3-20-1629/73
|
Riigikohtu halduskolleegium |
30.06.2023 |
|
Eesti keele õppimist vanglas reguleerib VangS § 34 lg 4. Seadus ei kohusta eesti keele õppimise motiive põhistama. (p 10)
Vangistusseadus ei sätesta eesti keele õppimisele täiendavaid nõudeid, sh ei pea keeleõpe olema ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ega johtuma tema arenguvajadustest. Samuti ei seo seadus eesti keele õpet VangS § 34 lg-s 1 loetletud hariduse omandamise võimaldamise konkreetsete eesmärkidega ega kinnipeetava resotsialiseerumise eesmärkidega laiemalt. (p 11)
VangS § 34 lg-st 4 tulenevad kinnipeetava subjektiivne õigus eesti keelt õppida ja vangla kohustus keeleõppes osalemise võimalus tagada. Vanglal puudub üldjuhul selles küsimuses kaalutlusõigus, s.o vangla ei saa valida, kas eesti keelt mittevaldavale kinnipeetavale keeleõpet lubada või mitte. (p 12)
Eesti keel on asjaajamise keel. Isiku õigused võivad jääda kaitseta olukorras, kus vangla küll nõuab eestikeelseid pöördumisi, kuid seejuures keeldub keeleõpet tagamast. (p 13)
Eesti keele õppes osalemise piiramine võib olla asjakohane eriliste asjaolude ilmnemisel (nt süstemaatiline kinnipeetavast tingitud keeleõppe katkemine, ebamõistlikult lühike ajavahemik keeleõppe tagamisest keeldumise ja kinnipeetava uue samasisulise taotluse vahel, kinnipeetavast lähtuv oht kogumis muude teguritega). (p-d 14-16)
|
| 3-15-3133/29
|
Riigikohtu halduskolleegium |
10.10.2017 |
|
VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest. VangS § 63 lg-ga 3 on keelatud üksnes mitme distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama distsipliinirikkumise eest. (p 16) Kui vanglaametnik annab igal päeval kinnipeetavale konkreetse korralduse asuda tööle, ei seisne rikkumised üksnes tööle määramise käskkirja mittejärgimises, vaid allumatuses vanglaametnike korraldustele. (p 15)
VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud 45 päeva on ühekordselt määratava kartserikaristuse maksimaalne kestus. (p 15) Seega ei ole kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega mitme rikkumise eest kokku 120 päevaks vastuolus VangS § 63 lg 1 p-ga 4. (p 16) Samas tuleb ka seaduses ettenähtud karistusmäära piires igal üksikjuhtumil kaaluda, kas karistus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. (p 17)
NB! Seisukoha muutus!
Tuleb muuta asjas nr 3-3-1-79-12 esitatud seisukohta, et distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise saab edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud katseaeg (otsuse p 9). Kuigi VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe, annab sättes kasutatud sõna "üldjuhul" vanglale erijuhtudel kaalutlusõiguse. Erinevate rikkumiste eest määratud kartserikaristused võivad olla eraldivõetuna õiguspärased, kuid lubatav ei pruugi olla nende katkematu täitmisele pööramine. PS § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes. (p 18)
Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu seab töökohustuse täitmisest keeldumine ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise. Tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks (vt ka RKHK otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 26). (p 17)
Kinnipeetaval on õigus keelduda tööst ning vangla ei saa kinnipeetavat tööst keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada juhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). (p 12)
Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu seab töökohustuse täitmisest keeldumine ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise. Tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks (vt ka RKHK otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 26). (p 17)
Kinnipeetaval on õigus keelduda tööst ning vangla ei saa kinnipeetavat tööst keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada juhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). (p 12)
Kui vanglaametnik annab igal päeval kinnipeetavale konkreetse korralduse asuda tööle, ei seisne rikkumised üksnes tööle määramise käskkirja mittejärgimises, vaid allumatuses vanglaametnike korraldustele. (p 15)
Kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (RKHK otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17), või tööle asumise korralduse puhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Korralduste aluseks olnud käskkirja võimalik vastuolu ITK-ga ei muuda korraldusi tühiseks. (p 13)
Kinnipeetaval on VangS § 37 lg 2 p 2 alusel õigus tööst keelduda vaid juhul, kui töötamine takistaks tal hariduse omandamist mõnes seal näidatud vormis. Iseseisev õppimine, mis ei seisne mõne sättes nimetatud vormis hariduse omandamisega seotud kohustusliku ülesande täitmises, tööst keeldumiseks alust ei anna. (p 12)
|
| 3-3-1-28-15
|
Riigikohus |
19.10.2015 |
|
Haldusasjades nr 3-3-1-49-10, 3-3-1-27-12 ja 3-3-1-28-12 võetud seisukohad elektriseadme vajalikkuse hindamise kohta on kohaldatavad üksnes olukorras, mil otsustatakse sellise elektriseadme kambrisse väljastamise üle, mida ei ole tunnistatud keelatud esemeks. Kehtiva VangS § 15 lg 2 p st 6 koostoimes § 31 lg ga 2 tuleneb, et kuni eriloa andmiseni on isiklike raadiote, televiisorite ja muude vajalike elektriseadmete kasutamine kinnipeetavale keelatud, loa saamisel võib neid seadmeid kinnipeetava kambrisse väljastada. VangS § 31 lg s 2 sätestatud elektriseadmed on seega keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole eriluba andnud, kusjuures põhjendatud juhul, nt elektriseadme olemusest tulenev oht vangla julgeolekule, võib vangla VangS § 15 lg 4 alusel lisada keelatud esemete nimistusse ka VangS § 31 lg s 2 sätestatud eseme (p 31).
Isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinni-peetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest. (p 33)
Hariduse omandamine vanglas ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees ning vanglal on lai kaalumisruum ITK sisustamisel ning riskide maandamisel. (p 36)
|
| 3-3-1-29-15
|
Riigikohus |
05.08.2015 |
|
Kinnipeetava hariduse omandamist ja õppimise tasustamist reguleerivad vangistusseaduse sätted ei laiene vahistatule. Vahistatu õigus haridusele piirdub VangS § 93 lg-s 4 sätestatuga ja on seostatud väga piiravate tingimustega: vahistatu peab olema alaealine, ta on olnud eelvangistuses vähemalt ühe kuu ning tal on pooleli põhi- või üldkeskhariduse omandamine. (p 12)
Kinnipeetava hariduse omandamist ja õppimise tasustamist reguleerivad vangistusseaduse sätted ei laiene vahistatule. Vahistatu õigus haridusele piirdub VangS § 93 lg-s 4 sätestatuga ja on seostatud väga piiravate tingimustega: vahistatu peab olema alaealine, ta on olnud eelvangistuses vähemalt ühe kuu ning tal on pooleli põhi- või üldkeskhariduse omandamine. Erinev kohtlemine on õigustatud sellega, et eelvangistus on eelduslikult lühiajaline ja prognoosimatu kestusega, mistõttu ei saa olla kindel, et vahistatul on võimalik läbida õppekava. Samuti õigustavad erinevat kohtlemist raskused õppetöö ning uurimistoimingute ja kohtumenetluse ühitamisel. (p 12 ja 13)
|
| 3-3-1-31-12
|
Riigikohus |
03.10.2012 |
|
Vaidluse all oleva individuaalse täitmiskava kinnitamise hetkel (14. aprillil 2010) kehtinud Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi" § 1 lg 3 p 10 sõnastus on ebaõnnestunud, kuna võimaldab tõlgendada normi kitsalt ka nii, et täitmiskava kehtivuse eelduseks on kinnipeetava nõustumine täitmiskava tingimustega. Nõuet, et täitmiskava peab sisaldama muu hulgas kinnipeetava nõusolekut, ei saa tõlgendada sedavõrd kitsalt, et nõusoleku puudumisel on täitmiskava kinnitamine õigusvastane. Nimetatud nõudega peetakse silmas siiski üksnes kinnipeetava täitmiskava tingimustest informeerimist. Vastupidine tõlgendus ei ühtiks täitmiskava eesmärkidega ning tähendaks, et kinnipeetavatel oleks sisuliselt täitmiskava kinnitamise pädevus. See aga ei saa ilmselgelt langeda kokku karistuse täideviimise eesmärkide ja seadusandja tahtega. Kehtivas juhendis on vastava sätte sõnastust ka korrigeeritud ning juhendi § 1 lg 3 p 10 on sõnastatud nii, et täitmiskava peab sisaldama kinnipeetava allkirja tutvumise kohta ja kuupäeva.
Põhiseaduse § 37 esimeses lauses on sätestatud õigus haridusele. VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus ning VangS § 34 lg-st 6 tuleneb vangla kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele.
Kinnipeetaval ei ole võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks, kui tema individuaalses täitmiskavas (ITK-s) ei ole märget üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. Kui kinnipeetava eelnevas ITK-s oli õppimisvõimalus ette, siis on vanglal kohustus kaaluda, kas selle muutmiseks esinevad olulised vajadused ning kas muudatus kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Piisav ei ole põhjendus, et kinnipeetav on juba omandanud põhihariduse, kui vanglal ei ole etteheiteid tema õppetulemustele ning ei ole k viidatud, et üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks keeruline või raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide, õppedistsipliini rikkumiste vms tõttu.Täitmiskava kinnitades seob vangla end selles kirjeldatud täideviimisprogrammiga ja üldjuhul jääb programm kehtima ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse. Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kinnipeetava ohtlikkust võrreldes tööleasumisega. Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud.
|
Facebook
Twitter