/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-18-253/46 PDF Riigikohtu halduskolleegium 28.06.2019
Vt p 16. Vaide peab saama esitada igaüks ka õigusabi kasutamata ning sõltumata sellest, kas tal on eriteadmisi või kogemusi (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 14). Vaide esitaja ei pea suutma nimetada tema õigusi rikkuvaid õigusnorme, tundma erinevaid nõudeid ega suutma eristada haldusakti õigustloovast aktist. Kui vaides esinev puudus ei takista vaide lahendamist, ei ole selle kõrvaldamiseks tähtaja andmine põhjendatud. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel tuleb muu hulgas arvesse võtta vaide esitaja eeldatavaid õigusteadmisi ja eesti keele oskuse taset. Ka selgitamiskohustust tuleb täita nii, et vaide esitaja olukord puuduste kõrvaldamise asemel ei halveneks. (p 17)
Vaideorgani ülesandeks on tagada, et vaidemenetlus aitaks vaide esitaja õiguste kaitsele kaasa ning vaide esitajal oleks menetluses võimalikult lihtne osaleda (HMS § 1 ja § 5 lg 2). Vaide peab saama esitada igaüks ka õigusabi kasutamata ning sõltumata sellest, kas tal on eriteadmisi või kogemusi (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 14). Vaide esitaja ei pea suutma nimetada tema õigusi rikkuvaid õigusnorme, tundma erinevaid nõudeid ega suutma eristada haldusakti õigustloovast aktist. Kui vaides esinev puudus ei takista vaide lahendamist, ei ole selle kõrvaldamiseks tähtaja andmine põhjendatud. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel tuleb muu hulgas arvesse võtta vaide esitaja eeldatavaid õigusteadmisi ja eesti keele oskuse taset. Ka selgitamiskohustust tuleb täita nii, et vaide esitaja olukord puuduste kõrvaldamise asemel ei halveneks. Vaideorgan ei tohi oma tegevusega isikut eksitada (nt suhelda temaga põhjendamatult keerulises õiguskeeles või suunata teda vaidlustama õigustloovat akti) ega nõuda vaides puuduste kõrvaldamist alusetult. Eeltoodu on eriti oluline vaidluste puhul, mille kohtulik lahendamine on võimalik pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kui vaie tagastatakse põhjendamatult, võib kohus võtta kaebuse menetlusse vaatamata vaide tagastamisele. (p 17)
3-3-1-12-13 PDF Riigikohus 16.04.2013
Riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses tuleb märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Kohus peab riigi õigusabi andmisest keelduma, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui soovitakse riigi õigusabi haldusakti vaidlustamiseks, siis hõlmab probleemi kirjeldus ka andmeid haldusakti kohta, mida soovitakse vaidlustada. Kui kohus ei tea, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, siis ei saa kohus hinnata, milline on taotleja võimalus kaitsta oma õigusi. Ka õigusteadmisteta isik peab olema suuteline ära näitama need haldusaktid, mille vaidlustamiseks kohtus ta soovib riigi õigusabi.
3-3-1-36-11 PDF Riigikohus 03.08.2011
Kui halduskohus ei täitnud asja menetlemisel nõuetekohaselt selgitamiskohustust ega suunanud kaebajat tulemusliku taotluse esitamisele, siis ei saa ringkonnakohus riigi õigusabi andmisest keeldumisel tugineda asjaoludele, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitsmiseks esitatud taotluse abil on vähene ning tema taotluse rahuldamisest saadav kasu oleks ebamõistlikult väike võrreldes riigi kuludega õigusabile.
Halduskohus peab täitma nõutaval viisil selgitamiskohustust. Muu hulgas peab kohus nõustama kaebajat asjakohase õiguskaitsevahendi valikul ning selgitama talle, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum. Kaebaja ei pea mõistma, et esitatud taotlus ei vii teda sihile, kui kohus ei ole suunanud teda tulemusliku taotluse esitamise teele ega kaalunud talle riigi õigusabi määramise vajalikkust ja võimalikkust.
3-3-1-51-10 PDF Riigikohus 04.10.2010
HKMS § 741 lg-t 1 tuleb tõlgendada laiendavalt. HKMS § 741 lg-s 1 sätestatu hõlmab nii juhtumeid, kus tegemist on kohtuasja menetluse edasise takistamisega kui ka juhtumeid, kus takistatud on kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine. Samuti hõlmab see säte ka juhtumeid, kus määrus takistab kohtuasja ökonoomset ning efektiivset menetlemist (vt Riigikohtu 29.04.2009 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-19-09 p-i 12 ja 19.06.2009 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-47-09 p-i 16).
Kui isik vaidlustab oma õiguste kaitseks haldusakti või toimingut, mis puudutab ka teiste isikute õigusi, siis ei sõltu tema võimalus menetlusabi saada teiste puudutatud isikute käitumisest ja majanduslikust seisundist, sest vastasel juhul oleks isiku kohtusse pöördumise õigus ebaproportsionaalselt piiratud. Ainuüksi asjaolu, et teised puudutatud isikud ei soovi oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, ei saa välistada kaebaja võimalust oma õigusi kohtus kaitsta. RÕS § 7 lg 1 p 9 kohaldamine on võimalik ainult olukorras, kus kohtul on põhjendatud kahtlus, et riigi õigusabi saamise võimalust püütakse kuritarvitada. Sel juhul peab kohus tuvastama konkreetsed isikud, kellel on kaebajaga ühine huvi ning need isikud puudutatud isikutena kohtumenetlusse kaasama.
