/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-8-07 PDF Riigikohus 09.04.2007
Riigivara võõrandamise menetlusest tõusetunud vaidlust, mis eelneb RVS §-s 32 ja Korra p-s 71 nimetatud lepingu sõlmimisele, tuleb pidada avalik-õiguslikuks vaidluseks, mille lahendamiseks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda ja mis tuleb seega lahendada halduskohtus.
3-3-1-72-06 PDF Riigikohus 25.10.2006
HMS
VVS
Riigivara valitseja saab oma ülesandeid riigivara valitsemisel teisele haldusorganile üle anda vaid juhul, kui vastav võimalus on sätestatud õigusaktis, millega talle see ülesanne pandi. Kui tegemist on eraldiseisvate haldusorganitega, siis ei saa nende vahel toimuda sisepädevuse delegeerimist.
Oma pädevust riigivara enampakkumise tulemuste kinnitamiseks või kinnitamata jätmiseks saaks Keskkonnaministeerium Maa-ametile üle anda vaid juhul, kui kui vastav võimalus oleks sätestatud Riigivaraseaduses või Vabariigi Valitsuse 01.08.1995 määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korras", millega talle see ülesanne pandi. Sellist võimalust õigusaktid riigivara valitsejale ei anna. Kui tegemist on eraldiseisvate haldusorganitega, siis ei saa nende vahel toimuda sisepädevuse delegeerimist. VVS § 70 lõikest 1 ja Maa-ameti põhimäärusest tulenevalt on Maa-amet ja Keskkonnaministeerium erinevad valitsusasutused. Seetõttu ei saa nende vahel toimuda sisepädevuse delegeerimist.
3-3-1-61-03 PDF Riigikohus 30.09.2003
Kuigi Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korra" varasemas ega praegu kehtivas redaktsioonis, ei ole sätestatud maavanema õigust määrata kindlaks enampakkumise võitja, võib maavanem protesti läbivaatamisel seda teha, kui ta jõuab järeldusele, et olemasolevaid dokumente ja pakkumisi hinnates on võimalik õigesti kindlaks teha kõrgeimat hinda pakkunud enampakkumisel osaleja, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega. Riigivaraseaduse § 31 lg 1 eeldab riigivara enampakkumisel osaleja tegeliku tahte väljaselgitamist. Isiku puhul, kes esitas avalduse enampakkumisel osalemiseks ja maksis tagatisraha ega vaidlustanud enampakkumise tingimusi, ei seadnud omi tingimusi või ei näidanud kuidagi teisiti mittenõustumist nimetatud tingimustega, tuleb eeldada, et ta soovib enampakkumisel müüdavat vara osta just nendel tingimustel, mis on välja kuulutatud. Kui tahe osta enampakkumisel müüdav vara väljakuulutatud tingimustel on raskusteta väljaselgitatav, siis ei saa enampakkumisel mitteosalevaks lugeda pakkujat, kes pole pakkumises kasutanud Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korra" punkti 39 alapunkti 2 formuleeringut "soovin osta müüdava vara enampakkumisel kehtestatud tingimustel". Enampakkumise võitjale tagatisraha tagastamata jätmine pole seatud sõltuvusse sellest, kas pakkumises on või ei ole selgesõnaliselt nõustutud ostma vara enampakkumisel kehtestatud tingimustel. Tagatisraha tagastamata jätmiseks annab põhjuse see, kui enampakkumise võitjaks tunnistatud isik pole tähtajaks esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud ostu-müügilepingut või asjaõiguslepingut.
3-3-1-35-00 PDF Riigikohus 26.09.2000
Notarile esitatavast sõltumatuse nõudest tulenevalt ei ole justiitsministril ega ühelgi riigiorganil õigust anda notarile kui avaliku halduse kandjale kohustuslikke juhendeid konkreetse notariaaltoimingu tegemisel ega muul moel sekkuda notariaaltoimingute tegemisse. Täitevvõimul puuduvad volitused teostada järelevalvet notari ametialase tegevuse otstarbekuse üle. Isegi siis, kui notari seisukoht osutub kohtumenetluse käigus ebaõigeks, ei ole täitevvõimu sekkumine lubatav, kui notari arvamus tugines kohusetundliku töö tulemusel mõistlikele kaalutlustele.
Üksnes siis, kui notar on seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu, on tegemist ametikohustuse süülise täitmata jätmise või mittenõuete-kohase täitmisega, mis võib kaasa tuua distsiplinaarmenetluse.
Riigivara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel ei saa maavanem lähtuda eraõiguses kehtivast põhimõttest, et lubatud on kõik, mis pole keelatud. Riigivara vahetamine võimalik ainult juhul, kui seaduses on see otseselt ette nähtud. Riigivara seadus ega teised seadused ei sätesta võimalust võõrandada riigivara vahetuslepinguga.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json