https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-71-13 PDF Riigikohus 15.01.2014

Kohtupraktika kohaselt tuleb hinnangulistes otsustes märkida hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Halduskohus saab hinnanguliste otsuste vaidlustamisel nende õiguspärasust kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (vt otsus asjas nr 3-3-1-93-06, p 15; otsus asjas nr 3-3-1-77-12 , p 18; otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 12). Kohtul on võimalik hindamise õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega nii selgelt vastuolus, et see on ilmne põhjendustetagi.


Kaebuse õigeksvõtt eeldab, et et vastustaja nõustuks sellega, et kaebus mingis osas rahuldatakse. Kui vastustaja nõustub küll mingi kaebuses sisalduva väitega, kuid leiab, et kaebus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata, siis ei ole tegemist õigeksvõtuga.


Halduskohtumenetluses kohaldatakse kohtuotsuse suhtes muuhulgas TsMS § s 447 sätestatud vigade parandamise reegleid. Otsust on võimalik parandada üksnes juhul, kui selles esinevad kirja- ja arvutusvigadega sarnased tehnilist laadi ebatäpsused. Muudatused ei tohi isikutele kaasa tuua uusi õiguslikke tagajärgi (vt ka määrus kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 61; määrus kohtuasjas nr 3-2-1-86-10, p d 16 ja 17). Määrusega ei ole võimalik parandada olulist eksimust, millest sõltub otseselt kaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

Kohus parandab vead kohtuotsuses määrusega, seega tuleb ka otsuse parandamise taotluse rahuldamata jätmine otsustada määrusega (vt ka HKMS § 178 lg 1).


Kohus parandab vead kohtuotsuses määrusega, seega tuleb ka otsuse parandamise taotluse rahuldamata jätmine otsustada määrusega (vt TsMS § 447 lg 2 ja HKMS § 178 lg 1). Asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib teha selleks pädev kohtuametnik (HKMS § 12 lg 1). Kuna otsuse parandamise määruse peale saab esitada määruskaebuse ning tegemist ei ole korraldava määrusega, ei ole saa kohtuotsuses vea parandamise taotluse lahendamist anda kohtuametniku pädevusse.


Kohtupraktika kohaselt tuleb hinnangulistes otsustes märkida hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Halduskohus saab hinnanguliste otsuste vaidlustamisel nende õiguspärasust kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (vt otsus asjas nr 3-3-1-93-06, p 15; otsus asjas nr 3-3-1-77-12 , p 18; otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 12). Kohtul on võimalik hindamise õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega nii selgelt vastuolus, et see on ilmne põhjendustetagi.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json