/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-58-07 PDF Riigikohus 15.11.2007

Menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Kuna lõplik ümberarvestus tehakse alles aasta lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas menetlusosaline tegelikult saab sisendkäibemaksu maha arvata. Kui ettevõtjale mõistetakse välja kohtukulud koos käibemaksuga, siis ta peab vastavalt KMS § 29 lg-le 7 korrigeerima varem maha arvatud sisendkäibemaksu.


Mobiilsideoperaatori kaudu vale tariifi alusel parkimistasu maksmise puhul saab kohaldada LS § 502 lg 1 p 2, mille kohaselt tehakse viivistasu otsus juhul, kui tasutud parkimisaega on ületatud (vt ka Riigikohtu 19.06.2007 otsuse nr 3-3-1-24-07 p-i 14).

3-3-1-24-07 PDF Riigikohus 19.06.2007

Kohalik omavalitsus võib vajaduse korral vastavalt LS § 50^2 lg-le 6 kehtestada viivistasu diferentseeritud määrad. Selliste määrade kehtestamine on kohaliku omavalitsusüksuse volikogu otsustusdiskretsioon.


Selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab haldusasjades kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuma. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid.


Selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist peab haldusasjades kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuma. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid.

3-3-1-66-06 PDF Riigikohus 30.11.2006

Parkimistasu täidab nii fiskaalset kui ka liikluskorralduslikku ülesannet. Tasulisele parkimisalale parkimisaega piirava lisatahvli paigaldamisega on parkimise korraldaja omistanud sellel parkimisalal tasu nõudele domineerivalt korraldusliku tähenduse. Parkimisaja limiidi kehtestamine on suunatud võimalikult paljudele isikutele lühiajalise parkimisvõimaluse loomisele ja üldise parkimiskoormuse vähendamisele. Parkimisaja limiidi ületamisel tuleb parklast lahkuda ning selle kohustuse eiraja suhtes saab seaduses sätestatud juhtudel ja korras kohaldada sunnivahendeid. Kui parkija ületab liikluskorraldusvahendiga lubatud parkimisaega, siis ei saa pidada kehtivale õigusele tuginevaks parkimistasu ja viivistasu nõuet. Viivistasu kuulub tasumisele juhul, kui isik ei täida parkimistasu maksmise kohustust. Kehtiv õiguskord ei näe ette võimalust määrata viivistasu isikule, kellel ei lasu parkimistasu maksmise kohustust. Liiklusseaduse § 50^2 lg-s 1 loetletud alused on viivistasu määramiseks ammendavad ning osundatud sätet ei saa tõlgendada viisil, et isikule saab viivistasu määrata ka siis, kui parkimine on keelatud.


Viivistasu kuulub tasumisele juhul, kui isik ei täida parkimistasu maksmise kohustust. Kehtiv õiguskord ei näe ette võimalust määrata viivistasu isikule, kellel ei lasu parkimistasu maksmise kohustust. Liiklusseaduse § 50^2 lg-s 1 loetletud alused on viivistasu määramiseks ammendavad ning osundatud sätet ei saa tõlgendada viisil, et isikule saab viivistasu määrata ka siis, kui parkimine on keelatud.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json