Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Riigihange
• ->
• teabevahetus ja selgitused

Kui hankija kasutab kohustuslikus korras või vabatahtlikult hankepassi (RHS § 4 p 6), tuleb hankepassis esitatud teabe kontrollimiseks selgituste küsimisel lähtuda RHS § 104 lg st 7 (vt ka direktiivi 2014/24 art 59 lg 4 esimene lõik ja teise lõigu teine lause, art-d 56 ja 57 ning art 60 lg 1). RHS § 104 lg 7 järgi on hankijal õigus nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Sisuliselt samaväärse õiguse küsida kvalitatiivset valikut puudutavate dokumentide kohta selgitusi sätestab RHS § 46 lg 4 (vt ka direktiivi 2014/24 art 56 lg 3). (p 15)

• Haldusõigus
• ->
• Riigihange
• ->
• teabevahetus ja selgitused

Nii nagu RHS § 46 lg 4 puhul, on ka RHS § 104 lg 7 rakendamisel oluline lähtuda direktiivis 2014/24 seatud tingimusest, et selline täienduste tegemise nõue peab olema täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega ning Euroopa Kohtu praktikaga nende põhimõtete sisustamisel (vt Euroopa Kohtu seatud selgitamise nõude lubatavuse kriteeriumide kohta RKHKo nr 3-19-1501/203, p 17). (p 19)

• Haldusõigus
• ->
• Riigihange
• ->
• teabevahetus ja selgitused

Kvalitatiivse valiku tegemise kord on küll hankepassi loomisega muutunud, kuid nõue järgida selgituse küsimisel ettevõtjate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet on direktiivis 2014/24 sätestatud ühtse reeglina siiski kõigi dokumentide kohta (k.a hankepass; direktiivi 2014/24 art 56 lg 3 ja art 59 lg 4). (p 19)

• Haldusõigus
• ->
• Riigihange
• ->
• teabevahetus ja selgitused

Pakkumuses nimetatud teise ettevõtja poolt enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist antud nõusoleku tagantjärele esitamine ei mõjuta pakkuja sobivust hankelepingu täitmiseks. Sellega ei muudeta töösse oma kogemusega panustavaid isikuid (vrd EKo nr C-387/14 Esaprojekt, p 43; vt ka samas asjas kohtujuristi ettepaneku p 30). (p 20)

• Haldusõigus
• ->
• Riigihange
• ->
• teabevahetus ja selgitused

Vaidlusaluses sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena korraldatud riigihankes tuleb pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel lähtuda RHS §-dest 46 ja 98. Kuna hankedokumendid kordavad RHS § 98 lg-s 4 sätestatut, on hankija ennast selle sättega RHS § 126 lg 2 alusel sidunud. (p 13)

RHS § 46 lg 4 aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 võimaldab siseriiklikus õiguses sätestada dokumentide ja selgituste nõudmise teisiti kui direktiivis. Siiski on RHS § 46 lg 4 rakendamisel oluline lähtuda direktiivis seatud tingimusest, et selline täienduste tegemise nõue oleks täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega ning Euroopa Kohtu praktikaga nende põhimõtete sisustamisel. (p 16)

Euroopa Kohus on selgitamise nõudega seonduvalt öelnud, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega pole siiski vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse alusel õigus küsida taotlejatelt nende pakkumuse kohta selgitusi ning kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda taotlejaid võrdselt ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut selgituste nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija peab sealjuures rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (otsus asjas nr C-336/12: Manova, p-d 36 ja 37, 39 ja 40).

Euroopa Kohtu seatud selgitamise nõude lubatavuse kriteeriumid on praegusel juhul täidetud ja hankija võis pakkujalt selgitusi küsida. Ringkonnakohus on sedastanud, et asjas puuduvad igasugused andmed, et pakkuja ei oleks pakkumuse esitamise ajal sisuliselt vastanud HKTS §-s 12 sätestatud usaldusväärsuse kriteeriumitele. Ka oli ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja ei saanud pakkumuse esitamise tähtpäevaks kinnituse esitamata jätmisega märkimisväärset eelist teiste pakkujate ees. Kuna kaebaja oli pakkumuse esitanud, pidi olema hankijale selge, et kaebaja soovis pakkumuses kinnitada enda vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele ning et pakkumuse ebatäpsus tekkis tahtmatult. Pärast pakkumise esitamise tähtaja möödumist „Jah“ valiku tegemisega kaebaja üksnes täpsustanuks juba esitatud pakkumust. (p 17)

Hankija pidi kaaluma kaebajale võimaluse andmist täpsustada, et ta vastab vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Hankija seda ei teinud, vaid on lähtunud ekslikust seisukohast, et täpsustuse küsimine oli välistatud. Sellest järeldub, et hankija on jätnud talle antud kaalutlusõiguse kasutamata. Hankija ei ole esitanud ka ühtegi muud argumenti, miks oleks pidanud jätma kaebajale selgitamise võimaluse andmata. Praegusel juhul ei rikuks pakkumuse täpsustamine võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti ei kannataks seetõttu riigihanke läbipaistvus. Pakkuja peab olema küll hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. (p 18)

• Haldusõigus
• ->
• Riigihange
• ->
• teabevahetus ja selgitused

Euroopa Kohus on selgitanud, et kui hanke alusdokumentide tingimused ei võimalda pakkujatel oma hinnapakkumuses teatud andmeid välja tuua, võivad liikmesriigid anda pakkujatele võimaluse oma olukord nende nõuetega kooskõlla viia (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna, p 32). RHS § 46 lg 4 võimaldab hankijal anda pakkujale tähtaeg pakkumuses esitatud andmeid selgitavate andmete või dokumentide esitamiseks. Arvestades koolitusplaani mõiste määratlematust, on ekslik VAKO ja kohtute seisukoht, et hankija poleks tohtinud võimaldada kolmanda isiku pakkumuses koolitusplaani kohta esitatud andmeid täpsustada, kui need oleks olnud ebapiisavad. (p 17)