3-3-1-90-09 PDF Riigikohus 10.03.2010
Kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustuse juhtida menetlusosalise tähelepanu menetlusliku taotluse esitamise võimalusele olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise. Seetõttu on TsMS § 217 lg-s 8 sätestatud selgitamiskohustus kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega ja seda tuleb kohaldada ka halduskohtumenetluses.
Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud käitumisjuhiseid juhuks, kui ilmneb, et menetlusosaline ise ei ole võimeline oma õigusi kohtus kaitsma. Riigikohus on järjekindlalt olnud seisukohal, et uurimisprintsiibist tulenev halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustust vajadusel abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul (vt Riigikohtu 03.042002. a otsust asjas nr 3-3-1-14-02, 08.11.2007 otsust asjas nr 3-3-1-37-07, 14.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-77-09 jt). Kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustuse juhtida menetlusosalise tähelepanu menetlusliku taotluse esitamise võimalusele olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise. Seetõttu on TsMS § 217 lg-s 8 sätestatud selgitamiskohustus kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega ja seda tuleb kohaldada ka halduskohtumenetluses.
Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud käitumisjuhiseid juhuks, kui ilmneb, et menetlusosaline ise ei ole võimeline oma õigusi kohtus kaitsma. Riigikohus on järjekindlalt olnud seisukohal, et uurimisprintsiibist tulenev halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustust vajadusel abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul (vt Riigikohtu 03.042002. a otsust asjas nr 3-3-1-14-02, 08.11.2007 otsust asjas nr 3-3-1-37-07, 14.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-77-09 jt). Kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustuse juhtida menetlusosalise tähelepanu menetlusliku taotluse esitamise võimalusele olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise. Seetõttu on TsMS § 217 lg-s 8 sätestatud selgitamiskohustus kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega ja seda tuleb kohaldada ka halduskohtumenetluses. Kui on täidetud TsMS § 217 lg-s 8 nimetatud mõlemad tingimused, siis on kohus kohustatud selgitama isikule võimalust saada riigi õigusabi.
3-3-4-6-09 PDF Riigikohus 27.05.2009
Kohus peab menetlusabi taotluse lahendamisel omal algatusel kontrollima, kas menetlusabi andmise kõik tingimused on täidetud ega esine mõnda menetlusabi andmisest keeldumise alust (vt Riigikohtu 19.03.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08). Samasugune kohustus on kohtul ka väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel. Samuti tuleb välja selgitada olulised asjaolud kohtu pädevuse üle otsustamiseks, sest RÕS § 10 lg-st 7 tulenevalt on kohtul kohustus edastada taotlus viivitamata vastavalt kuuluvusele, kui riigi õigusabi andmise otsustamine ei ole selle kohtu pädevuses. Kohus peab lahendama taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes ning seda ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel. Käesoleval juhul on isik taotluses küll märkinud õigusabi liigiks isiku esindamise halduskohtumenetluses, kuid tema poolt avaldatud tegeliku eesmärgi saavutamiseks on vajalik taotluse esitamine vaidemenetluses. Seetõttu tuleb taotlust mõista taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamisena haldusmenetluses, mille lahendamine kuulub vastavalt RÕS § 10 lg-le 3 maakohtu pädevusse.
3-3-1-4-08 PDF Riigikohus 20.02.2008
RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel võib riigi õigusabi andmisest keelduda üksnes juhul, kui taotleja on iseseisvalt omaenda kvalifikatsioonist tulenevalt võimeline kaitsma oma õigusi või on konkreetne menetlus õigusaktidega taotluslikult kujundatud sedavõrd lihtsaks, et igaüks on võimeline selles isiklikult osalema ning puudub vajadus õigusabi järele. Nimetatud säte ei anna alust keelduda riigi õigusabi andmisest põhjusel, et taotlejal on kohtumenetluse varasemas staadiumis olnud esindaja. RÕS § 7 lg 1 p-s 5 ettenähtud alusel riigi õigusabi andmisest keeldumisel peab kohus määruses selgitama, miks ta peab asja perspektiivituks. Kui ka kaebus on esimese astme kohtus jäänud rahuldamata, ei saa ringkonnakohus ilma põhjendusi esitamata asuda seisukohale, et taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Määruse põhjendamata jätmisega rikub kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465 lg 2 p-i 8, mille kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
3-3-1-58-05 PDF Riigikohus 02.11.2005
Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik, kui isiku puhul saab eeldada piisavate õigusalaste teadmiste olemasolu. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Kui taotlus riigi õigusabi määramiseks on esitatud enne Riigi õigusabi seaduse kehtimahakkamist, kuid kohus lahendab seda nimetatud seaduse kehtimise ajal, peab kohus TsMS §-st 2 tulenevalt taotluse lahendama Riigi õigusabi seaduse alusel. Taotluse lahendamisel tuleb ka jälgida, et isik ei satuks halvemasse olukorda, kui ta olnuks siis, kui tema taotlus oleks lahendatud enne Riigi õigusabi seaduse jõustumist kehtinud õiguse alusel. Muuhulgas tähendab see ka seda, et isik ei pea esitama täiendavalt selliseid dokumente, mida tuleb riigi õigusabi saamiseks esitada Riigi õigusabi seaduse järgi.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json