3-3-1-67-00
|
Riigikohus |
22.01.2001 |
|
Isik, kes oli kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liige ning kelle käitumises olid väidetavalt HÕS § 158-1 järgi karistatava teo tunnused, ei saa olla ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 23 mõttes, kui tegu pandi toime enne nimetatud sätte kehtimahakkamist 29. märtsil 2000.
Isik, kes oli kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liige ning kelle käitumises olid väidetavalt HÕS § 158/1 järgi karistatava teo tunnused, ei saa olla ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 23 mõttes, kui tegu pandi toime enne nimetatud sätte kehtimahakkamist 29. märtsil 2000.
|
| 3-3-1-54-00
|
Riigikohus |
08.12.2000 |
|
|
| 3-3-1-39-00
|
Riigikohus |
10.10.2000 |
|
Alkoholiseaduse § 31 p1 keelab alkoholi jaemüügi alla 18-aastasele isikule, § 37 lg 2 järgi saab alaealisele alkoholi müümise eest võtta haldusvastutusele juriidilise isiku. Haldusõiguserikkumiste seadustikus ei ole sätet, mille järgi saaks sama teo eest halduskaristuse määrata füüsilisele isikule. Põhiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Seda põhimõtet tuleb rakendada ka haldusõiguserikkumise eest karistuse mõistmisel.
Alkoholiseaduse § 31 p1 keelab alkoholi jaemüügi alla 18-aastasele isikule, § 37 lg 2 järgi saab alaealisele alkoholi müümise eest võtta haldusvastutusele juriidilise isiku. Haldusõiguserikkumiste seadustikus ei ole sätet, mille järgi saaks sama teo eest halduskaristuse määrata füüsilisele isikule.
Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a. määrusega nr. 327 kinnitatud Tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirja punkt 36 keelab müüa tubakatooteid alla 18-aastasele isikule. 1. jaanuarist 2001 jõustuva Tubakaseaduse § 17 lg. 1 p. 1 keelab samuti tubakatoodete müügi alla 18-aastasele isikule. Samas pole aga seadustes sätet, mille järgi saaks halduskaristuse määrata füüsilisele isikule, kes müüs alaealisele tubakatooteid. Põhiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Seda põhimõtet tuleb rakendada ka haldusõiguserikkumise eest karistuse mõistmisel.
|
| 3-3-1-36-00
|
Riigikohus |
18.09.2000 |
|
Halduskaristuse määramise otsuses nagu haldusõiguserikkumise protokolliski peab olema viidatud nii seaduse sättele, mis näeb ette vastutuse haldusõiguserikkumise eest, kui ka seaduse või muu õigusakti sättele, mida isik rikkus.
|
| 3-3-1-33-00
|
Riigikohus |
22.06.2000 |
|
AutÕS §-st 85 lg. 2 ja 3 tulenevalt peab kohus erikonfiskeerima tuvastatud piraatkoopia sõltumata menetluse lõpetamisest haldusõiguserikkumise asjas. HÕS § 266 lg 6 alusel tuleb haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusega lahendada AutÕS §-s 84 lg. 4 p. 1, 2 ja 3 märgitud vara erikonfiskeerimise või tagastamise küsimus.
3-3-1-33-00
Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamisel ei saa erikonfiskeerimist kohaldada, kui HÕS §-s 218 lg. 1 p. 7 märgitud asjaolu ilmnemisel oleks vaja jätkata menetlust haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi tuvastamiseks.
Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamisel ei saa erikonfiskeerimist kohaldada, kui HÕS §-s 218 lg. 1 p. 7 märgitud asjaolu ilmnemisel oleks vaja jätkata menetlust haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi tuvastamiseks.
|
| 3-3-1-28-00
|
Riigikohus |
21.06.2000 |
|
Kui haldusõiguserikkumise asjas ei ole tuvastatud, et toimus muusika-teoste teisene esitamine ja on tõendatud, et puudus tahe muusikateoste teiseseks esitamiseks, siis puudub nende juriidiliste isikute tegevuses haldusõiguse-rikkumise koosseis ja menetlus kuulub lõpetamisele HÕS § 218 lg. 1 p. 1 alusel.
Muusikateose teisene esitamine AutÕS § 13' lg. 5 mõttes eeldab eesmärki esitada muusikateos kuulajaskonnale. Sellise eesmärgi puudumist ei tõenda kuulajaskonna puudumine kontrollimise hetkel, vaid asjaolud, mis välistavad taolise eesmärgi. Nendeks asjaoludeks võivad näiteks olla raadioaparaadi ebapiisav võimsus, raadioaparaadi asukoht või selle kõlarite suunatus võrreldes võimaliku kuulajaskonnaga. Muusikateose kuulajaskonnale esitamise eesmärki tõendab näiteks sellele eesmärgile vastav tehniline vahend - piisava võimsusega aparatuur, spetsiaalselt paigaldatud valjuhääldid, võimendid jms.
|
| 3-3-1-25-00
|
Riigikohus |
06.06.2000 |
|
Erikonfiskeerimine on erandlik mittekaristuslik sunnivahend, mille kohaldamine pärast haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamist peab olema sätestatud seaduses.
Kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast arvates. Selles sättes peetakse silmas sama füüsilisest isikust õiguserikkujat.
AutÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui füüsiline isik on rikkunud autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi, samuti autoriõigusaktis sätestatud nõudeid juriidilise isiku huvides, võib kohaldada üheaegselt füüsilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust. Kriminaalasja algatamine juriidilise isiku tegevuse kohta ei välista sama juriidilise isiku haldusvastutusele võtmist seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
HÕS §-st 266 lg. 6 tulenevalt peab kohus asjas tehtud otsuses võtma seisukoha, kas läbiotsimisel äravõetud asjad ja dokumendid kuuluvad erikonfiskeerimisele või tagastamisele.
AutÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui füüsiline isik on rikkunud autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi, samuti autoriõigusaktis sätestatud nõudeid juriidilise isiku huvides, võib kohaldada üheaegselt füüsilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust. Kriminaalasja algatamine juriidilise isiku tegevuse kohta ei välista sama juriidilise isiku haldusvastutusele võtmist seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
|
| 3-3-1-23-00
|
Riigikohus |
29.05.2000 |
|
HÕS § 30 lg. 2 sätestab, et kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib haldus-karistuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast arvates. Nimetatud sättes peetakse silmas sama füüsilisest isikust õiguserikkujat
Vastavalt AutÕS § 82 lg. 1 võib kohaldada üheaegselt füüsilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust. Kriminaalasja algatamine ei välista juriidilise isiku haldusvastutusele võtmist seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Vastavalt AutÕS § 82 lg. 1 võib kohaldada üheaegselt füüsilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust. Kriminaalasja algatamine ei välista juriidilise isiku haldusvastutusele võtmist seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
|
| 3-3-1-22-00
|
Riigikohus |
29.05.2000 |
|
HÕS §-st 234 lg. 3 tuleneb, et halduskinni-pidamiseks ei loeta haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamist haldusõiguserikkumise kohas ning seal haldusõiguse-rikkumise protokolli ja halduskaristuse otsuse koostamist. Halduskinnipidamine algab isiku kohaletoimetamisega ametiruumidesse.
Piirirežiimi eeskirja punkti 47 alusel piirirežiimi rikkumises kahtlustatava isikut tõendavate dokumentide kontrollimiseks ning isiku ja tema asjade läbivaatus teostamiseks on piirivalvel õigus üksnes kohapeal, see on kahtlustatava isiku viibimise kohas.
Haldus-kinnipidamise korral on isikul kõik haldusvastutusele võetava isiku õigused, mis on märgitud HÕS §-s 243, sealhulgas õigus kasutada advokaadi õigusabi. Nii halduskinnipidamise kohta protokolli koostatamisel kui ka haldus-kinnipidamise vormistamisel sellekohases žurnaalis tuleb avaldada kinni-peetule tema kinnipidamise motiivid.
HÕS § 241 lg. 1 alusel halduskohtunikule. esitatud kaebust halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise peale tuleb menetleda nagu haldusõiguserikkumise asja.
Kui haldussundi on kohaldatud väljaspool haldusõiguserikkumise asja menetlust, siis tuleb kaebust haldussunni kohaldamise peale menetleda Halduskohtumenetluse seadustiku järgi.
HÕS § 241 lg. 1 alusel halduskohtunikule. esitatud kaebust halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise peale tuleb menetleda nagu haldusõiguserikkumise asja.
Halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise ning vastava protokolli koostamisega algatatakse haldusõiguserikkumise asi, kui seda pole juba varem tehtud.
|
| 3-3-1-12-00
|
Riigikohus |
23.05.2000 |
|
Kui halduskohus erandlike asjaolude tõttu ei kohalda seaduses ettenähtud erikonfiskeerimist või kui seadusega on halduskohtule antud õigus otsustada, kas haldusõiguserikkumise vahend erikonfiskee-rida või mitte, siis peab halduskohus motiveerima erikonfiskeerimise küsimuses tehtud otsustust.
Arvutisüsteemi erikonfis-kee-rimine AutÕS §-s 83 lg. 6 toodud juhtudel on võimalik üksnes siis, kui on tuvastatud, et arvutisüsteem oli arvutitarkvara reprodutseerimise - piraattarkvara valmistamise - vahend. Reprodutseerimise vahendiks ei ole iga arvuti-süsteem, millest leitakse piraattarkvara.
Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi erikonfiskeerimise kohaldamisel peab kohus lähtuma selle sunnivahendi eesmärgist, milleks on tõkestada uue õiguse-rikkumise toimepanemist selleks kasutatava spetsiaalse vahendi äravõtmise teel. Erikonfiskeerimine ei tohi muutuda üldkonfiskeerimiseks. Haldusõiguserikkumise toime-panemise vahendi erikonfiskeerimine ei ole halduskaristus, mistõttu seda abinõu ei tohi kohaldada karistamiseks või üldpreventiivselt.
Erikonfiskeerimise kohaldamise otsustamisel AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel peab kohus järgima Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 46 rõhutatud proportsionaalsuse printsiipi. Kohtul tuleb lisaks õiguserikkumise raskusele hinnata, kas konkreetses asjas on arvutisüsteemi erikonfiskeerimine sobiv abinõu nimeta-tud sunni-vahendi kohaldamise eesmärgi saavutamiseks; tuleb võtta seisukoht, kas on võimalik nimetatud eesmärki saavutada mitte kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimise, vaid näiteks AutÕS § 84 lg. 4 p. 4 alusel piraattarkvara erikonfiskeerimise ja sama seaduse § 85 lg. 5 alusel selle hävitamise teel. Samuti tuleb vältida kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimist, kui sellel oleks ülemäärane mõju konkreetse äriühingu tegevusele.
Kohtukutse tuleb lugeda juriidilise isiku pädevale esindajale kätteantuks kui see on saadetud juriidilise isiku pädeva esindaja haldusõiguserikkumise protokolli kantud aadressil.
Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks on spetsiaalselt haldusõiguserikkumise toime-panemiseks valmistatud, kohandatud, valitud või eeskätt õiguserikkumise toimepanemiseks sobiv vahend.. Arvuti-süsteemi erikonfiskeerimisel peab kohus põhjendama, miks tuleb konkreetset arvutisüsteemi pidada haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks. Piraattarkvara valdamine ärilisel eesmärgil või piraat-tarkvara kasutamine ei tähenda veel, et vastav arvutisüsteem on haldusõiguse-rikkumise toime-panemise vahendiks.
Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 61 alusel kuuluvad võimalike õiguslike kaitsevahendite hulka ka autoriõigusi rikkuvate kaupade ning peamiselt kuriteo toimepanemisel kasutatud muude materjalide ja seadmete arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine. Eesti õigus-süsteemi erisuste tõttu on seda sätet võimalik tõlgendada laiendavalt, hõlmates ka haldusõiguse-rikku-mise toimepanemisel kasutatud materjalide ja seadmete arestimise, konfiskeerimise ja hävitamise.
Erikonfiskeerimise kohaldamise otsustamisel AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel peab kohus järgima Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 46 rõhutatud proportsionaalsuse printsiipi. Kohtul tuleb lisaks õiguserikkumise raskusele hinnata, kas konkreetses asjas on arvutisüsteemi erikonfiskeerimine sobiv abinõu nimeta-tud sunni-vahendi kohaldamise eesmärgi saavutamiseks; tuleb võtta seisukoht, kas on võimalik nimetatud eesmärki saavutada mitte kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimise, vaid näiteks AutÕS § 84 lg. 4 p. 4 alusel piraattarkvara erikonfiskeerimise ja sama seaduse § 85 lg. 5 alusel selle hävitamise teel. Samuti tuleb vältida kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimist, kui sellel oleks ülemäärane mõju konkreetse äriühingu tegevusele.
|
| 3-3-1-10-00
|
Riigikohus |
18.04.2000 |
|
Kui haldusõiguserikkumise asjas on jõustunud kohtuotsus, siis ei ole halduskohtunikul õiguslikku alust võtta menetlusse ja arutada sama haldusõiguserikkumise asja. Sellisel juhtumil tuleks lähtuda analoogiast KrMk §-ga 5 lg. 1 p. 9 ja lõpetada haldusõiguserikkumise asja menetlus.
|
| 3-3-1-7-00
|
Riigikohus |
03.04.2000 |
|
HÕS § 229 lg. 1 p. 5 nõuab haldusõiguserikkumise kirjeldamist haldusõiguserikkumise protokollis. Teo kirjeldusest peab selguma, mida konkreetselt tegi väidetav haldusõiguserikkuja. Politseiametnike poolt teenistusalluvuse liinis pärast haldusõiguse-rikkumise protokolli koostamist esitatud seletused, mis on võetud ringkonnakohtu toimikusse, ei saa asendada protokollis puuduvat teo kirjeldust.
