3-3-1-67-00
|
Riigikohus |
22.01.2001 |
|
Isik, kes oli kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liige ning kelle käitumises olid väidetavalt HÕS § 158-1 järgi karistatava teo tunnused, ei saa olla ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 23 mõttes, kui tegu pandi toime enne nimetatud sätte kehtimahakkamist 29. märtsil 2000.
Isik, kes oli kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liige ning kelle käitumises olid väidetavalt HÕS § 158/1 järgi karistatava teo tunnused, ei saa olla ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 23 mõttes, kui tegu pandi toime enne nimetatud sätte kehtimahakkamist 29. märtsil 2000.
|
| 3-3-1-54-00
|
Riigikohus |
08.12.2000 |
|
|
| 3-3-1-33-00
|
Riigikohus |
22.06.2000 |
|
AutÕS §-st 85 lg. 2 ja 3 tulenevalt peab kohus erikonfiskeerima tuvastatud piraatkoopia sõltumata menetluse lõpetamisest haldusõiguserikkumise asjas. HÕS § 266 lg 6 alusel tuleb haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusega lahendada AutÕS §-s 84 lg. 4 p. 1, 2 ja 3 märgitud vara erikonfiskeerimise või tagastamise küsimus.
3-3-1-33-00
Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamisel ei saa erikonfiskeerimist kohaldada, kui HÕS §-s 218 lg. 1 p. 7 märgitud asjaolu ilmnemisel oleks vaja jätkata menetlust haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi tuvastamiseks.
Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamisel ei saa erikonfiskeerimist kohaldada, kui HÕS §-s 218 lg. 1 p. 7 märgitud asjaolu ilmnemisel oleks vaja jätkata menetlust haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi tuvastamiseks.
|
| 3-3-1-25-00
|
Riigikohus |
06.06.2000 |
|
Erikonfiskeerimine on erandlik mittekaristuslik sunnivahend, mille kohaldamine pärast haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamist peab olema sätestatud seaduses.
Kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast arvates. Selles sättes peetakse silmas sama füüsilisest isikust õiguserikkujat.
AutÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui füüsiline isik on rikkunud autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi, samuti autoriõigusaktis sätestatud nõudeid juriidilise isiku huvides, võib kohaldada üheaegselt füüsilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust. Kriminaalasja algatamine juriidilise isiku tegevuse kohta ei välista sama juriidilise isiku haldusvastutusele võtmist seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
HÕS §-st 266 lg. 6 tulenevalt peab kohus asjas tehtud otsuses võtma seisukoha, kas läbiotsimisel äravõetud asjad ja dokumendid kuuluvad erikonfiskeerimisele või tagastamisele.
AutÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui füüsiline isik on rikkunud autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi, samuti autoriõigusaktis sätestatud nõudeid juriidilise isiku huvides, võib kohaldada üheaegselt füüsilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust. Kriminaalasja algatamine juriidilise isiku tegevuse kohta ei välista sama juriidilise isiku haldusvastutusele võtmist seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
|
| 3-3-1-22-00
|
Riigikohus |
29.05.2000 |
|
HÕS §-st 234 lg. 3 tuleneb, et halduskinni-pidamiseks ei loeta haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamist haldusõiguserikkumise kohas ning seal haldusõiguse-rikkumise protokolli ja halduskaristuse otsuse koostamist. Halduskinnipidamine algab isiku kohaletoimetamisega ametiruumidesse.
Piirirežiimi eeskirja punkti 47 alusel piirirežiimi rikkumises kahtlustatava isikut tõendavate dokumentide kontrollimiseks ning isiku ja tema asjade läbivaatus teostamiseks on piirivalvel õigus üksnes kohapeal, see on kahtlustatava isiku viibimise kohas.
Haldus-kinnipidamise korral on isikul kõik haldusvastutusele võetava isiku õigused, mis on märgitud HÕS §-s 243, sealhulgas õigus kasutada advokaadi õigusabi. Nii halduskinnipidamise kohta protokolli koostatamisel kui ka haldus-kinnipidamise vormistamisel sellekohases žurnaalis tuleb avaldada kinni-peetule tema kinnipidamise motiivid.
HÕS § 241 lg. 1 alusel halduskohtunikule. esitatud kaebust halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise peale tuleb menetleda nagu haldusõiguserikkumise asja.
