Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-17-2890/19 PDF Riigikohtu halduskolleegium 02.04.2019
3-17-2352/16 PDF Riigikohtu halduskolleegium 02.04.2019
3-17-2784/20 PDF Riigikohtu halduskolleegium 12.03.2019
KOKS § 47 lg-tes 1 ja 1^3 sätestatud õigused ei ole subjektiivsed õigused, st õigused PS § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes. Sellised õigused annavad volikogu liikmele võimu nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist vaid volikogusiseste õigussuhete raames. PS § 15 lg-s 1 ja HKMS § 44 lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes. (p 9) Kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Samas ei anna seadus volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 1^3) komisjonide koosseisus. Asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebatõhusaks, ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. (p 11)
KOKS § 47 lg 1^3 räägib erakonna või valimisliidu proportsionaalsest esindatusest volikogu komisjonides, pidades silmas fraktsioonide esindatust. Kuid fraktsioon ei ole igaüks PS § 15 lg 1 mõttes ega ka isik, kellel on kaebeõigus PS § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 järgi. Fraktsioonile kui volikogu liikmetest koosnevale korporatiivsele ühendusele saaks kaebeõiguse anda HKMS § 44 lg-s 3 nimetatud eriregulatsiooni kehtestamisega. Praegu pole seda tehtud. (p 10)
Praktika osaline muutus ja osaline täpsustus! Kohaliku omavalitsuse volikogude sisevaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. (p 7) Kolleegium jääb seisukoha juurde, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja omavalitsuse organi vahelised suhted teabe taotlemisel on omavalitsuse sisesuhted, millest tekkinud vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-55-04, p 14). Ka otsus volikogu komisjonide koosseisu kinnitamise kohta ei ole suunatud väljapoole, vaid see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Kolleegium jääb ka seisukohale, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-74-08, p-d 12–13). (p 8) Kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Samas ei anna seadus volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 1^3) komisjonide koosseisus. Asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebatõhusaks, ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. (p 11) Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Riigikogu liikmete tarbeks on selline regulatsioon (vt PSJKS §-d 16 ja 17) kehtestatud ning seadusandjal on võimalik asjakohane regulatsioon kehtestada ka volikogu liikmetele olulistes sisevaidlustes kaebeõiguse andmiseks (HKMS § 44 lg 2). Seejuures tuleks vältida võimalust takistada volikogu tööd kaebeõiguse kuritarvitamisega protseduurilistes küsimustes. (p 11)
3-4-1-12-16 PDF Riigikohus 24.11.2016
Isiku, kelle volikogu liikme volitused on peatatud tema tähtaegse avalduse alusel, volikogu liikme volitusi ei saa taastada enne tema volituste peatamise avalduses märgitud tähtaja saabumist (vt ka RKPJK otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-03). (p 25)
3-3-1-50-16 PDF Riigikohus 10.11.2016
Olukorras, kus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et reklaamiga mõjustakse valijaid hääletama kindla kandidaadi poolt, ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et reklaami võidi kasutada ka KOV teavituskampaania tegemise eesmärgil. Valimiskampaania tegemisel tuleb tagada kõigi kandidaatide võrdne kohtlemine. KOV volikogu valimiste kampaanias ei või asetada üht kandidaati avalike vahendite arvel soodsamasse olukorda, kui on seda teised kandidaadid. Vastasel korral mõjutatakse valimistulemusi kandidaadile soodsas suunas. Lisaks tekitaks see ohu, et avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks teavituskampaania sildi all. (p 20)
3-3-1-74-08 PDF Riigikohus 22.12.2008
Volikogu liikmel on KOKS § 26 lg 1 alusel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. KOKS § 26 lg 1 hõlmab ka neid andmeid, mis on planeeringu avalikul väljapanekul. Seega ei ole volikogu liikme näol tegemist tavapärase huvitatud isikuga PlanS § 18 lg 8 tähenduses, sest tema suhteid vallavolikoguga reguleerivad muud õigusaktid.
