3-16-1864/93
|
Riigikohtu halduskolleegium |
02.05.2023 |
|
Riigisisese riigiabi maksmiseks alust andva õiguse tõlgendamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult komisjoni riigiabi heakskiitvate otsuste tekste, vaid ka liikmesriigi teatatud toetusskeemi, mille kohta vastavad otsused tehti (EKo nr C-470/20 Veejaam ja Espo, p-d 25–26). (p 30)
Riigiabil võib olla ergutav mõju, kui investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla keskkonnaloa saamise muude tingimustega, kuna keskkonnaluba on ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi saamata (EKo nr C-470/20 Veejaam ja Espo p 39). (p 36)
2014. aastal Eesti taastuvenergia toetusskeemi käsitlevat otsust tehes kiitis komisjon edasiseks perioodiks heaks toetusskeemi, mis ei võimaldanud varem toetatud tootmisseadmega samasse tootmiskohta paigaldatud uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust saada. 2017. a otsust tehes aga pidi komisjon olema teadlik, et eelnõu ei olnud 2013. aastal teatatud kujul seaduseks saanud. Otsuse tegemise ajal kehtinud ELTS redaktsioonis § 108 lg 4 piirangut ei sisaldunud. Riigi Teatajas avaldatud seaduse tekst oli kättesaadav igaühele, sh komisjonile. Seega kiitis komisjon 2017. a otsusega tagantjärele heaks vahepealsel ajal kehtinud toetusskeemi ilma eelmainitud piiranguta. Sellisel kujul selle seaduse rakendamine on järelikult EL õigusega kooskõlas. (p 33)
Samuti ei muuda toetusskeemi EL õigusega (toetuse ergutava mõju nõudega) vastuolus olevaks asjaolu, et toetustaotluse esitamine oli ette nähtud pärast projekti elluviimise alustamist (EKo nr C-470/20 Veejaam ja Espo p 33). Kaebuste rahuldamist ja abi tagantjärele alates taotluste esitamisest väljamõistmist ei takista ka see, et toetustaotluste esitamise ja lahendamise ajal oli riigiabi andmine komisjoni heakskiidu puudumise tõttu (st vastuolu tõttu ELTL art 108 lg-ga 3) õigusvastane õigusvastasuse kõrvaldas tagantjärele komisjoni 2017. a heakskiitev otsus (samas, p 66). (p 34)
|
| 3-16-1864/65
|
Riigikohtu halduskolleegium |
28.09.2020 |
|
Elering AS keeldumine taastuvenergia toetuse maksmisest on olemuselt toiming, mitte haldusakt. (p 28)
Taastuvenergia tootjatele, kes vastasid seaduses ette nähtud tingimustele, oli õigus toetust saada antud juba seadusega. Toetuse saamiseks piisas sellest, et pärast nõuetekohase tootmisseadmega tootmise alustamist esitas tootja Elering AS le toetuse väljamaksmise taotluse ning Elering AS tuvastas, et seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Sellist tõlgendust toetab ka Eesti enda selgitus ja Euroopa Komisjoni seisukoht 2017. a riigiabi otsuses. Seaduses ei nõutud toetuse väljamaksmise eeldusena haldusakti andmist toetuse saamise õiguse kohta, vaid käsitleti üksnes taotluse alusel toetuse väljamaksmist. Ka vastustaja käitumisest ei nähtu tahet anda haldusakt. Toetuse väljamaksmine, isegi kui selle kohta koostatakse kirjalik dokument, on toiming, mitte haldusakt, sest sellel ei ole regulatiivset toimet. Toimingu tegemisest keeldumist ei ole tarvis vormistada haldusaktina (RKHKo 3-3-1-77-11, p 10). (p 29)
Eeltoodu ei puuduta kehtiva ELTS § 594 alusel toetuse andmist vähempakkumise võitjale ega olukordi, kus isik soovib toetust seaduses sätestatust suuremas ulatuses (ELTS v.r § 59 lg d 3–5). (p 30)
ELTS v.r § 108 lg 3 mõte on sisustada tootmise alustamise mõiste kogu selle paragrahvi jaoks. Kuna ELTS v.r § 108 lg 1 käsitleb toetuse maksmist alates tootmise alustamisest, on lõikes 3 esitatud definitsioon selle sätte tõlgendamisel asjakohane. Uue tootmisseadme paigaldamise järel alustatakse tootmist ELTS v.r § 108 lg 1 mõttes uuesti – tegemist ei ole varasema tootmise jätkamisega. Ka ELTS § 108 lg-test 4, 6 ja 8 nähtub jätkuvalt tootmisseadme mõiste keskne tähendus toetuse maksmisel. (p-d 34-35)
