Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-17-1329/27 PDF Riigikohtu halduskolleegium 21.11.2018
ÜTS ei reguleeri seda, millises õiguslikus vormis tuleb omavalitsusorgani ja vedaja vahel sõlmida avaliku teenindamise leping. Halduslepingu vormi on ÜTS § 15 lg-s 2 nõutud ainult piirkondlike ühistranspordikeskustega lepingute sõlmimisel ÜTS §-s 13 nimetatud ülesannete täitmiseks. Seejuures ei või piirkondlik ühistranspordikeskus ise täita vedaja funktsioone (ÜTS § 15 lg 3). ÜTS §-d 20–21, mis reguleerivad avaliku teenindamise lepingu sõlmimise korda ja sisu, lepingu liiki ei määratle. (p 10) Seega ei ole välistatud avaliku bussiveo teenindamise lepingu sõlmimine eraõiguslikus vormis, eeldusel, et on täidetud HKTS § 3 lg-s 4 sätestatud tingimused. Sellele ei räägi vastu ka RKTK määrus asjas nr 3-2-1-49-04, kus hinnati ainult konkreetse lepingu sisu. Nt on viidatud lahendis oluliseks peetud seda, et reguleeriti kolmandate isikute õiguslikku seisundit, mis ka HKTS § 3 lg 4 järgi välistab tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise. HKTS § 3 lg-s 4 sätestatud tingimustel ei ole tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine aga vältimatu, vaid haldusorgan saab valida, kuidas ta soovib haldusülesande täitmise üle anda, ning poolte tahte ebaselguse korral eeldatakse, et sõlmitud on haldusleping. (p 11)
3-3-1-19-02 PDF Riigikohus 17.04.2002
Liiniveo planeerimisel ja lubade andmisel tuleb loa andjal lähtuda nii Ühistranspordiseaduse §-s 3 lg 2 p 1 sätestatud peaeesmärgist tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele ning sotsiaalsete ja majanduslike ressursside kasutamise otstarbekus kui ka ÜtS § 41 lg 2 eesmärgist. Ühistranspordiseaduse viimati nimetatud sätte eesmärk on kaasa aidata veoteenuste osutamise stabiilsusele, ohutusele ja reisijate sõidumugavuste loomisele. Veoteenuste osutamise stabiilsust või ohutust võib häirida, kui sama väljumisaja tõttu ei jätku reisijaid mõlemale sõidukile, mistõttu muutuks vedu majanduslikult mittetasuvaks, või kui tuleks vähendada kulutusi ohutusele ja reisijate sõidumugavustele. Ebaõige on seisukoht, et häirivaks saab lugeda vaid tehnilist laadi asjaolu. Ühistranspordiseaduse §-st 41 lg 2 tuleneb, et häirimise motiivil ei saa keelduda liiniloa andmisest siis, kui "nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja". Siin peetakse silmas vedajat, kes osutab veoteenust liinil, millel on sama alg- ja lõpp-punkt, mitte aga vedajat samade väljumisaegadega.
3-3-1-20-01 PDF Riigikohus 03.05.2001
Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja lisanduse G "Sõidukite süstemaatika" järgi eristatakse linnabussi, kaugbussi ja reisibussi. Linnabussi kui sõidukite liiki defineeritakse kui bussi, mis on projekteeritud ja ehitatud istuvate ja seisvate sõitjate ning nende pagasi veoks linna- ja lähiliikluses ning on arvestatud sagedaste peatustega ja vaba liikumise vajadusega bussi sisenemisel ja sealt väljumisel. Eeskirja lisanduse B järgi jaotatakse sõidukid kategooriatesse, kusjuures M2- ja M3-kategooria sõidukid jaotatakse klassidesse. Lähtudes linnabussi kui kindlat liiki sõiduki tunnustest eeskirja lisanduse G järgi, sobivad linnaliini teenindamiseks A-klassi ja I-klassi sõidukid, sest neis on ette nähtud ka seisukohad.
3-3-1-28-98 PDF Riigikohus 02.10.1998
Äriseadustik ei sätesta otsesõnu, kas ettevõtja tegutsemisluba nõutakse kõigilt ettevõtjatelt. Kui tegutsemisloa nõue kõigile ettevõtjatele ei tulene seadusest, siis võib asja lahendamisel olla oluline, kes ja millise volitusnormi alusel otsustab, et just taksoveoks on vajalik tegutsemisluba. Kuna tegutsemisloa nõude kui ettevõtluse piirangu konkreetset sisu pole seadusega sätestatud, on erilise tähtsusega tegutsemisloa väljaandmise korra kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt. Kuna taksoluba tõendab mootorsõiduki vastavust taksole esitatud nõuetele, siis võib olla oluline, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 11 lg. 3 kehtestab nõuded sõidukite tehnoseisundile Vabariigi Valitsus või sellekohase valitsusepoolse volitusnormi korral teede- ja sideminister, kes ei ole aga volitatud delegeerima nõuete kehtestamist kohalikule omavalitsusele.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane