Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Kui kohtunik mõistetakse süüdi rohkem kui ühes samalaadses teos (nt mitmetes erinevates kohtuasjades menetlemisega venitamine), siis võib talle karistuse määramisel KS § 88 lg 4 alusel tegude raskust ja tagajärgi kogumis hinnata.

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Kohtuniku suhtes toimuv distsiplinaarmenetlus on sui generis menetlus, mis ei ole rangelt paigutatav ühegi menetlusliigi alla. KS § 96 lg-d 1 ja 3 sätestavad distsiplinaarkolleegiumi õiguse koguda tõendeid (nii süüstavaid kui ka õigustavaid). KS § 96 lg 1 ei kohusta süüdistuse esitajat distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsuma. Seega on distsiplinaarkolleegiumi menetlus uuriv ja mitte võistlev.

Kuivõrd KS § 91 lg 2 ei anna distsiplinaarkolleegiumile õigust kohtunikule distsiplinaarsüüdistust esitada, siis on kolleegium seotud süüdistuses toodud süütegude kirjeldusega. Isegi kui tõendite kogumisel ilmneb, et kohtunik võib olla pannud toime mõne distsiplinaarsüüteo, mida süüdistuses pole mainitud, ei saa kohtunikku selles süüdi mõista. (p-d 13 ja 15)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Kui ühe tsiviilasja menetlemisele kulub veidi üle nelja aasta, siis see on objektiivselt pikk aeg, aga see ei ole iseenesest distsiplinaarsüütegu. Kuigi sellises olukorras tuleb kohtunikul näidata üles täiendavat hoolt, et kohtuasi saaks võimalikult kiirelt lahendatud. (p 29.1)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Kohtu esimehel on KS § 45 lg 1 kolmanda lause järgi õigus nõuda kohtunikule seletusi järelevalvemenetluses. Kohtuniku enese mittesüüstamise privileegist ei tulene kohtunikule õigust seletuste andmisest keelduda. See privileeg laieneb vaid süütegudele Eesti karistusõiguse ning põhiseaduse ja EIÕK artikli 6 mõttes. (p 35)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Varasem distsiplinaarkorras karistatus on teave, mida KS § 88 lg 4 alusel võib arvesse võtta karistuse määramisel. Kohtuniku distsiplinaarvastutusel on kohtusüsteemi jaoks oluline enesepuhastuslik funktsioon. Seda ei pruugi olla võimalik efektiivselt täita, kui korduvaid vähem tõsiseid rikkumisi tuleb käsitada kui esmakordseid rikkumisi. (p 38)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Kohtuniku distsiplinaarmenetluse ajaks ametist kõrvaldamise üks eesmärk on vältida uute distsiplinaarsüütegude toimepanemist. Seega on KS § 95 lg 1 eesmärgiga kooskõlas kohtuniku ametist kõrvaldamine kui teda süüdistatakse ulatuslikus kohtuasjade menetlustega venitamises.

Kuivõrd õigusemõistmine on kohtu keskne funktsioon, siis järjepidev menetlustega venitamine kahjustab kohtu mainet. Kuivõrd sellel põhjusel oleks võimalik kohtunik KS § 95 lg 2 alusel ametist kõrvaldada juba enne distsiplinaarmenetluse algust, siis on see sel põhjusel võimalik KS § 95 lg 1 alusel ka distsiplinaarmenetluse ajal. (p-d 10 ja 11)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Arvestades, et distsiplinaarmenetluse ametist kõrvaldamise küsimus on kiireloomuline ja piiritletud, st ei hõlma distsiplinaarsüüdistust tervikuna, siis on selles küsimuses kahepäevane tähtaeg arvamuse esitamiseks piisav. (p 14)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Isegi kui kohtuniku varasem distsiplinaarkaristus on kustunud, siis võib varasemale karistatuse faktile tugineda kui kohtunikku iseloomustavale teabele. (p 15)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel ei ole julgeolekukontrolli kokkuvõttes esitatud KAPO arvamus kohtunikueksamikomisjoni jaoks siduv. Samas tuleb julgeolekukontrolli kokkuvõttes esitatud teabega arvestada kandidaadi isiksuseomaduste hindamisel. (p-d 9 ja 12)