ELTS v.r lähtus eeldusest, et toetust taotletakse pärast seda, kui tootmisseade on paigaldatud. (p 41)
Toimingu tegemisest keeldumist ei ole tarvis vormistada haldusaktina (RKHKo 3-3-1-77-11, p 10). (p 29)
Hüdroelektrijaama puhul ei ole pais ega derivatsioonikanal tootmisseadme osad. (p 38)
Olukorras, kus elektrijaam hõlmab ELTS § 3 p-s 8 esitatud definitsiooni kohaselt nii seadmeid kui ka rajatisi, samas kui tootmisseadme määratlus ELTS § 3 p-s 25 koosmõjus p-ga 9 hõlmab ainult seadmeid, juhte ja tarvikuid, on põhjendatud arvata pais elektrijaama koosseisu kuuluvaks rajatiseks, mitte tootmisseadme osaks. (p 38.2)
Juhul kui mõne Euroopa Liidu õigusakti vahetu õigusmõjuga säte välistab toetuse andmise, tuleb riigisisene õigus jätta Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevas osas kohaldamata. (p 39)
Euroopa Kohus on ELTL eristanud ELTL art 108 lg-s 3 sätestatud komisjoni nõusolekuta riigiabi rakendamise keelu kontekstis olemasolevat riigiabi ja uut abi (vt ka määruse (EL) 2015/1589 art 1 p b alap ii ja p c). Asjas C-590/14 P: DEI ja komisjon vs. Alouminion tis Ellados selgitas Euroopa Kohus, et abi kokkusobivuse hindamisel siseturuga tugineb komisjon majandusandmetele ja asjaoludele, mis esinevad asjaomasel turul tema otsuse tegemise ajal, ning võtab eelkõige arvesse selle ajavahemiku pikkust, mille jaoks abi on ette nähtud, mistõttu on olemasoleva abi kehtivusaeg üks tegur, mis mõjutab komisjoni hinnangut selle abi siseturuga kokkusobivuse kohta. Neil asjaoludel tuleb olemasoleva abi kestvusaja pikendamist pidada olemasoleva abi muutmiseks. (p 47)
Komisjoni riigiabi heakskiitev otsus ei muuda ELTL art 108 lg-t 3 rikkudes antud riigiabi ex post facto õiguspäraseks (EKo C-672/13: OTP Bank, p 76; EKo C-354/90: Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, p-d 16–17; C-199/06: CELF, p 40). (p 50)
|
| 2-15-1553/166
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
10.04.2019 |
|
Enne 1. jaanuari 2013 kehtinud ELTS § 90 lg 1 võimaldas ja võimaldab ka alates 1. jaanuarist 2013 kehtiv ELTS § 90 lg 1 katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija jätab võrguteenuse eest maksmata. (p 18)
Asjaolu, et võrguettevõtja on tarbijatega sõlmitud võrgulepingutest tulenevad nõuded loovutanud elektrimüüjale, ei tähenda, et võrguettevõtja ei saaks tulenevalt kehtivast ELTS § 90 lg-st 1 katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse eest tasumata. Seaduse mõtte kohaselt on oluline see, mille eest tarbija võlgu on, mitte see, kellele võlgu ollakse. (p 19)
Nii enne 1. jaanuari 2013 kehtinud kui ka alates 1. jaanuarist 2013 kehtiv ELTS § 90 lg 1 on oma olemuselt võrguteenuse osutaja kohustuse täitmist edasilükkav vastuväide VÕS § 111 lg 1 mõttes. (p 16)
Ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu 28. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). (p 25)
|
| 3-3-1-74-12
|
Riigikohus |
16.05.2013 |
|
Teatis tarbijast tuleneval põhjusel võrguühenduse katkestamise kohta tuleb adressaadile kätte toimetada selliselt, et saajal oleks võimalik sellega oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Teatise tähtsaadetisena saatmisel ei nõua elektrituruseadus küll väljastusteadet, kuid selles olukorras tuleb veenduda, et tähtsaadetis jõudis õige adressaadini. Kui on teada saadud, et tähtsaadetis adressaadini ei jõudnud, tuleb võtta tarvitusele abinõud selle täiendavaks edastamiseks või muude sidevahendite kasutamiseks teatise edastamiseks. Väited, et muul viisil teavitamisel (telefon või e-post) rikutakse seadust, on põhjendamatud. Kirja üleandmine on üksnes esmane ja eelistatud viis tähtsaadetise üleandmisel, õigusnormid ei piira kättetoimetamist postiteenuse osutaja vahendusel nt kullerpostisaadetisena.
