Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Pension
• ->
• vanaduspension
• ->
• riikliku vanaduspensioni suurendamine teenistusstaaži alusel

Kohtud on teinud kindlaks, et kaebaja töötas vaidlusalusel ajavahemikul Eesti NSV Riikliku Kindlustuse Haapsalu Rajooni Inspektuuris. Asjaolu, et nimetatud inspektuur oli koos teiste linna- ja rajooni inspektuuridega ja RK peavalitsusega juriidilise isiku Eesti Riiklik Kindlustus osa, ei anna alust lugeda kaebajat RK peavalitsuse töötajaks. RK põhimäärusest tuleneb, et RK peavalitsus ja inspektuurid on erinevad organid oma kindlaks määratud töötajaskonnaga. Kaebaja saab lugeda Eesti Riikliku Kindlustuse töötajaks, aga Eesti Riiklikku Kindlustust pole määruses nr 1 nimetatud ametiasutusena, milles töötamise aeg tuleb arvata avaliku teenistuse staaži hulka. Seega ei ole kaebaja teenistusstaaži kindlakstegemisel määravat tähtsust küsimusel, milline oli Eesti Riikliku Kindlustuse struktuur, finantseerimine ja ülesanded. (p 13)

• Haldusõigus
• ->
• Pension
• ->
• vanaduspension
• ->
• riikliku vanaduspensioni suurendamine teenistusstaaži alusel

Endise Eesti NSV ametiasutustes töötatud aja avaliku teenistuse staaži hulka arvamine ja seeläbi vanaduspensioni suurendamine nendel ametnikel, kes olid ATS v.r jõustumisel 1. jaanuaril 1996 avalikus teenistuses, oli üleminekuaja avaliku teenistuse tugevdamise meede, millega ei täidetud põhiseaduse § 28 lg-st 2 tulenevat riigi kohustust abistada isikut vanaduse korral. Kuna Eesti riik ei ole NSV Liidu õigusjärglane, ei ole riigil põhiseadusest tulenevat kohustust anda soodustusi Eesti NSV ametiasutustes avaliku võimu ülesannete täitmise eest, vaid riik võttis selle kohustuse vabatahtlikult (vrd RKPJKo nr 3-4-1-23-11, p 68). Järelikult oli Vabariigi Valitsusel ATS v.r § 182 lg-te 2 ja 3 alusel määruste andmisel äärmiselt avar otsustusruum. (p 15)