Kui kohtunikuks kandideerija on näidanud üles riskantset finantskäitumist, sh kiirlaenude võtmist, ning tal on oma senise sissetulekuga võrreldes suured rahalised kohustused laenufirmade ees, siis võib kohtunikueksamikomisjon järeldada, et ta on isiksuseomadustelt kohtunikutööks sobimatu. (p-d 13 ja 14)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Kohtunikueksamikomisjoni otsus, mille järgi ei ole kandideerija isiksuseomadused kohtunikutööks sobilikud, piirab isiku võimalust realiseerida PS § 29 lg-st 1 tulenevat elukutse valiku vabadust. Konkursil osalemine ei tekita isikule õigust saada kohtunikuks, kuid kandidaadile peab olema tagatud õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele menetlusele (vt nt RKHK lahendid 3-3-1-41-07, p 11; 3-3-1-87-04, p 14). Seepärast peab isikule olema tagatud kohtulik kontroll sellise otsuse õiguspärasuse üle. (p 11)

Kohtunikueksamikomisjoni otsus kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste mittesobivaks tunnistamise kohta peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt nt RKÜKo 3-3-1-85-10, p 26). Üldkogul peab sedalaadi otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisel olema võimalik kontrollida, et hinnangut ei ole antud meelevaldselt. (p 14)

Kandideerija isiksuseomaduste hindamine ei ole kohtunikueksamikomisjoni ainupädevuses, sest ka üldkogu peab enne esimese ja teise astme kohtu kohtunike ametisse nimetamiseks Vabariigi Presidendile ettepaneku tegemist hindama muu hulgas kandideerija vastavust kohtunikule esitatavatele nõuetele (PS § 150 lg 3 ja KS § 55 lg 1). (p 20)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Distsiplinaarsüüdistuse esitajat ei saa lugeda subjektiivseks seetõttu, et ta on suhelnud enne kohtuniku vastu distsiplinaarsüüdistuse koostamist selle kohtuniku peale kaebuse esitanud isikuga. Distsiplinaarsüüdistuse esitamise vajalikkuse üle otsustamisel on pädev isik kohustatud välja selgitama asjas tähtsad asjaolud. See võib nõuda täiendavat suhtlemist isikuga, kellel on kohtunikule etteheiteid. Lisaks ei mõjutaks distsiplinaarsüüdistuse esitaja suhtumine kohtunikku distsiplinaarkolleegiumi otsuse õiguspärasust. (p 17)

Kohtunik peab kohtumenetlust juhtima ja seda ohjama, kuid peab seejuures jääma väärikaks, viisakaks ja kannatlikuks ning vältima ärritumist, seda ka pikkade ja keeruliste kohtuvaidluste puhul. (p 18)

Kohtuniku peale esitatud kaebuse saamisel kontrollib distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik, kas kaebus on põhjendatud või mitte. Kui distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik leiab, et kaebuses toodud etteheited on põhjendatud, siis esitab ta distsiplinaarsüüdistuse ning selle tõendatuse korral teeb distsiplinaarkolleegium süüdimõistva otsuse.

Enne distsiplinaarkolleegiumis toimunud distsiplinaarmenetlust viis ringkonnakohtu esimees asjas läbi järelevalvemenetluse KS § 45 tähenduses. KS § 91 lõike 3 järgi võib distsiplinaarmenetluse algataja koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Seadus ei täpsusta menetlustoimingute üksikasju. Distsiplinaarasja materjalidest nähtuvalt on kohtunik enne distsiplinaarsüüdistuse esitamist esitanud ringkonnakohtu esimehele seletused. Pärast distsiplinaarsüüdistuse esitamist on kohtunik saatnud seletuse distsiplinaarkolleegiumile ning ta kuulati ära ka istungil. Seega ei ole kohtuniku õigust ärakuulamisele rikutud.

Menetlusnormi rikkumiseks ei saa pidada seda, et kolleegium ei võimaldanud menetlusosalisel tutvuda kolleegiumi istungi helisalvestisega. Tal võimaldati tutvuda kolleegiumi istungi protokolliga. (p 20)

Distsiplinaarmenetluse kestuse kohta vt p 21.

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

Vt p-d 19 ja 21.

Vt ka RKPJK otsus asjas nr 5-17-43 ja RKÜK otsus asjas nr 3-4-1-1-14, p 132.