Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-15-3133/29 PDF Riigikohtu halduskolleegium 10.10.2017
Kinnipeetaval on VangS § 37 lg 2 p 2 alusel õigus tööst keelduda vaid juhul, kui töötamine takistaks tal hariduse omandamist mõnes seal näidatud vormis. Iseseisev õppimine, mis ei seisne mõne sättes nimetatud vormis hariduse omandamisega seotud kohustusliku ülesande täitmises, tööst keeldumiseks alust ei anna. (p 12)
3-3-1-28-15 PDF Riigikohus 19.10.2015
Hariduse omandamine vanglas ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees ning vanglal on lai kaalumisruum ITK sisustamisel ning riskide maandamisel. (p 36)
3-3-1-29-15 PDF Riigikohus 05.08.2015
Kinnipeetava hariduse omandamist ja õppimise tasustamist reguleerivad vangistusseaduse sätted ei laiene vahistatule. Vahistatu õigus haridusele piirdub VangS § 93 lg-s 4 sätestatuga ja on seostatud väga piiravate tingimustega: vahistatu peab olema alaealine, ta on olnud eelvangistuses vähemalt ühe kuu ning tal on pooleli põhi- või üldkeskhariduse omandamine. Erinev kohtlemine on õigustatud sellega, et eelvangistus on eelduslikult lühiajaline ja prognoosimatu kestusega, mistõttu ei saa olla kindel, et vahistatul on võimalik läbida õppekava. Samuti õigustavad erinevat kohtlemist raskused õppetöö ning uurimistoimingute ja kohtumenetluse ühitamisel. (p 12 ja 13)
3-3-1-31-12 PDF Riigikohus 03.10.2012
Põhiseaduse § 37 esimeses lauses on sätestatud õigus haridusele. VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus ning VangS § 34 lg-st 6 tuleneb vangla kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Kinnipeetaval ei ole võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks, kui tema individuaalses täitmiskavas (ITK-s) ei ole märget üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. Kui kinnipeetava eelnevas ITK-s oli õppimisvõimalus ette, siis on vanglal kohustus kaaluda, kas selle muutmiseks esinevad olulised vajadused ning kas muudatus kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Piisav ei ole põhjendus, et kinnipeetav on juba omandanud põhihariduse, kui vanglal ei ole etteheiteid tema õppetulemustele ning ei ole k viidatud, et üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks keeruline või raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide, õppedistsipliini rikkumiste vms tõttu.Täitmiskava kinnitades seob vangla end selles kirjeldatud täideviimisprogrammiga ja üldjuhul jääb programm kehtima ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse. Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kinnipeetava ohtlikkust võrreldes tööleasumisega. Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane