3-24-3485/30
|
Riigikohtu halduskolleegium |
02.09.2025 |
|
Väär on eeldus, et kui riigihange korraldatakse kaitse- või julgeolekusektoris, siis kohaldub riigihankele igal juhul direktiiv 2009/81. Ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas korraldatavatele riigihangetele võib kohalduda direktiiv 2014/24 eeldusel, et hange ei kuulu samal ajal direktiivi 2009/81 kohaldamisalasse (direktiivi 2014/24 art 15 lg 1 punkt b ning direktiivi 2009/81 art-d 8, 12 ja 13). Kui sellise erandliku olukorraga tegemist pole, tuleb kontrollida, kas kohalduda võiks direktiiv 2009/81. Direktiivi 2009/81 kohaldatakse selliste riigihankelepingute suhtes, mille objektiks on kas kaitseotstarbelise varustuse või tundliku varustuse tarnimine. Kaitseotstarbeline on selline varustus, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud sõjaliseks otstarbeks ning mõeldud kasutamiseks relvana, laskemoonana või sõjavarustusena. Tundlikuks saab pidada sellist varustust, mis on julgeoleku eesmärgiga ja millega kaasneb või mis eeldab ja/või sisaldab salastatud teavet. Salastatud teave on direktiivi 2009/81 tähenduses selline teave, millele on määratud salastatuse tase või kaitsetase ning mis riigi julgeoleku huvides vajab kaitsmist. (p-d 18–20)
Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus on mitmeetapiline hankemenetlus, kus eesmärk on läbirääkimiste käigus tehtava koostöö kaudu jõuda parima võimaliku pakkumuseni (EKo C-561/12: Nordecon AS, p 34). Läbi võib rääkida kõikide tingimuste üle, v.a hindamiskriteeriumide ja hanketingimuste miinimumnõuete üle (RHS § 70 lg 2). Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus võimaldab hankijal hankida täpselt tema konkreetsetele vajadustele kohandatud asju (direktiivi 2014/24 põhjendus nr 45) ning viia hanketingimused vastavusse sellega, mida turul olevad pakkujad on võimelised pakkuma. Seejuures ei pea hankija läbirääkimiste tulemusel hanketingimusi muutma. Kui RHAD-s pole ette nähtud hankijale võimalust esialgsete pakkumuste põhjal läbirääkimistest loobuda ja valida kohe parim pakkumus (vt RHS § 70 lg 7), on enne läbirääkimisi esitatud pakkumused vaid indikatiivsed. Seetõttu on praeguse vaidluse kontekstis eksitav kõnelda pakkumuste muutmisest: lõplik ja hindamisele kuuluv pakkumus esitataksegi enamasti alles läbirääkimiste tulemusena (RHS § 71 lg 1). Uus pakkumus ei pea kattuma varasema pakkumusega – seda ka juhul, kui hankija ei ole hanketingimusi muutnud.
RHS § 70 lg 61 ei sea uue pakkumuse sisu sõltuvusse sellest, kas ja milliseid muudatusi tehakse läbirääkimiste tulemusel tehnilises kirjelduses või muudes hanketingimustes. Nimetatud säte kohustab üksnes hankijat kõiki pakkujaid võimalikest muudatustest teavitama ning jätma piisava aja uute pakkumuste esitamiseks. Ka direktiivi 2014/24 art 29 ei sea pakkumuste muutmist sõltuvusse läbirääkimiste tulemusest, sätestades sarnaselt RHS § 70 lg-ga 61, et juhul kui läbirääkimiste tulemusel tehakse muudatusi hankedokumentides, peab hankija sellest pakkujaid teavitama ning jätma neile piisavalt aega vastavalt vajadusele pakkumusi muuta ja uuesti esitada (direktiivi 2014/24 art 29 lg 5). Olenemata sellest, kas läbirääkimiste tulemusel hankedokumente muudetakse, peab hankija läbirääkimiste lõpetamisel määrama kõikidele järelejäänud pakkujatele uue tähtaja uute või muudetud pakkumuste esitamiseks (direktiivi 2014/24 art 29 lg 7). Läbirääkimistega hankemenetluse eesmärgi ja olemusega ei oleks kooskõlas, kui hankija piiraks pakkumuse muutmist mingite kindlate pakkumuse aspektidega, nagu seda on näiteks pakkumuse maksumus. (p-d 31–33)
|
Facebook
X.com