/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-16-340/39 PDF Riigikohtu halduskolleegium 27.03.2018
Kui ametiasutuses leidub vabu ametikohti, kuid ametiasutus ei pea neid isiku jaoks sobivaks, peab ta isiku taotlusel esitama vabade ametikohtade loetelu. See võimaldab koondataval kontrollida, kas ametiasutus on püüdnud koondamist vältida, ja nimetada ametikohad, mis koondatava arvates on talle sobivad. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-5-05, p 15). Koondatava poolt osutatud ametikohtade pakkumata jätmist peab põhjendama ametiasutus. Vabade ametikohtade loetelu koondatavale esitamata jätmine iseenesest ei too kaasa koondamise õigusvastasust juhul, kui sobivaid vabu ametikohti ei olnud. (p 14) ATS § 90 lg 7 kohustab ametiasutust tegema koondatavale konkreetset pakkumist, mitte aga nõudma ametnikult sooritust (vrd PPVS § 39 lg 1) või saama temalt nõusolekut (vrd PPVS §-d 42 ja 45^1). Seetõttu ei pea PPA koondatavale ametnikule pakkuma politseiametniku ametikohta. (p 15)
Kui ametiasutuses leidub vabu ametikohti, kuid ametiasutus ei pea neid isiku jaoks sobivaks, peab ta isiku taotlusel esitama vabade ametikohtade loetelu. See võimaldab koondataval kontrollida, kas ametiasutus on püüdnud koondamist vältida, ja nimetada ametikohad, mis koondatava arvates on talle sobivad. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-5-05, p 15). Koondatava poolt osutatud ametikohtade pakkumata jätmist peab põhjendama ametiasutus. Vabade ametikohtade loetelu koondatavale esitamata jätmine iseenesest ei too kaasa koondamise õigusvastasust juhul, kui sobivaid vabu ametikohti ei olnud. (p 14) ATS § 90 lg 7 kohustab ametiasutust tegema koondatavale konkreetset pakkumist, mitte aga nõudma ametnikult sooritust (vrd PPVS § 39 lg 1) või saama temalt nõusolekut (vrd PPVS §-d 42 ja 45^1). Seetõttu ei pea PPA koondatavale ametnikule pakkuma politseiametniku ametikohta. (p 15)
3-3-1-49-16 PDF Riigikohus 25.01.2017
Teenistusse ennistamise võimaluse puudumist ja politseipensionist ilmajäämist on sõltuvalt asjaoludest võimalik kompenseerida ebaseaduslikult vabastatud isikule ATS § 105 lg 1 alusel välja mõistetava hüvitisega. (p 22)
ATS § 90 lg 3 kohaldamisel ei saa piirduda pelgalt põhitöö numbri ja ametikoha üldiste ülesannete võrdlemisega, vaid tuleb uurida ka tööülesannete sisu ja mahu kattuvust. ATS § 90 lg 3 keelu kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks, kas konkreetse ametikoha ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded (vt ATS § 98 lg 1 p 1, lg d 2–4, PPVS § 57) olulises osas kattuvad. Juhi ametikoha puhul ei piisa üksnes analüüsimisest, mil määral täidaks ametnik teisel ametikohal endist viisi juhi ülesandeid, kuna juhi ametikohad võivad olla erineva tasemega. Üldjuhul on kõrgema taseme juhi puhul ametikoha ülesanded nt inimeste ja ressursside juhtimisel universaalsemad. Tuvastamaks, kas juhi ametikoha ülesanded antakse üle, tuleb seetõttu võrrelda mh teenistusastmeid, juhitavate struktuuriüksuste ülesannete sisu ja mahtu, alluvate hulka, juhi volitusi inimeste ja ressursside juhtimisel jms. (p 14) ATS § 90 lg st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Selline hindamine on olemuselt õigusnormis nimetatud faktiliste asjaolude kindlaks tegemine. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, on võimalus ATS § 90 lg 7 mõttes olemas ning ametikohta tuleb pakkuda. ATS § 90 lg s 7 sätestatud nõuetele mittevastava ametikoha pakkumine on õiguspärane, kui ametiasutuses puudub ametniku jaoks sobivam vaba ametikoht. (p 16) Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei või muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste elluviimist ja pikendab nende kulgu (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-5-05). Sellest ei ole võimalik siiski teha järeldust, et koondamise korral pole ametiasutusel üldse kohustust põhjendada teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Enne koondamist ametikoha pakkumise või pakutavate ametikohtade valiku põhjendamata jätmine ei muuda iseenesest teenistusest vabastamist õigusvastaseks, kui ametikohti pakkudes on silmas peetud eesmärki vältida ametniku teenistusest vabastamist talle sobiva teise ametikohta pakkumise teel ja järgitud kohtupraktikas väljendatud põhimõtteid (vt nt RKHK otsused asjas nr 3-3-1-37-09 ja 3-3-1-50-11). Ametiasutusel on sellegipoolest kohustus põhjendada ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus. Põhjenduste esitamine on vajalik just selleks, et kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. (p 17)
ATS § 90 lg st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Selline hindamine on olemuselt õigusnormis nimetatud faktiliste asjaolude kindlaks tegemine. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, on võimalus ATS § 90 lg 7 mõttes olemas ning ametikohta tuleb pakkuda. ATS § 90 lg s 7 sätestatud nõuetele mittevastava ametikoha pakkumine on õiguspärane, kui ametiasutuses puudub ametniku jaoks sobivam vaba ametikoht. (p 16) Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei või muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste elluviimist ja pikendab nende kulgu (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-5-05). Sellest ei ole võimalik siiski teha järeldust, et koondamise korral pole ametiasutusel üldse kohustust põhjendada teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Enne koondamist ametikoha pakkumise või pakutavate ametikohtade valiku põhjendamata jätmine ei muuda iseenesest teenistusest vabastamist õigusvastaseks, kui ametikohti pakkudes on silmas peetud eesmärki vältida ametniku teenistusest vabastamist talle sobiva teise ametikohta pakkumise teel ja järgitud kohtupraktikas väljendatud põhimõtteid (vt nt RKHK otsused asjas nr 3-3-1-37-09 ja 3-3-1-50-11). Ametiasutusel on sellegipoolest kohustus põhjendada ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus. Põhjenduste esitamine on vajalik just selleks, et kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. (p 17)
Koondamise tõttu teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta teenistusest vabastamise käskkirja kehtivust, mistõttu ei ole kadunud ka õiguslik alus, millest tulenevalt maksti isikule koondamishüvitist. ATS § 105 lg 5 p 1 näeb ette õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu makstud hüvitisest tasaarvestuse tegemise ainult juhul, kui ametnikul on õigus sama paragrahvi lõike 4 alusel nõuda enda teenistusse ennistamist ja see nõue rahuldatakse. ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav kahjuhüvitisena (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-83-15) ja sellest saab järeldada, et kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-13-16). (p 26)
3-3-1-83-11 PDF Riigikohus 22.03.2012
ATS § 119 lg 1 jätab asutusele diskretsiooniruumi. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida, millistest kaalutlustest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Eriliselt tähtis on motivatsioon juhtudel, kui haldusaktiga piiratakse isikute õigusi ja vabadusi ning luuakse isiku jaoks oluliselt koormav tagajärg. Sellise olukorraga on tegemist ka asutuse initsiatiivil ametniku teenistusest vabastamise puhul.
Haldusorganil on kohustus anda menetlusosalisele enne haldusakti andmist võimalus olla ära kuulatud. Kui asi otsustatakse menetlusosalise kahjuks, siis ei tohi seda teha enne teda ära kuulamata. ATS § 119 lg 1 mõttega ei oleks kooskõlas, kui vähemalt viis kuud haigestumist kalendriaasta jooksul tooks igal juhul ametniku kaasa ametniku teenistusest vabastamise. Enne nimetatud sätte kohaldamist peaks asutus välja selgitama, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks sama ametnikuga.
Asutus on teenistusalastes suhetes tööandja rollis selle tavapärases mõistes, kuid vastutab ka avaliku halduse tõhusa toimimise eest. Asutus peab tagama avaliku teenistuja õiguste kaitse, kuid arvestama ka avaliku võimu teostamise ja haldusülesannete parema täitmise eesmärki ning tegutsema avalikku ressurssi parimal võimalikul moel kasutades (vt nt Riigikohtu 31.05.2005 otsust haldusasjas nr 3-3-1-24-05 ja 17.11.2005 otsust haldusasjas nr 3-3-1-57-05). ATS § 119 lg 1 jätab asutusele diskretsiooniruumi. Viis kuud haigestumist kalendriaasta jooksul ei peaks igal juhul tooma kaasa ametniku teenistusest vabastamise. Asutus peaks välja selgitama, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks sama ametnikuga.
