Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• distsiplinaarvastutus
• ->
• distsiplinaarmenetluse läbiviimine

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• distsiplinaarvastutus
• ->
• distsiplinaarmenetluse läbiviimine
• ->
• tõendite kogumine

Kohtuniku suhtes toimuv distsiplinaarmenetlus on sui generis menetlus, mis ei ole rangelt paigutatav ühegi menetlusliigi alla. KS § 96 lg-d 1 ja 3 sätestavad distsiplinaarkolleegiumi õiguse koguda tõendeid (nii süüstavaid kui ka õigustavaid). KS § 96 lg 1 ei kohusta süüdistuse esitajat distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsuma. Seega on distsiplinaarkolleegiumi menetlus uuriv ja mitte võistlev.

Kuivõrd KS § 91 lg 2 ei anna distsiplinaarkolleegiumile õigust kohtunikule distsiplinaarsüüdistust esitada, siis on kolleegium seotud süüdistuses toodud süütegude kirjeldusega. Isegi kui tõendite kogumisel ilmneb, et kohtunik võib olla pannud toime mõne distsiplinaarsüüteo, mida süüdistuses pole mainitud, ei saa kohtunikku selles süüdi mõista. (p-d 13 ja 15)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• distsiplinaarvastutus

Kui ühe tsiviilasja menetlemisele kulub veidi üle nelja aasta, siis see on objektiivselt pikk aeg, aga see ei ole iseenesest distsiplinaarsüütegu. Kuigi sellises olukorras tuleb kohtunikul näidata üles täiendavat hoolt, et kohtuasi saaks võimalikult kiirelt lahendatud. (p 29.1)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• avaliku teenistuse eriliigid
• ->
• kohtuteenistus

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• distsiplinaarvastutus
• ->
• distsiplinaarmenetluse läbiviimine

Kohtu esimehel on KS § 45 lg 1 kolmanda lause järgi õigus nõuda kohtunikule seletusi järelevalvemenetluses. Kohtuniku enese mittesüüstamise privileegist ei tulene kohtunikule õigust seletuste andmisest keelduda. See privileeg laieneb vaid süütegudele Eesti karistusõiguse ning põhiseaduse ja EIÕK artikli 6 mõttes. (p 35)

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• distsiplinaarvastutus
• ->
• distsiplinaarkaristuse määramine
• ->
• distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg

ATS § 133 lg 3 sätestab teenistusest vabastamisel distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu vabastamise aja piirangu vaid teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks valitud ametniku teenistusest vabastamisel. Teiste ametnike distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu teenistusest vabastamisele seadus ajalisi piiranguid ei sätesta. Teistsugusele järeldusele ametniku haiguse ajal distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise õiguspärasusest ei vii ka TDVS § 6 lg 3 ja ATS § 108 koostoimes. TDVS § 6 lg 3 eesmärk on tagada, et distsiplinaarkaristus määrataks seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning et tööandja ei minetaks distsiplinaarvõimu teostamise võimalust temast mitteolenevatel asjaoludel, sh töö- või teenistussuhte peatumine töötaja või ametniku ajutise töövõimetus ajaks. Sellest sättest ei tulene asutusele teenistusest vabastamisel täiendavaid piiranguid lisaks ATS §-s 133 sätestatule.

• Haldusõigus
• ->
• Avalik teenistus
• ->
• distsiplinaarvastutus
• ->
• distsiplinaarmenetluse läbiviimine
• ->
• ärakuulamisõigus

Ametnikule võimaluste andmine vastata väidetele enne, kui tema suhtes tehakse distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsus, on heale haldustavale ja õiglase haldusmenetluse põhimõtetele tuginev administratsiooni kohustus. Sellest kohustusest võib administratsioon vabaneda vaid seaduses sätestatud aluste olemasolul. Ametnikule selgituste andmise või vastulause esitamise mittevõimaldamine on oluline isiku menetlusõiguste rikkumine, mis toob kaasa distsiplinaarkaristuse määramise otsuse õigusvastasuse.