|
| 3-3-1-1-00
|
Riigikohus |
28.02.2000 |
|
Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise paneb toime juriidiline isik oma töötajate või organite tegude kaudu. Juriidilise isiku haldusvastutuse aluseks ei saa olla üksnes asjaolu, et töötaja sooritas haldusõiguserikkumise tunnustega teo tööajal ja töökohas. Töötaja poolt toime pandud haldusõiguse-rikkumine, mis ei toimunud tööülesannete täitmise raames ja mille sooritamiseks puudus tööandja korraldus, ei too kaasa juriidilise isiku haldusvastutust, vaid füüsilise isiku haldusvastutuse.
|
| 3-3-1-3-00
|
Riigikohus |
28.02.2000 |
|
HÕS §-s 247 lg. 1 ja 2 sätestatud haldusõiguserikkumise asja osaliste võrdõiguslikkuse kohaselt võib kannatanu võrdselt teiste asja menetluses olevate isikutega esitada ametiisikule või kohtule taotlusi, täiendavaid tõendeid, võtta osa tõendite uurimisest ja haldusõiguserikkumise asja arutamisest. HÕS § 30710 lg. 1 järgi peab kohtuistungi toimumise päeva ja aja teatama kõigile protsessiosalistele.
Apellatsioonkaebuse esitaja võib viidata uutele motiividele ja tõenditele üksnes siis, kui ta esitab mõjuvad põhjused, miks tal ei olnud võimalik seda teha halduskohtus, või kui tal oli selleks muu kaaluv põhjus.
|
| 3-3-3-1-99
|
Riigikohus |
11.06.1999 |
|
Ametiisiku või halduskohtuniku kohustus on välja selgitada kannatanu ja kutsuda ta asja arutamise juurde. Kannatanu välja selgitamata jätmine on protsessiõiguse normide oluline rikkumine HÕS § 325 lg. 1 mõttes.
|
| 3-3-1-17-99
|
Riigikohus |
26.04.1999 |
|
Halduskohus peab igakülgselt ja täielikult uurima kõiki asjaolusid. Eriteadmisi nõudvate oluliste järelduste tegemiseks tuleb kohtul tulenevalt HÕS §-st 224 lg.1 määrata ekspertiis ja hinnata eksperdi arvamust kui tõendit. Halduskohus võib määrata ekspertiisi asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal. Halduskohus peab küsima kohtuliku arutamise osalistelt, kas neil on taotlus ekspert välja kutsuda.
Kui ringkonnakohus jätab halduskohtuniku otsuse muutmata, siis peab muutmata jääma ka haldusõigusrikkumise kvalifikatsioon.
|
| 3-3-1-9-99
|
Riigikohus |
29.03.1999 |
|
Kassatsioonkaebuses viidatud TsMS § 231 lg. 5 käsitleb tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse resolutiivosa ja ei ole seetõttu haldusõiguserikkumise asjas kohtuotsuse põhjendava osa muutmisel kohaldatav.
Õiguskaitse on ainult siis efektiivne, kui kohtumenetluses on põhjendatud edasikaebuse korral tagatud õigus advokaadikulude hüvitamiseks. Kohtukulude küsimuse lahendamise edasilükkamine süü küsimuse lahendamiseni ei taga selle õiguse realiseerimist, sest ametiisikul, kellele asi arutamiseks tagasi saadetakse, puudub pädevus kohtukulusid välja mõista
Seaduse sätte kitsendaval tõlgendamisel tuleb ära näidata põhjus, miks mõnede seaduse tekstiga hõlmatud suhete osas ei saa sätet kohaldada
|
| 3-3-1-8-99
|
Riigikohus |
29.03.1999 |
|
Haldusõigusrikkumise asja menetluse lõpetamisel ei tehta õigeksmõistvat otsust ega süüdimõistvat otsust süüdimõistetu vabastamisega karistusest.
|
| 3-3-1-11-99
|
Riigikohus |
22.03.1999 |
|
Jahikorralduse seadus ja Jahieeskirjad ei reguleeri suhteid seoses asulasse tunginud inimestele ohtliku uluki surmamisega.
|
| 3-3-1-10-99
|
Riigikohus |
15.03.1999 |
|
HÕS § 56, mis sätestab haldusvastutuse metsa ebaseadusliku raiumise eest, on kohaldatav üksnes füüsiliste isikute suhtes, sest HÕS §56 lg. 2 kohaselt kannavad juriidilised isikud haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel. Uue Metsaseaduse jõustumisel 9. Jaanuarist 1999 pole juriidilise isiku poolt toimepandud ebaseaduslik metsaraie enam halduskorras karistatav.
|
Facebook
X.com