Tulenevalt ATS § 119 lg-st 2 on ATS § 119 lg 1 alusel teenistusest vabastamine õiguspärane, kui teenistusest vabastamise päev langeb ametniku haiguslehel oleku ajale. Lõpparve väljamaksmise aeg ei ole teenistusest vabastamise päeva kindlaksmääramisel määrava tähtsusega, sest lõpparve võib välja maksta ka teenistusest vabastamise päevast varem. Välistada ei saa ka, et seda tehakse õigusvastaselt hilinemisega. Määravaks ei saa pidada vara ja asjaajamise ülevõtmist, sest seadus ei välista vara ja asjaajamise ametlikku ülevõtmist enne teenistussuhte lõppemist. Samuti ei mõjuta asjaajamise ja vara üleandmine või üle andmata jätmine teenistussuhte lõppemist. ATS § 119 lg 1 mõttega ei oleks kooskõlas, kui vähemalt viis kuud haigestumist kalendriaasta jooksul tooks igal juhul ametniku kaasa ametniku teenistusest vabastamise. Enne nimetatud sätte kohaldamist peaks asutus välja selgitama, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks sama ametnikuga. Haldusorganil on kohustus anda menetlusosalisele enne haldusakti andmist võimalus olla ära kuulatud. Kui asi otsustatakse menetlusosalise kahjuks, siis ei tohi seda teha enne teda ära kuulamata. ATS § 119 lg 1 jätab asutusele diskretsiooniruumi. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida, millistest kaalutlustest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Eriliselt tähtis on motivatsioon juhtudel, kui haldusaktiga piiratakse isikute õigusi ja vabadusi ning luuakse isiku jaoks oluliselt koormav tagajärg. Sellise olukorraga on tegemist ka asutuse initsiatiivil ametniku teenistusest vabastamise puhul.
3-3-1-50-11 PDF Riigikohus 19.12.2011
Teenistusse jäämise eelisõigust saab kohaldada vähemalt kahe ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametniku olemasolul, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid.
Ametnikule saab pakkuda ametikohta, millele ta sobib. Struktuuriüksuse juhi puhul saab üldjuhul eeldada, et ta suudab täita ametiülesandeid, millele sarnaseid täitsid tema alluvad. Juhina teenistuses mitteolnud ametnikule ei ole juhi ametikoha pakkumine nõutav. Ametiülesannete sisust tulenevate teenistusalaste näitajate võrdlus on hinnanguline ja võib olla raskesti formaliseeritav. Seaduse mõttega on kooskõlas kui ühesugustelt või sarnaste ametiülesannetega ametikohtadelt koondatavatest isikutest moodustataks enne vaba ametikoha pakkumist võimaluse korral ATS § 116 lg-s 2 nimetatud tunnuste alusel nn pingerida. Ametiasutus ei pea koondamissituatsioonis olevale ametnikule pakkuma konkursi korras täidetavat ametikohta. Koondamissituatsioonis olev ametnik ei saa ametiasutusele dikteerida, millises korras viimane täidab konkursi korras täidetava koha. Koondamissituatsioonis juhi ametikohta nõunikule pakkumata jätmise põhjendusena on piisav osutada sellele, et juhi ja nõuniku ametipositsioonid on erinevad ja erinevate teenistusülesannetega, mistõttu nad ei ole ATS § 116 lg 2 mõttes võrreldavad. Ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu 24.10. 2000 otsuse asjas nr 3-3-1-45-00 p-i 4) on väljendatud seisukohta, et ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik võrreldavate teenistusalaste näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral. Vt ka lahendite nr 3-3-1-37-09 ja 3-3-1-77-05 annotatsioone.
Koondamisele kuuluvate ametikohtade kindlaksmääramine on ametiasutuse pädevuses ja see ei ole vaidlustatav. Vaidlustada saab käskkirja või korraldust, millega koondatav ametnik vabastati teenistusest.
