Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-17-1108/28 PDF Riigikohtu halduskolleegium 27.02.2019
Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 206 “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta” loeteludes tuleb eristada töid ja ametikohti, mille puhul soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks on see, et isik töötab ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega, nendest töödest ja ametikohtadest, mille puhul eelduseks on ainuüksi tervistkahjustavas töökeskkonnas viibimine (vt loetelu nr 2 osa III „Metallurgia“ punkt 2 ja osa IV „Keemiatööstus“ punkti B alapunkt 1). (p 10) SVPS § 1 mõistes tähendab täistööaja ulatuses töötamine seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. (p 11) Puittoodete viimistleja töö puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks see, et isik töötas ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega (vt loetelu nr 2 osa XII punkti 5 alapunkt 2, erialakood 16314), kasutades neid kogu viimistlusprotsessi käigus. (p-d 10 ja 11)
3-3-1-13-14 PDF Riigikohus 03.04.2014
SVPS § 41 järgi ei suurendata soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud soodusstaaži alusel. Riigikohus asus asjas nr 3-4-1-32-13 seisukohale, et SVPS § 41 on põhiseaduspärane ning ei põhjusta isikute ebaproportsionaalselt erinevat kohtlemist ega riku isikute õiguspärast ootust. Pärast SVPS § 41 jõustumist (01.04.2000) esitatud taotluse, arvestada töötamise jätkamisel kujunenud staaž isiku soodustingimustel pensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka, rahuldamiseks pole alust. (p-d 9–10, 12)
3-3-1-68-10 PDF Riigikohus 14.12.2010
Riikliku pensionikindlustuse seadus ei näe ette juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni asemel uue vanaduspensioni määramise võimalust. Ennetähtaegset vanaduspensioni on võimalik üksnes ümber arvutada ja seejuures jääb ümber arvutatud pension ikkagi ennetähtaegseks vanaduspensioniks.
3-3-1-96-09 PDF Riigikohus 03.03.2010
Kui vaieldakse selle üle, kas isik on töötanud soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks tervistkahjustavates või rasketes töötingimustes täistööajaga võrdse aja jooksul, tuleks vajadusel kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi ( vt Riigikohtu 21.04.2008 otsust haldusasjas nr 3-3-1-10-08). Pensionisoodustuste saamiseks vajaliku erialaspetsiifilise asjaolu tuvastamisel ei ole piisav, kui kohus lähtub vaid kaebaja seletustest ning ei hangi tõendeid, mis väljendavad valdkonna asjatundja erialateadmistel põhinevaid seisukohti.
3-3-1-87-09 PDF Riigikohus 09.02.2010
Üldjuhul pole RPKS § 10 lg 1 p 1 (aga ka p-de 2 ja 3) kohaldamisel oluline, kas hooldaja samal ajal töötab või mitte. Kui isikul on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutava pikkusega staaž ja ta on lapsi (või last) kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, on tal õigus saada pensioni RPKS § 10 lg 1 p 1 alusel. SOS Lastekülas samaaegselt nii töölepingu kui laste perekonnas hooldamise lepingu alusel tegutsenud ema puhul olid hooldamine ja töötamine kokkulangevad tegevused. Selliste isikute RPKS § 10 lg 1 p 1 (ka punktide 2 ja 3) mõttes hooldajana käsitamine looks pensioneerimisel ebavõrdse olukorra võrreldes nende töölepingu alusel SOS Lasteküla emana töötanud isikutega, kes sotsiaalhoolekandeteenuse teistsuguse rahastamismudeli tõttu enam peres hooldamise lepingute alusel ei tegutsenud, kuid täitsid sisult samasuguseid tööülesandeid. Soodustus pensioni saamisel olukorras, kus perekonnas hooldamise kohustused langevad kokku töökohustustega ning isikule laienevad töölepingulisest suhtest tulenevad sotsiaalsed garantiid (sh lisandub pensionistaaž) ei ole põhjendatud.
3-3-1-53-09 PDF Riigikohus 16.11.2009
Pensioni taotlemise päeva kindlaksmääramist reguleerib RPKS § 31 lg 3. Ka soodustingimustel vanaduspensionide seadus sisaldab pensioni määramise iseseisvat regulatsiooni, kuid see on napp ega lahendada ammendavalt kõiki pensioni määramisega seonduvaid küsimusi. Seega tuleb ka soodustingimustel vanaduspensioni määramisel lähtuda RPKS § 31 lg-st 3. Pensioni määramisel tuleb silmas pidada ka SVPS §-i 4, mille kohaselt soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Sellele tööle tagasipöördumisel sooduspensioni maksmine peatatakse.
3-3-1-54-09 PDF Riigikohus 14.10.2009
Seadusandja on õigustatud piiritlema isikute ringi, kelle vahel jaotatakse riigieelarvelisi pensionikindlustuse vahendeid, kuid sotsiaalsete õiguste sfääris jaotatavate hüvede andmist ei tohi piirata kriteeriumitega, mis rikuksid võrdse kohtlemise nõuet (vt ka Riigikohtu 21.01.2004 otsus asjas nr 3-4-1-7-03). RPKS § 10 lg 1 p 3 (aga ka p-de 1 ja 2) ning RPKS § 28 lg 2 p 12 eesmärgiks on väärtustada laste kasvatamist, aidata saavutada pensioni saamiseks vajaliku miinimumnõude (15 aastat) täitmist laste kasvatamise tõttu mittetöötanud isikul või pikendada pensionistaaži, mõjutades seeläbi pensioni suurust. Nimetatud eesmärke silmas pidades on põhjendatud RPKS § 10 lg 1 p 3 ning RPKS § 28 lg 2 p 12 tõlgendus, mille kohaselt on nende sätete kohaldamise eeldused täidetud ka siis, kui vähemalt osa minimaalselt nõutavast ajast kasvatati last (lapsi) võõrasvanemana (lapse vanemaga abielus olles), kuid osa aega lapse vanemaga mitte abielus olles, st kasuvanemana.
3-3-1-10-08 PDF Riigikohus 21.04.2008
Konkreetse ettevõtja puhul sõltub tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes on seaduses sätestatud ulatuses tõendatud. Seejuures ei tohi FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samuti ei tohi FIE sattuda töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita.
3-3-1-41-04 PDF Riigikohus 11.11.2004
Ametihüvesid sätestavad seadused ei oma reeglina tagasiulatuvat jõudu. Ka PolTS § 21^1 reguleerib nende isikute sotsiaalseid tagatisi, kes olid sätte jõustumisel politseiteenistuses ning lahkuvad teenistusest pärast selle sätte jõustumist. Need isikud peavad vastama PolTS §-s 21^1 sätestatud tingimustele. Politseiteenistuse seaduses pole rakendussätet, mis annaks õiguse politseiametniku pensionile enne nimetatud seaduse jõustumist politseiteenistusest vabastatud isikule, kes ei saa riiklikku pensioni. Enne politseiametniku pensioni reguleerivate sätete jõustumist politseiteenistusest vabastatud 50 aastaste ja pensioni määramiseks nõutavat staaži omavate isikute ning pärast seda pensioni reguleerivate sätete jõustumist politseiteenistuses olevate 50 aastaseks saanud ning pensioni määramiseks nõutavat staaži omavate isikute erinev kohtlemine ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Politseiametniku pension sätestati selleks, et täita ametikohad politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagada teenistussuhete pikaajalisus. Isikute suhtes, kes vabastati politseiteenistusest enne politseiametniku pensioni kehtestamist, ei saaks pensioni määramine teenida neid eesmärke. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ei ole tegemist, kui enne politseiametniku pensioni kehtestamist politseiteenistusest lahkunud isikutele määratud riiklik pension arvutatakse ümber politseiametniku pensioniks, kuid õigust politseiametniku pensioni määramisele ei teki nendel enne selle pensioni kehtestamist politseiteenistusest lahkunud isikutel, kellele riiklikku pensioni pole määratud. Võimaluse andmine taotleda PolTS § 51 lg-s 6 nimetatud tähtaja jooksul pensioni ümberarvutamist oli suunatud sellele, et võrdsustada politseiteenistusest eeskätt väljateenitud aastate pensionile läinud isikud isikutega, kes jäävad politseiametniku pensionile Politseiteenistuse seaduse kehtivuse ajal.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane