https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-9-16 PDF Riigikohus 29.09.2016

EAÜ-l on kaebeõigus kui autoreid esindaval organisatsioonil, mitte aga kui AutÕS § 27 lg 12 alusel tasu kogujal. (p 10)


Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et mõistet "õiglane hüvitis" ei ole määratletud viitega riigisisesele õigusele, mistõttu tuleb seda pidada liidu õiguse autonoomseks mõisteks ja tõlgendada kogu selle territooriumil ühetaoliselt (vt nt otsus asjas nr C-470/14). (p 14)

Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b on piisavalt selge, et järeldada, et autoritele aastatel 2010 kuni 2013 makstud hüvitis oleks pidanud olema suurem. Direktiivi säte ei pruugi aga olla selge küsimuses, kui suur oleks pidanud hüvitis olema. Seda küsimust ei täpsusta ka Eesti õigus. Niisuguses olukorras on kohtul võimalik hüvitise suurus määrata hinnanguliselt VÕS § 127 lg 6 alusel. (p 22)


EL-i õiguse rikkumise korral on õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon kannatanu jaoks soodsam kui EL-i õigusaktide järgimata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Mõlemas olukorras tuleb juhinduda RVastS §‑st 14, kuid nt tingimus, et hüvitist nõudev isik peaks kuuluma eriliselt kannatanud isikute hulka, jääb EL-i õigusaktide järgimata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise asjades kohaldamata (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-84-12). (p 13)


Infoühiskonna direktiivi artikli 5 lg 2 p b sõnastus ja eesmärk on piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist, kui riik on lubanud teose isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest hüvitise kehtestada, kuid on oma kohustuse jätnud kohaselt täitmata, kuna hüvitise maksmiseks kehtestatud mehhanism ilmselgelt ei taga õiglase hüvitise maksmiseks piisava raha laekumist. (p 18)

Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b on piisavalt selge, et järeldada, et autoritele aastatel 2010 kuni 2013 makstud hüvitis oleks pidanud olema suurem. Direktiivi säte ei pruugi aga olla selge küsimuses, kui suur oleks pidanud hüvitis olema. Seda küsimust ei täpsusta ka Eesti õigus. Niisuguses olukorras on kohtul võimalik hüvitise suurus määrata hinnanguliselt VÕS § 127 lg 6 alusel. (p 22)

3-3-1-36-98 PDF Riigikohus 11.12.1998

Kui isik pole tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusega rahul ja vaidlusaluseks on asjaolud, mida peab Patendiamet kontrollima leiutise kandmisel riiklikku kasulike mudelite registrisse, siis on isikul õigus pöörduda HKS §-de 3 lg. 1 ja 4 lg. 1 p. 1 alusel kaebusega halduskohtusse.


Kui tööstusomandi apellatsioonikomisjon on jätnud Patendiameti otsusele esitatud kaebuse rahuldamata, võib vastavalt HKS §-le 5 lg. 1 halduskohtule esitatava kaebuse esemeks olla Patendiameti otsus. Seepärast võib kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitada samaaegselt halduskohtunikule kaebuse ka Patendiameti otsuse peale.


Tööstusomandit reguleerivad eriseadused - Kaubamärgiseadus, Patendiseadus, Kasuliku mudeli seadus ja Tööstusdisaini kaitse seadus - määravad kindlaks, mida peab Patendiamet registreerimistaotluste läbivaatamisel kontrollima. Kasuliku mudeli seaduse § 21 lg. 1 kohaselt peab Patendiamet registreerimistaotluse menetlemisel kontrollima registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu, leiutise objekti ja leiutise ühtsust.

III-3/1-14/95 PDF Riigikohus 15.09.1995

Patendiameti otsuseid kui haldusakte võib vaidlustada tööstusomandi apellatsiooni-komisjonis, kes on selliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on samuti haldusotsus, mida saab vaidlustada üksnes halduskorras.


Patendiameti otsuseid kui haldusakte võib vaidlustada tööstusomandi apellatsiooni-komisjonis, kes on selliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on samuti haldusotsus, mida saab vaidlustada üksnes halduskorras.

Patendiamet, registreerides vaid kaubamärgi, ei esine Kaubamärgiseaduse §-s 36 sätestatud juhtudel tsiviilõigussuhte poolena.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json