Ametnikul ei ole õigus nõuda ATS § 116 lg 4 esimeses lauses nimetatud ümberpaigutamist (vt ka 22.02.2006 otsuse asjas nr 3-3-1-76-05 p-i 10). Isik, kelle ametikoht säilib, saab enda vabastamise vaidlustada viitega ATS § 116 lg 4 teise lause rikkumisele. ATS § 116 lg-t 4 ei saa kohaldada ühesuguste ametiülesannetega ametnike suhtes, kes töötavad ametiasutuse ühes ja samas struktuuriüksuses. Selliste ametnike suhtes on kohaldatavad ATS § 116 lg-d 2 ja 3. ATS § 116 lg-t 4 saab kohaldada ühesuguste ametiülesannetega ametnike suhtes, kes töötavad erinevates struktuuriüksustes. Ühesuguste ametiülesannete korral tuleb võrdlemisel arvestada nii kvalifikatsiooni kui ka töö sisuga seotud teenistusalaseid näitajaid. Erinevate ametiülesannete puhul saab arvestada eeskätt kvalifikatsiooni. Alati on võimalik arvesse võtta ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.
3-3-1-67-11 PDF Riigikohus 07.12.2011
Kehtivast õigusest ei tulene, et teenistussuhetest tõusetunud palgavaidluste lahendamiseks oleks kohtusse pöördumise tähtajad avalike teenistujate jaoks sätestatud erinevalt võrreldes töölepingulises suhtes olevate isikutega. Samuti ei nähtu kehtivast õigusest mõistlikke põhjendusi, miks peaks avaliku teenistuse suhtest tulenevate palganõuete esitamine olema töötajatega võrreldes võimalik lühema aja jooksul (ATS § 160 lg 1 või HKMS § 9 lg 2). Seetõttu on jätkuvalt kohaldatav Riigikohtu 09.03.2004 määruse haldusasjas nr 3-3-1-11-04 väljendatud seisukoht, et ka avaliku teenistuse suhtest tekkinud töötasunõuete esitamiseks kohaldub ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. ATS § 160 lg-st 1 ja ATS §-st 135 ei tulene halduskohtusse pöördumise tähtaega nõuete esitamiseks asutuselt selliste avaliku teenistuse suhtest tekkinud rahaliste nõuete väljamõistmiseks, mis ei kujuta endast saamata jäänud palka ATS § 81 tähenduses ega hüvitist ATS § 135 tähenduses. Seega tuleb nimetatud nõuete puhul kohaldatavaks pidada ITVS § 6 lg 1. Eraõiguslike vaidluste puhuks ITVS § 6 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtajad on kohaldatavad ka teenistussuhetest tõusetunud haldusasjade lahendamisel. Neid tähtaegu ei tuleb halduskohtumenetluses mõista kaebetähtajana HKMS § 9 mõistes.
Palganõudeid tuleb eristada sellistest rahalistest nõuetest, millega kaebaja taotleb asutuselt teenistussuhte lõppemisel saamata jäänud summade väljamõistmist, mis ei kujuta endast palka (vt ka Riigikohtu 07.06.2011 otsuse asjas nr 3-2-1-43-11 p-i 15). Koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstava hüvitise, kasutamata jäänud puhkuse hüvitise ning isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise puhul ei ole tegemist palgaga ATS § 81 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole ametipalk, mida makstakse ATS § 134 lg 3 alusel lõpparve tasumisega viivitamise korral, olemuslikult palk ATS § 81 tähenduses.
3-3-1-74-10 PDF Riigikohus 20.01.2011
Põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse menetlemise ja ka rahuldamise üks eeldustest. Seetõttu on kohtutel kohustus põhjendatud huvi olemasolu kontrollida isegi juhul, kui põhjendatud huvi olemasolu pole menetlusosaline kahtluse alla seadnud.
Avaliku teenistuse seaduses on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada. Sellele viitab nii ATS § 135 kui ka avaliku teenistuse seaduse teiste normide sõnastus. Seadusandja on teadlikult soovinud koondada teenistusvaidlusi puudutava regulatsiooni ammendavalt avaliku teenistuse seadusesse, mistõttu tuleb teenistusvaidlusi puudutavas osas kaebeõiguse kontrollimisel lähtuda avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetest.
3-3-1-42-10 PDF Riigikohus 21.06.2010
Kohtule esitatud statistikat kajastavad andmed, millel puuduvad autori identifitseerimiseks vajalikud andmed ning dokumendi koostamise kuupäev ja allkiri ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 mõttes dokumentaalseteks tõenditeks.