Võrguühenduse katkestamine toimub eraõiguslikes suhetes ning vastav teave on lepingu täitmisega seonduv tahteavaldus. Kohtupraktika kohaselt peab tahteavalduse tegija seda väljendama ning tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte saadud (otsused nr 3-2-1-8-09 p 11 ja nr 3-2-1-151-11).
|
| 3-3-1-43-12
|
Riigikohus |
19.11.2012 |
|
Haldusorgan peab avaliku võimu teostamisel lähtuma seaduslikkuse põhimõttest ning kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse, seaduste ja seaduse alusel antud aktidega. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks pädevuse ja volituse. Ka avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku sfääri (elektrituru osaliste vahelistesse suhetesse) saab toimuda seadusega kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses (vt järelevalveorgani pädevuse kohta ka nt 3-3-1-41-00, p 4).
Konkurentsiametil on järelevalvepädevus elektrituruseaduse alusel, samuti on seadusandja andnud Konkurentsiametile pädevuse elektrituru osaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks. Ka direktiivi 2009/72/EÜ mitmed põhjendused, eriti põhjendus 43 ja 38, kinnitavad seisukohta, et Konkurentsiametit tuleks elektrituruseaduse mõttes lisaks järelevalveorganile mõista ka kui vaidlusi lahendavat organit.
Elektrituruseaduse kohaselt on turuosalistel õigus esitada teise turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale kaebusi ning Konkurentsiametil on õigus ja kohustus neid kaebusi lahendada (ElTS § 94 lg 1 p 11, § 99). Seaduse kohaselt teeb Konkurentsiamet otsuse ning sätestatud on ka otsuse tegemise tähtaeg. Seadus ei sätesta, milliseid nõudeid kaebusega võib esitada, samuti Konkurentsiameti volitusi otsuse tegemisel ega nõudeid otsuse sisule.
Konkurentsiametil ei ole õigust jätta talle esitatud kaebust menetlemata ja ta peab tegema kaebuse lahendamiseks otsuse. Otsuse tegemisel on Konkurentsiametil aga võimalik lähtuda vaid elektrituruseaduses ettekirjutuse tegemiseks sätestatud volitustest.
Elektrituruseaduse alusel esitatud kaebuste lahendamiseks ette nähtud volitused tuleks sätestada selgemalt. Konkurentsiamet ei saa kaebust ElTS § 99 lg s 2 sätestatud korras läbi vaadata, kui ta ei ole välja selgitanud nii kaebuse esitaja kui ka isiku, kelle tegevuse või tegevusetuse peale kaebus esitati, staatust turuosalisena. Teatud asjaoludel võib kaebuse esitamiseks siiski piisata, kui isik oli turuosaline vaidluse ajendanud juhtumi ajal. ElTS § 95 lg 1 võimaldab kohaldada ka selliseid abinõusid, mis võivad tagada isikute õiguste kaitse ka olukorras, kus ta kaebuse esitamise ja lahendamise hetkel ei ole enam turuosaline (nt rikkumise tagajärgede kõrvaldamine või heastamine).
ElTS § 94 lg 1 p 11 alates 8. juulist 2012 kehtiva sõnastuse kohaselt peavad Konkurentsiameti poolt lahendatavad turuosaliste vahelised vaidlused tulenema elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse rikkumisest. Igasugused vaidlused turuosalistena määratletavate isikute vahel ei ole vaidlused ElTS § 94 lg 1 p 11 mõttes.
|
Facebook
Twitter