral saab hankija nii kohtumenetluses kui ka žürii hiljem hankemenetluses põhjendusi täiendavalt avada. (p 17.2) Allapoole riigihanke piirmäära jääva ideekonkursi puhul otsustab menetluse üksikasjad hankija. Seadus ega riigihanke üldpõhimõtted ei nõua neil juhtudel žürii nimetamist ega tema tegevuse protokollimist. Kuna sellise konkursi puhul puuduvad formaalsed nõuded, piisab RHS § 3 lg 2 järgmiseks ka sellest, et hankija esitab vajaduse korral üldise põhjenduse võidutöö väljavalimise kohta tagantjärele. (p 17.3) Anonüümsusnõue (RHS § 81 lg 5) ei kehti pärast žürii otsuse tegemist. See ei keela žüriil pärast otsuse tegemist, nt hankija otsuse tühistamise tõttu, ideekonkursi töid uuesti hinnata. Niisugune keeld ei pruugiks olla proportsionaalne konkursil osalejate suhtes, sest nemad ei saa vastutada hankija tegevuse korrektsuse eest. Tööde anonüümsus pole omaette eesmärk, vaid see aitab tagada žüriiliikmete sõltumatust (RHS § 81 lg 2). Anonüümsuse kadumine pärast žürii algse otsuse tegemist ei muuda žüriiliikmeid vältimatult erapoolikuks ega välista iseenesest tööde uut hindamist. (p 20)
3-3-1-60-14 PDF Riigikohus 26.11.2014
HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi ei saa kohustamiskaebuse menetlust lõpetada, kui kaebuses nõutud haldusakti ei ole antud. Halduskohtu määruse tegemise ajaks ei olnud haldusorgan kaebaja taotluse kohta teinud uut sisulist otsust. Haldusmenetluse uuendamine ei ole võrdväärne uue sisulise otsusega, mistõttu puudub kohustamisnõude menetluse lõpetamiseks alus. (p 15)
Põhjendatud huvi puudumist ei saa tuletada üksnes asjaolust, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 mõte seisnebki selles, et põhjendatud huvi menetluse jätkamise vastu võib esineda ka vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Põhjendatud huvina on käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt RKHK lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10, 3-3-1-8-11 ja 3-3-1-8-14). Kohtumenetluse jätkamine algse haldusotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks võib aidata vältida korduvat kohtusse pöördumist. Juhul, kui haldusorgan teeb kohtumenetluse ajal uuendatud haldusmenetluses uue otsuse, on kaebajal võimalik kaebust vajaduse korral HKMS § 49 lg 1 alusel täiendada uue haldusotsuse peale esitatava nõudega. (p 18)
Hindepunktide määramise õiguspärasuse kontrolli ei saa pidada ennetavaks sekkumiseks täitevõimu tegevusse, kui hinnatakse juba tehtud haldusotsuste õiguspärasust ehk viiakse läbi järelkontroll. Hindepunktide määramise otsuste puhul piirdub siiski ka järelkontroll üksnes vormi- ja menetlusvigade ning ilmselgete kaalutlus¬vigade kindlakstegemisega. Vigade puudumine toob kaasa kaebuse rahuldamata jätmise, mitte menetluse lõpetamise. (p 16)
3-3-1-16-14 PDF Riigikohus 10.04.2014
Toetuse määramise menetlus on kaheastmeline ning taotluste nõuetekohasuse kontroll ja taotluste hindamine paremusjärjestuse koostamiseks eraldi menetlusetapid, kus lähtutakse erinevatest kriteeriumidest. ELÜPS § 60 lg 4 sätestab: "Maaelu arengu toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused, kehtestab põllumajandusminister määrusega. [...] Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta." Seega on seadusega antud põllumajandusministrile volitus kehtestada hindamiskriteeriumid, millest lähtuvalt oleks võimalik seada kõik nõuetele vastavad taotlused paremusjärjestusse. Põhjendamatu ei ole investeeringu innovaatilisuse seadmine üheks eelistuseks, mille põhjal taotlusi paremusjärjestusse seada. Innovaatiliste investeeringute soodustamine on "Eesti maaelu arengukava 2007–2013" järgi üks alameetme 1.6.1 spetsiifilistest eesmärkidest (lk 123). Samuti seab uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtmise investeeringutoetuste eesmärgiks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (preambula p-d 21 ja 23; art 4 lg 1 (a)). Kui põllumajandusministri 27. 07.2010 määrus nr 85 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" §-des 3–5 sätestatud nõuetele mittevastavad taotlused jäetakse igal juhul rahuldamata (ELÜPS § 62 lg 2 p 1; määruse nr 85 § 11 lg 7), siis mõne määruse lisas 4 esitatud kriteeriumi mittetäitmine ei pruugi kaasa tuua taotluse rahuldamata jätmist. Sel juhul sõltub taotluse rahuldamine toetatava tegevuse rahastamise eelarve mahust, taotluste hulgast ning taotluse kohast hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuses (ELÜPS § 60 lg 5; määruse nr 85 § 13 lg d 1 ja 2). (p 28)
Arvestades ELÜPS §-de 59–62 alusel toimuva menetluse iseloomu (taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub PRIA-l üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on PRIA hinnangul ebapiisavad. Kohustus võib tekkida eelkõige juhul, kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel vea (vt ELÜPS § 59 lg 4). Samuti võib sellist kohustust õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada. Lisaks on Riigikohus varasemas praktikas (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-80-06) leidnud, et PRIA peab taotlejalt küsima täiendavaid andmeid, kui ta kahtleb toetustaotluse vastavuses EL õiguse eesmärkidele (st kui tekib küsimus, mida esialgses taotluses ei tulnudki käsitleda). (p 23)