ATS § 116 lg-s 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. Ametiasutus peab enne teenistuja koondamist võrdlema teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostama seejärel kaalutud valiku. Alles pärast valiku tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse.
3-3-1-46-09 PDF Riigikohus 17.06.2009
Seadusandja on nii kuni 1. detsembrini 2000 kehtinud täitevametnike teenistusmäärustikuga kui ka kehtiva VangS § 114 p-ga 2 kehtestanud nõude, et vanglateenistusse asuv isik ei tohi olla karistatud tahtlikult toimepandud teo eest ja paneb vanglale kohustuse seda nõuet järgida. Ka avaliku teenistuse seadus eristab teenistusse võtmise nõuete kehtestamisel mõisteid "karistatud" ja "karistatus", välistades juurdepääsu avalikku teenistusse isikule, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning isikule, keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest. Vangistuse täideviimise eesmärke ja vanglateenistuse eripära arvestades on vanglateenistusse võtmiseks üldisest avalikust teenistusest rangemate nõuete kehtestamine põhjendatud ja eesmärgipärane. Kui vanglateenistuses oleva isiku kohta ilmneb, et ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, sest teda on karistatud tahtlikult toimepandud teo eest, kuid tema karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi, siis puudub praeguses õiguslikus olukorras asutusel võimalus temaga teenistussuhet lõpetada, sest kehtiv õigus ei võimalda õiguspäraselt välja selgitada karistamise fakti. Riigikohtu 16.10.2006 otsusest asjas nr 3-3-1-53-06 järeldub, et karistamise fakt tohib isikut saata kogu elu ainult siis, kui akti andmist otsustav isik on karistusregistri seaduse järgi õigustatud saama andmeid karistusregistri arhiivist, ja kui isikut kogu elu saatvate karistusregistri andmete kasutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus tööandja kasutab karistusregistri arhiivi andmeid, mida KarRS § 22 lg 1 alusel on selleks õigustatud isikud saanud muul eesmärgil (vt ka Riigikohtu 10.10.2003 otsuse asjas nr 3-3-1-56-03 p-e 18 ja 19 ning 11.10.2001 otsust asjas nr 3-4-1-7-01).
Kui vanglateenistuses oleva isiku kohta ilmneb, et ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, sest teda on karistatud tahtlikult toimepandud teo eest, kuid tema karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi, siis puudub praeguses õiguslikus olukorras asutusel võimalus temaga teenistussuhet lõpetada, sest kehtiv õigus ei võimalda õiguspäraselt välja selgitada karistamise fakti.
3-3-1-37-09 PDF Riigikohus 10.06.2009
ATS § 116 lg 2 sätestab kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. Selles sättes nimetatud kriteeriumide kohaldamisel tuleb silmas pidada, et 1. jaanuarist 2002 jõustunud töö- ja puhkeaja seadusega tunnistati kehtetuks ATS § 121. Sama seadusega tunnistati kehtetuks ka töölepingu seaduse sätted, mis käsitlesid kohakaaslust. Eelöeldust tulenevalt on kehtivast õigusest kadunud kohakaasluse mõiste, mis vastandus mõistele "põhikohaga ametnik" ning sellel terminil ei ole enam sisulist tähendust.
Kehtivast õigusest ega senisest kohtupraktikast ei tulene, et asutus peab ametnikule selgitama, miks talle pakutakse just sellist ametikohta ja samas põhjendama teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Riigikohus on varasemas praktikas ka rõhutanud, et iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu (vt Riigikohtu 07.04. 2005 otsust haldusasjas nr 3-3-1-5-05). Riigikohus on rõhutanud, et puudulikku motiveerimist haldusmenetluses ei ole reeglina võimalik heastada põhjenduste esitamisega kohtumenetluses (vt nt Riigikohtu 24.01.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-07). Sellest hoolimata tuleb pidada lubatavaks ja õiguspäraseks, kui ATS § 116 lg 3 alusel ametnikule teise ametikoha pakkumise või pakkumata jätmise põhjused tuuakse välja alles selle toimingu õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus. Pelgalt ametikoha pakkumise või pakutavate ametikohtade valiku põhjendamata jätmine ei muuda teenistusest vabastamist õigusvastaseks, kui ametikohti pakkudes on silmas peetud ATS § 116 lg 3 eesmärki (ametniku teenistusest vabastamise vältimine ametnikule sobiva teise ametikoha pakkumise teel) ja järgitud kohtupraktikas väljendatud põhimõtteid (vt ka Riigikohtu 22.05.2000 otsust asjas nr 3-3-1-14-00, 14.11.2000 otsust haldusasjas nr 3-3-1-45-00 ja 07.04.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-05).