3-3-1-55-04 PDF Riigikohus 04.11.2004
Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused, mille täitmiseks on KOKS §-s 26 ette nähtud juurdepääs teabele kohaliku omavalitsuse asutuses. Kui isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena, ei saa seda käsitleda teabenõudena Avaliku teabe seaduse tähenduses. Volikogu liiget ei saa sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1 mõttes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele ja luua võimalus kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle.
3-3-1-3-03 PDF Riigikohus 16.01.2003
KOKS § 17 lg 5 nõuab huvide konflikti korral volikogu liikme taandumist nii küsimuse arutamisest kui ka otsustamisest. Volikogu otsus kujuneb arutelu tulemusena, mistõttu asjast huvitatud isikute osalemine küsimuse arutamisel võib mõjutada otsuse tulemust. Pädeva organi liikme isiklik huvi asjas võib menetlusnormide rikkumise korral viia diskretsiooniveani.
3-3-1-7-02 PDF Riigikohus 26.02.2002
KOKS § 19 lg 2 p 4 kohaselt peatuvad volikogu liikme volitused nimetamisega valla- või linnaametnikuks. Nimetatud sätte eesmärgiks on välistada huvide konflikt olukorras, kus sama isik saaks osaleda otsustuste tegemisel nii kohaliku omavalitsusüksuse volikogus kui esindusorganis, aga ka sama omavalitsusüksuse ametnikuna. KOKS § 19 erinevate redaktsioonide võrdlemisest võib järeldada, et seadusandjal on puudunud tahe kitsendada volikogu liikme võimalust töötada teise kohaliku omavalitsusüksuse ametnikuna või kohaliku omavalitsuse ametniku õigust osaleda teise omavalitsusüksuse volikogu töös. Sellise piirangu puhul ei oleks tegemist isiku õiguste vajaliku ega proportsionaalse piiramisega.
3-3-1-35-01 PDF Riigikohus 27.06.2001
KOKS § 18 lg. 2 kohustab valla- või linnasekretäri saatma kolme tööpäeva jooksul volikogu tegutsemisvõimetusest teatavakssaamisest teate valla või linna valimiskomisjonile. Sama seaduse § 20 lg. 2 järgi registreerib valla või linna valimiskomisjon volikogu asendusliikmeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei sätesta selgesõnaliselt, et valimiskomisjon peab kontrollima vallasekretäri teate aluseks olevaid materjale, kuid on enesestmõistetav, et valimiskomisjon peab kontrollima asjaolusid, mis tingivad volikogu asendusliikmete nimetamise otsuse tegemise. Ilma sellise kontrollita pole tagatud otsuse õiguspärasus.
Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, siis juhatab KOKS § 52 lg. 2 järgi volikogu istungit kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. Sellise regulatsiooniga on seadusandja üldjuhul jätnud vallavolikogu enese otsustada selle, kes asendab volikogu esimeest istungi juhatamisel. See, kas volikogu on või pole tegutsemisvõimetu, ei saa sõltuda sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud demokraatlikult. Rahva poolt valitud esindusorgani liikmete mandaat ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest ega esindusorgani poolt sätestatud ebatäielikust õiguslikust regulatsioonist. Volikogu liikmete passiivse valimisõiguse kaitse huvides tuleb tunnustada volikogu õigust valida uus istungi juhataja ja jätkata istungit ka pärast seda, kui kohaliku omavalitsusüksuse põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.
Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste lõpetamine volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise põhjendusega on sekkumine volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse, mis on sätestatud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3. See, kas volikogu on või pole tegutsemisvõimetu, ei saa sõltuda sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud demokraatlikult. Rahva poolt valitud esindusorgani liikmete mandaat ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest ega esindusorgani poolt sätestatud ebatäielikust õiguslikust regulatsioonist. Volikogu liikmete passiivse valimisõiguse kaitse huvides tuleb tunnustada volikogu õigust valida uus istungi juhataja ja jätkata istungit ka pärast seda, kui kohaliku omavalitsusüksuse põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane