Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Halduskohtumenetlus
• ->
• halduskohtu pädevus
• ->
• haldus- ja üldkohtu pädevuse piiritlemine

Kohtupraktika kohaselt (määrus asjas nr 3-3-4-1-10, p 5, otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p 9) on vanglal tulenevalt VangS § 48 lg st 1 (nii enne 24. juulit 2009 kehtinud kui ka kehtiv redaktsioon) kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus. Kaupa võib müüa vangla ise või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule.

Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada eraõiguslikule regulatsioonile alluvast müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest. Müügilepinguga reguleeritaks eraõiguslikke suhteid, millest tulenevad vaidlused alluvad maakohtule (vt ka otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p d 11 ja 12). Halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse ning taganud kinnipeetavale reaalse võimalus teha sisseoste. Kohustus tagada sisseostude tegemise reaalne võimalus hõlmab ka kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Vangla otsustab juurdehindluse ise kui müüb kaupu ise. Kui kaupa müüb eraõiguslik isik, on vanglal võimalik reguleerida juurdehindluse küsimus selle isikuga sõlmitud lepingus.

Kuna kaupa müüs vangla, kellel lasus kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning kinnipeetav vaidlustas juurdehindluse määra, siis on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega ning selle lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

• Haldusõigus
• ->
• Halduskohtumenetlus
• ->
• halduskohtu pädevus
• ->
• haldus- ja üldkohtu pädevuse piiritlemine

Vangla kaupluses müügilepingu sõlmimisel kujunes vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik suhe, mille raames kahju tekitamist saab kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras. Tekkinud tsiviilõigussuhtes peab vangla arvestama, et kaupade eest küsitav hind ei oleks ebaproportsionaalselt suur, samuti Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega REC(2006)2 "Euroopa Vanglareeglistik", mille p 31.5 kohaselt on vangidel õigus osta või muul moel hankida kaupu hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaupadega väljaspool vanglat. See aga ei muuda suhet vangla ja kinnipeetava vahel avalik-õiguslikuks.

Ametiasutuste tegevuse suhtes tuleb tihti kohaldada üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (vt ka Riigikohtu 20.12.2001 otsuse asjas nr 3-3-1-15-01 p-d 12-15). Kui subjektiivsete avalike õiguste kaitsmise küsimus tekib avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguse normidega, siis tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras (vt ka Riigikohtu 20.12.001määruse asjas nr 3-3-1-8-01 p 18).

• Haldusõigus
• ->
• Rahapesu ja finantsjärelevalve
• ->
• avalik-õiguslik rahaline kohustus

Kuigi vangistusseadusest tulenevalt on vanglal avalik-õiguslik ülesanne tagada kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimalus, ei tulene sellest, et kauba sisseostuhinda ületav müügihinna osa kujutaks endast avalik-õiguslikku tasu. Riiklikuks lõivuks saab lugeda tasu vaid selliste soorituste eest, mida reguleerib avalik õigus. Samuti peab soorituse sisu alluma avalik-õiguslikule regulatsioonile. Võimaluse tagamine kaupu osta tähendab vangla kohustust võimaldada kinnipeetaval astuda vastavatesse tsiviilõigussuhetesse. Kaupade ostmine ise toimub eraõiguslikule regulatsioonile alluva müügilepingu alusel. Seega allub kauba müügihind tervikuna eraõiguslikule regulatsioonile.

Riigikohus on märkinud (vt 22.12.2000 otsuse asjas nr 3-4-1-10-00 p 11), et riik võib avalik-õigusliku juriidilise isikuna osaleda ka tsiviilõigussuhetes. Sellisel juhul allub riigi tegevus reeglina samadele eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele, mis laienevad kõigile tsiviilõiguse subjektidele. Eraõiguslikes suhetes tehingutingimuste määratlemine ei vaja seadusest tulenevat erivolitust, mistõttu ei eeldanud vangla kaupluses kaupade eest sisseostuhinnast suurema tasu küsimine, et see peaks PS § 113 kohaselt olema kehtestatud seadusega.