https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-16-1864/93 PDF Riigikohtu halduskolleegium 02.05.2023

Riigisisese riigiabi maksmiseks alust andva õiguse tõlgendamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult komisjoni riigiabi heakskiitvate otsuste tekste, vaid ka liikmesriigi teatatud toetusskeemi, mille kohta vastavad otsused tehti (EKo nr C-470/20 Veejaam ja Espo, p-d 25–26). (p 30)

Riigiabil võib olla ergutav mõju, kui investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla keskkonnaloa saamise muude tingimustega, kuna keskkonnaluba on ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi saamata (EKo nr C-470/20 Veejaam ja Espo p 39). (p 36)


2014. aastal Eesti taastuvenergia toetusskeemi käsitlevat otsust tehes kiitis komisjon edasiseks perioodiks heaks toetusskeemi, mis ei võimaldanud varem toetatud tootmisseadmega samasse tootmiskohta paigaldatud uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust saada. 2017. a otsust tehes aga pidi komisjon olema teadlik, et eelnõu ei olnud 2013. aastal teatatud kujul seaduseks saanud. Otsuse tegemise ajal kehtinud ELTS redaktsioonis § 108 lg 4 piirangut ei sisaldunud. Riigi Teatajas avaldatud seaduse tekst oli kättesaadav igaühele, sh komisjonile. Seega kiitis komisjon 2017. a otsusega tagantjärele heaks vahepealsel ajal kehtinud toetusskeemi ilma eelmainitud piiranguta. Sellisel kujul selle seaduse rakendamine on järelikult EL õigusega kooskõlas. (p 33)

Samuti ei muuda toetusskeemi EL õigusega (toetuse ergutava mõju nõudega) vastuolus olevaks asjaolu, et toetustaotluse esitamine oli ette nähtud pärast projekti elluviimise alustamist (EKo nr C-470/20 Veejaam ja Espo p 33). Kaebuste rahuldamist ja abi tagantjärele alates taotluste esitamisest väljamõistmist ei takista ka see, et toetustaotluste esitamise ja lahendamise ajal oli riigiabi andmine komisjoni heakskiidu puudumise tõttu (st vastuolu tõttu ELTL art 108 lg-ga 3) õigusvastane õigusvastasuse kõrvaldas tagantjärele komisjoni 2017. a heakskiitev otsus (samas, p 66). (p 34)

3-16-1864/65 PDF Riigikohtu halduskolleegium 28.09.2020

Elering AS keeldumine taastuvenergia toetuse maksmisest on olemuselt toiming, mitte haldusakt. (p 28)

Taastuvenergia tootjatele, kes vastasid seaduses ette nähtud tingimustele, oli õigus toetust saada antud juba seadusega. Toetuse saamiseks piisas sellest, et pärast nõuetekohase tootmisseadmega tootmise alustamist esitas tootja Elering AS le toetuse väljamaksmise taotluse ning Elering AS tuvastas, et seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Sellist tõlgendust toetab ka Eesti enda selgitus ja Euroopa Komisjoni seisukoht 2017. a riigiabi otsuses. Seaduses ei nõutud toetuse väljamaksmise eeldusena haldusakti andmist toetuse saamise õiguse kohta, vaid käsitleti üksnes taotluse alusel toetuse väljamaksmist. Ka vastustaja käitumisest ei nähtu tahet anda haldusakt. Toetuse väljamaksmine, isegi kui selle kohta koostatakse kirjalik dokument, on toiming, mitte haldusakt, sest sellel ei ole regulatiivset toimet. Toimingu tegemisest keeldumist ei ole tarvis vormistada haldusaktina (RKHKo 3-3-1-77-11, p 10). (p 29)

Eeltoodu ei puuduta kehtiva ELTS § 594 alusel toetuse andmist vähempakkumise võitjale ega olukordi, kus isik soovib toetust seaduses sätestatust suuremas ulatuses (ELTS v.r § 59 lg d 3–5). (p 30)

ELTS v.r § 108 lg 3 mõte on sisustada tootmise alustamise mõiste kogu selle paragrahvi jaoks. Kuna ELTS v.r § 108 lg 1 käsitleb toetuse maksmist alates tootmise alustamisest, on lõikes 3 esitatud definitsioon selle sätte tõlgendamisel asjakohane. Uue tootmisseadme paigaldamise järel alustatakse tootmist ELTS v.r § 108 lg 1 mõttes uuesti – tegemist ei ole varasema tootmise jätkamisega. Ka ELTS § 108 lg-test 4, 6 ja 8 nähtub jätkuvalt tootmisseadme mõiste keskne tähendus toetuse maksmisel. (p-d 34-35)

ELTS v.r lähtus eeldusest, et toetust taotletakse pärast seda, kui tootmisseade on paigaldatud. (p 41)


Toimingu tegemisest keeldumist ei ole tarvis vormistada haldusaktina (RKHKo 3-3-1-77-11, p 10). (p 29)


Hüdroelektrijaama puhul ei ole pais ega derivatsioonikanal tootmisseadme osad. (p 38)

Olukorras, kus elektrijaam hõlmab ELTS § 3 p-s 8 esitatud definitsiooni kohaselt nii seadmeid kui ka rajatisi, samas kui tootmisseadme määratlus ELTS § 3 p-s 25 koosmõjus p-ga 9 hõlmab ainult seadmeid, juhte ja tarvikuid, on põhjendatud arvata pais elektrijaama koosseisu kuuluvaks rajatiseks, mitte tootmisseadme osaks. (p 38.2)


Juhul kui mõne Euroopa Liidu õigusakti vahetu õigusmõjuga säte välistab toetuse andmise, tuleb riigisisene õigus jätta Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevas osas kohaldamata. (p 39)


Euroopa Kohus on ELTL eristanud ELTL art 108 lg-s 3 sätestatud komisjoni nõusolekuta riigiabi rakendamise keelu kontekstis olemasolevat riigiabi ja uut abi (vt ka määruse (EL) 2015/1589 art 1 p b alap ii ja p c). Asjas C-590/14 P: DEI ja komisjon vs. Alouminion tis Ellados selgitas Euroopa Kohus, et abi kokkusobivuse hindamisel siseturuga tugineb komisjon majandusandmetele ja asjaoludele, mis esinevad asjaomasel turul tema otsuse tegemise ajal, ning võtab eelkõige arvesse selle ajavahemiku pikkust, mille jaoks abi on ette nähtud, mistõttu on olemasoleva abi kehtivusaeg üks tegur, mis mõjutab komisjoni hinnangut selle abi siseturuga kokkusobivuse kohta. Neil asjaoludel tuleb olemasoleva abi kestvusaja pikendamist pidada olemasoleva abi muutmiseks. (p 47)

Komisjoni riigiabi heakskiitev otsus ei muuda ELTL art 108 lg-t 3 rikkudes antud riigiabi ex post facto õiguspäraseks (EKo C-672/13: OTP Bank, p 76; EKo C-354/90: Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires jt vs. Prantsusmaa, p-d 16–17; C-199/06: CELF, p 40). (p 50)

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json