Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Rahapesu ja finantsjärelevalve
• ->
• vara käsutamise piiramine

Nagu mistahes muu konto, nii ka kohtutäituri ametialase arvelduskonto puhul kuulub nõudeõigus panga vastu kontol oleva vara ulatuses täiturile. Siiski on sellisel arvelduskontol olulised eripärad. Avalik-õiguslikku rahalist kohustust täites (vt RKTKo nr 3-2-1-157-15, p-d 17 ja 18) peab kohtutäitur TMS §-s 43 sätestatud tähtaegu järgides kandma võlgnikult laekunu edasi sissenõudjale. Kohtutäitur võib enda ettevõtluskontole kanda vaid täitekulude hüvitise, sh kohtutäituri tasu (TMS § 43 lg 1 teine lause, justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 57 lg 2). Erandjuhtudel on võlgnikul võimalik kohtutäiturile ülekantu ka tagasi nõuda, näiteks kui kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakonto ulatuses, mida seadus ei võimalda (vt TMS § 43 lg 1¹, § 131). Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekuv ei kuulu kohtutäituri pärandvara hulka, laekunud raha ei või kohtutäitur kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks ning arvelduskonto üldjuhul suletakse kohtutäituri ametist lahkumise päeval (vt justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 56 lg 2 p 1 ja lg 4, § 57 lg 3). Eeltoodud normides sisalduvast avalik-õiguslikust regulatsioonist ja piirangutest nähtub, et kuigi ka kohtutäituri ametialase arvelduskonto puhul kuulub nõudeõigus panga vastu kontol oleva summa ulatuses kohtutäiturile, on viimane vahendaja rollis ja üksnes formaalselt konto omanik (vrd ka VÕS § 626 lg 3 ja RKTKo nr 2-15-9288/60, p 25.1, samuti RKKKm nr 1-24-4647/17, p 33). (p 15)

Kohtutäituri ametialasel arvelduskontol oleva vara halduskonfiskeerimiseks loa andmisel ja vastava ettekirjutuse tegemisel puudub üldjuhul vajadus kaasata menetlusse sissenõudjat, kelle nõue jääb halduskonfiskeerimise tõttu täitmata. Kuni täitur ei ole vara sissenõudjale üle kandnud, ei ole tal tekkinud omandiõigust ja tal säilib nõudeõigus võlgniku vastu. Küll tuleks menetlusse kaasata kohtutäitur ametialasele arvelduskontole kantud täitekulusid puudutavas osas. (p 19)

• Haldusõigus
• ->
• Rahapesu ja finantsjärelevalve
• ->
• vara käsutamise piiramine

Vt p-d 15, 17.

Vt annotatsiooni määrusele asjas nr 3-3-1-77-13.

• Haldusõigus
• ->
• Rahapesu ja finantsjärelevalve
• ->
• vara käsutamise piiramine

RahaPTS § 40 lg-s 6 sätestatud meede on isiku varalisi õigusi oluliselt riivav haldussunnivahend. Nimetatud säte, arvestades ka kohtupraktika seisukohti, on piisavalt õigusselge. Kolleegium ei pea võimalikuks sellise sunnivahendi kohaldamise tingimuste ja eelduste laiendavat tõlgendamist. RahaPTS § 40 lg 6 kohane tõkend ei ole kehtestatud selleks, et kontrollida vara päritolu legaalsust ehk seda, kas vara ei ole saadud kuritegelikul teel. RahaPTS § 40 lg-t 6 ei saa kohaldada ka muudel sättes sõnaselgelt määramata eesmärkidel, sealhulgas vajaduse korral selgitada välja tegelik kasusaaja. Õiguse rakendamisel tõkendi kohaldamise aluste laiendavat tõlgendamist ei õigusta asjaolu, et rahapesu kujutab endast olulist ohtu finantssüsteemile ja seetõttu on selle tõkestamise vastu kaalukas avalik huvi. Haldusorganite pädevuse rahapesu tõkestamisel, sealhulgas vajalike tõkendite ringi ning nende kohaldamise selged ja kohased alused saab sätestada üksnes seadusandja. (p 14) Vaatamata asjassepuutuvate sätete mõningale ebaselgusele, on regulatsiooni võimalik tõlgendada nii, et käsutuspiirangu seadmine RahaPTS § 40 lg 6 alusel eeldab, et enne oleks kohaldatud käsutuspiirangud RahaPTS § 40 lg 1 ja lg 3 alusel. (p 12)

• Haldusõigus
• ->
• Rahapesu ja finantsjärelevalve
• ->
• vara käsutamise piiramine

RahaPTS § 40 lg t 6 tuleb tõlgendada selliselt, et see säte on kohaldatav üksnes juhul, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ning vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ja ta loobub vara valdamisest. RaPTS § 40 lg 6 kohaldamine ei sõltu kriminaalasja algatamisest ning nimetatud säte on erandiks RahaPTS § 40 lg test 1 ja 3.

Kui kahtlusalune raha on isiku arvelduskontol, siis kehtiva kohtupraktika kohaselt on see raha käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Konto omanikul on nõue panga vastu, sõltumata kontole kantud raha kontoomaniku käsutusse jõudmise viisist ja sellest, kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89 11, p 19.1).