3-3-1-77-05 PDF Riigikohus 01.03.2006
Ametikohtade konkursiga täitmisel tuleneb ühtedel juhtudel konkursi väljakuulutamise kohustus seadusest (ATS § 29 lg 1). Teistel juhtudel sõltub konkursi väljakuulutamine ametiasutuse juhi kaalutlusotsustusest (ATS § 29 lg 2). Kohaliku omavalitsuse ametiasutustes sõltub konkursi väljakuulutamine ATS § 29 lg 2 järgi kõikidel juhtudel ametiasutuse juhi kaalutlusotsusest. Konkursi väljakuulutamine vallavalitsuse, mitte vallavanema poolt, ei ole ATS § 29 lg 2 rikkumine.
Ametikohana, mida koondatavale ametnikule ATS § 116 järgi tuleb pakkuda, ei saa mõista seaduse alusel konkursi korras täidetavat ametikohta. Samuti ei saa sellise ametikohana mõista vaba ametikohta, mille täitmiseks on konkurss välja kuulutatud. Sellise ametikoha pakkumata jätmisel ei ole koondamine toimunud ATS § 116 lg 3 nõuete vastaselt, kui ei ole tõendatud, et konkurss kuulutati välja selleks, et ametikohta koondatavale ametnikule mitte pakkuda.
3-3-1-5-05 PDF Riigikohus 07.04.2005
ATS § 133 lg 2 eesmärk on tagada selles märgitud isikute kaitse juhtudel, kui teenistusest vabastamine toimub asutuse algatusel, sõltumata isiku tahtest teenistussuhet lõpetada (koondamise, pikaajalise töövõimetuse või tervisliku seisundi mittevastavuse tõttu, atesteerimistulemuste põhjal). ATS § 133 lg 2 on kohaldatav nii mees- kui naisametniku suhtes ning nimetatud sätte kohaldamine ei sõltu sellest, kas ametnik kasvatab last üksinda. Nimetatud sätte sõnastusest nähtub selgelt eesmärk kaitsta koondamise situatsioonis võrdselt teenistusest vabastamise eest nii alla kolmeaastast last kasvatavat ema, isa kui ka muud isikut. ATS § 133 lg-t 2 ei pea kohaldama koostoimes ATS §-ga 52. ATS § 133 lg 2 kaitseb alla kolmeaastast last kasvatavat isikut selles sättes nimetatud alustel teenistusest vabastamise juhtudel. ATS § 52 tagab aga alla kolmeaastast last kasvatava naisametniku muude õiguste laienemise meesametnikule, kes üksinda kasvatab alla kolmeaastast last või alla kolmeaastase lapse eestkostjaks olevale ametnikule.
Isikule on soodne ja sobiv pakkuda sama asukohaga ja sarnaste tööülesannetega ametikohta, millega ei kaasne ka muude töötingimuste (palk, soodustused) muutumist. Sellise ametikoha vastuvõtmine on ka reaalne. Asutusele oleks ülemäära koormav, kui sellise ametikoha olemasolul peaks pakkuma veel ka muid ametikohti, kui need asuvad näiteks teises piirkonnas või kui teenistustingimused (palk, soodustused) neil ametikohtadel oleksid vähem soodsad. Vajadus sellise ametikoha pakkumise järele tõusetub sobivama ametikoha puudumise korral. ATS § 116 lg 3 eesmärgiks ei ole tagada teenistuskoht ametnikule, kes põhjendusi esitamata ei nõustu varasemaga samaväärsele ametikohale üleviimisega. Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel.
3-3-1-52-00 PDF Riigikohus 21.12.2000
Haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaadile. Teenistusest vabastamise käskkiri tuleb ametnikule teatavaks teha nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt tema teenistusest vabastamise hetkel, et võimaldada isikul koheselt asuda tegutsema oma õiguste kaitseks. Haldusakti teatavaks tegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgse hinnangu haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Tööraamatusse tehtud kanne, millest nähtub teenistusest vabastamise käskkirja olemasolu, ei ole haldusakti teatavakstegemine ja seetõttu ei pruugi isikule sellisest kandest selguda tema õiguste rikkumine.
Kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid isikule on muul viisil üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. See võib osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel.
3-3-1-48-00 PDF Riigikohus 14.11.2000
Avaliku teenistuse seadus ei sätesta ametiasutuse kohustust eelistada vaba ametikoha olemas-olul isikuid, kes on abiteenistuskohalt Töölepingu seaduse alusel vabastatud koondamise tõttu. Ametikohta, mida on Avaliku teenistuse seaduse alusel võimalik pakkuda ametnikule, kelle koondamist oleks võimalik sel viisil vältida, ei saa pidada niisuguseks vabaks ametikohaks, millele Töölepingu seaduse alusel koondatud isikul oleks eelisõigus TLS § 98 lg. 3 alusel.
ATS § 116 lg. 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Ametnikule sellise ametikoha pakkumine, millel teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja palk on väiksem kui tema senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele.
3-3-1-45-00 PDF Riigikohus 24.10.2000
Ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik võrreldavate teenistusalaste näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral. Kui asutuse töökorraldus ja teenistusülesannete jaotamine teenistujate vahel ei loo tingimusi teenistus-ülesannete võrdseks täitmiseks teenistujate poolt, vaid pigem tekitab olukorra, kus teenistus-ülesannete täitmisest osavõtt ja edukus ei sõltu teenistuja enda tahtest, siis ei ole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel teenistussejäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik.
ATS § 135 lg 2 sätestab üheselt, et ennistamisest loobumise korral väljamõistetav hüvitus on kuue kuu ametipalga suurune olenemata sellest, kui pikk on olnud ajavahemik teenistusest vabastamise ja kohtu poolt selle ebaseaduslikuks tunnistamise ning hüvituse väljamõistmise vahel. Nimetatud alusel makstavat hüvitust ei saa käsitleda kui saamatajäänud palga kompenseerimist ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikule. ATS § 135 lg. 2 sätestab hüvituse maksmise kohustuse, mille kohaldamiseks või kohaldamata jätmiseks seadus ei näe ette erijuhtusid. Avaliku teenistuse seaduse § 135 ega teised sätted ei näe ette aluseid nimetatud hüvituse vähendamiseks ega selle väljamõistmata jätmiseks. Selle hüvituse maksmise kohustus on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Avaliku teenistuse seadusest ei tulene, et §-s 135 lg. 2 ette nähtud hüvitust saaks lugeda kaetuks teisel alusel, sh ATS § 131 lg 1 alusel makstud hüvitusega.
3-3-1-14-00 PDF Riigikohus 22.05.2000
Nagu iga haldusotsustus, nii tuleb ka prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsus teha seaduse alusel ja täitmiseks ning see peab olema kontrollitav. Komisjoni tegevus on siis õiguspärane, kui see toimub seaduse mõtte ja eesmärgi kohaselt, mis peab väljenduma ka haldusakti või toimingu põhjendustes. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusevastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldus-akt antud.
Prokuröri sõltumatuse kindlustab lisaks seaduses sõnaselgelt sätestatud tagatistele seaduse järgimine prokuröride teenistussuhete korraldamisel, sealhulgas ametisse nimetamisel ja teenistusest vabastamisel seaduses sätestatud alustel, tingimustel ja korras, mis välistaks haldusorgani omavoli.
ATS §-st 116 lg. 3 ja ProkS §-st 53 lg. 6 ei tulene ametiasutusele kohustust pakkuda isikule kõiki olemasolevaid vabu ametikohti. Nende sätete eesmärgiks on aga vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Sellest eesmärgist tulenevalt ei tohi teise ametikoha pakkumine olla formaalne. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Mitme vaba ametikoha puhul peab olema reaalne, et ametnik võtab konkreetse koha pakkumise vastu. Ebareaalne pakkumine viitab sellele, et vabastamise tegelikuks põhjuseks pole koondamine. Teise ametikoha pakkumise eesmärgist tuleneb ka see, et mitme vaba võrdväärse ametikoha olemasolul tuleb ametnikule anda valiku-võimalus. ATS §-s 135 lg. 2 ette nähtud hüvituse maksmise kohustus on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Nimetatud hüvituse väljamõistmine on seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja ennistamisest loobumine.

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json