RKHK otsuse mõte asjas nr 3-3-1-93-06 on, et käskkiri on piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Seda tõlgendust toetab RKHK otsus asjas nr 3-3-1-77-12 (p-d 16–18), kus kolleegium põhjendas piiratud põhjendamiskohustust sellega, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 98 lg 1). Vaideotsuses tuleb vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada, nagu seda on praeguses asjas ka tehtud (vt ka RKHK otsus asjas nr 3-3-1-30-09, p 15). (p 18) Ekslik on seisukoht, et praegune asi erineb RKHK asjast nr 3-3-1-77-12, kuna viidatud asjas oli toetuse määramise menetlus kaheastmeline, siin aga üheastmeline. Ka praegusel juhul nägid nii seadus kui ka seda täpsustav põllumajandusministri 27. 07.2010 määrus nr 85 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" eraldi menetlusetappidena ette taotluste nõuetelevastavuse kontrollimise ning hindamismenetluse ja paremusjärjestuse koostamise. (p 19) Vt ka annotatsiooni otsusele asjas nr 3-3-1-93-06. Vt ka annotatsiooni otsusele asjas nr 3-3-1-77-12.
HKMS § 158 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohaldab kohus õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja alus (HKMS § 41 lg 1), mitte kaebaja õiguslikud väited (vt ka RKHK otsused asjades nr 3-3-1-52-11, p 15, ja 3-3-1-53-11, p 18). (p 14) Vt ka annotatsiooni otsusele asjas nr 3-3-1-52-11.
Kuigi hinnanguliste otsuste kohtulik kontroll on piiratud, ei ole selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud. "Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. [...] Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi." (RKHK otsused asjas nr 3-3-1-77-12, p 18, ja nr 3-3-1-71-13, p 18). Seega võib kohus tuvastada hindamise sisulise õigusvastasuse juhul, kui antud punktid on ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. (p 26) Vt ka annotatsiooni otsusele asjas nr 3-3-1-71-13.
3-3-1-71-13 PDF Riigikohus 15.01.2014
Kohtupraktika kohaselt tuleb hinnangulistes otsustes märkida hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Halduskohus saab hinnanguliste otsuste vaidlustamisel nende õiguspärasust kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (vt otsus asjas nr 3-3-1-93-06, p 15; otsus asjas nr 3-3-1-77-12 , p 18; otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 12). Kohtul on võimalik hindamise õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega nii selgelt vastuolus, et see on ilmne põhjendustetagi.
Kaebuse õigeksvõtt eeldab, et et vastustaja nõustuks sellega, et kaebus mingis osas rahuldatakse. Kui vastustaja nõustub küll mingi kaebuses sisalduva väitega, kuid leiab, et kaebus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata, siis ei ole tegemist õigeksvõtuga.
Halduskohtumenetluses kohaldatakse kohtuotsuse suhtes muuhulgas TsMS § s 447 sätestatud vigade parandamise reegleid. Otsust on võimalik parandada üksnes juhul, kui selles esinevad kirja- ja arvutusvigadega sarnased tehnilist laadi ebatäpsused. Muudatused ei tohi isikutele kaasa tuua uusi õiguslikke tagajärgi (vt ka määrus kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 61; määrus kohtuasjas nr 3-2-1-86-10, p d 16 ja 17). Määrusega ei ole võimalik parandada olulist eksimust, millest sõltub otseselt kaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine. Kohus parandab vead kohtuotsuses määrusega, seega tuleb ka otsuse parandamise taotluse rahuldamata jätmine otsustada määrusega (vt ka HKMS § 178 lg 1).
Kohus parandab vead kohtuotsuses määrusega, seega tuleb ka otsuse parandamise taotluse rahuldamata jätmine otsustada määrusega (vt TsMS § 447 lg 2 ja HKMS § 178 lg 1). Asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib teha selleks pädev kohtuametnik (HKMS § 12 lg 1). Kuna otsuse parandamise määruse peale saab esitada määruskaebuse ning tegemist ei ole korraldava määrusega, ei ole saa kohtuotsuses vea parandamise taotluse lahendamist anda kohtuametniku pädevusse.
Kohtupraktika kohaselt tuleb hinnangulistes otsustes märkida hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Halduskohus saab hinnanguliste otsuste vaidlustamisel nende õiguspärasust kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (vt otsus asjas nr 3-3-1-93-06, p 15; otsus asjas nr 3-3-1-77-12 , p 18; otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 12). Kohtul on võimalik hindamise õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega nii selgelt vastuolus, et see on ilmne põhjendustetagi.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json