Kui haldussundi on kohaldatud väljaspool haldusõiguserikkumise asja menetlust, siis tuleb kaebust haldussunni kohaldamise peale menetleda Halduskohtumenetluse seadustiku järgi.
HÕS § 241 lg. 1 alusel halduskohtunikule. esitatud kaebust halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise peale tuleb menetleda nagu haldusõiguserikkumise asja.
Halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise ning vastava protokolli koostamisega algatatakse haldusõiguserikkumise asi, kui seda pole juba varem tehtud.
|
| 3-3-1-12-00
|
Riigikohus |
23.05.2000 |
|
Kui halduskohus erandlike asjaolude tõttu ei kohalda seaduses ettenähtud erikonfiskeerimist või kui seadusega on halduskohtule antud õigus otsustada, kas haldusõiguserikkumise vahend erikonfiskee-rida või mitte, siis peab halduskohus motiveerima erikonfiskeerimise küsimuses tehtud otsustust.
Arvutisüsteemi erikonfis-kee-rimine AutÕS §-s 83 lg. 6 toodud juhtudel on võimalik üksnes siis, kui on tuvastatud, et arvutisüsteem oli arvutitarkvara reprodutseerimise - piraattarkvara valmistamise - vahend. Reprodutseerimise vahendiks ei ole iga arvuti-süsteem, millest leitakse piraattarkvara.
Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi erikonfiskeerimise kohaldamisel peab kohus lähtuma selle sunnivahendi eesmärgist, milleks on tõkestada uue õiguse-rikkumise toimepanemist selleks kasutatava spetsiaalse vahendi äravõtmise teel. Erikonfiskeerimine ei tohi muutuda üldkonfiskeerimiseks. Haldusõiguserikkumise toime-panemise vahendi erikonfiskeerimine ei ole halduskaristus, mistõttu seda abinõu ei tohi kohaldada karistamiseks või üldpreventiivselt.
Erikonfiskeerimise kohaldamise otsustamisel AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel peab kohus järgima Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 46 rõhutatud proportsionaalsuse printsiipi. Kohtul tuleb lisaks õiguserikkumise raskusele hinnata, kas konkreetses asjas on arvutisüsteemi erikonfiskeerimine sobiv abinõu nimeta-tud sunni-vahendi kohaldamise eesmärgi saavutamiseks; tuleb võtta seisukoht, kas on võimalik nimetatud eesmärki saavutada mitte kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimise, vaid näiteks AutÕS § 84 lg. 4 p. 4 alusel piraattarkvara erikonfiskeerimise ja sama seaduse § 85 lg. 5 alusel selle hävitamise teel. Samuti tuleb vältida kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimist, kui sellel oleks ülemäärane mõju konkreetse äriühingu tegevusele.
Kohtukutse tuleb lugeda juriidilise isiku pädevale esindajale kätteantuks kui see on saadetud juriidilise isiku pädeva esindaja haldusõiguserikkumise protokolli kantud aadressil.
Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks on spetsiaalselt haldusõiguserikkumise toime-panemiseks valmistatud, kohandatud, valitud või eeskätt õiguserikkumise toimepanemiseks sobiv vahend.. Arvuti-süsteemi erikonfiskeerimisel peab kohus põhjendama, miks tuleb konkreetset arvutisüsteemi pidada haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks. Piraattarkvara valdamine ärilisel eesmärgil või piraat-tarkvara kasutamine ei tähenda veel, et vastav arvutisüsteem on haldusõiguse-rikkumise toime-panemise vahendiks.
Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 61 alusel kuuluvad võimalike õiguslike kaitsevahendite hulka ka autoriõigusi rikkuvate kaupade ning peamiselt kuriteo toimepanemisel kasutatud muude materjalide ja seadmete arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine. Eesti õigus-süsteemi erisuste tõttu on seda sätet võimalik tõlgendada laiendavalt, hõlmates ka haldusõiguse-rikku-mise toimepanemisel kasutatud materjalide ja seadmete arestimise, konfiskeerimise ja hävitamise.
Erikonfiskeerimise kohaldamise otsustamisel AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel peab kohus järgima Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 46 rõhutatud proportsionaalsuse printsiipi. Kohtul tuleb lisaks õiguserikkumise raskusele hinnata, kas konkreetses asjas on arvutisüsteemi erikonfiskeerimine sobiv abinõu nimeta-tud sunni-vahendi kohaldamise eesmärgi saavutamiseks; tuleb võtta seisukoht, kas on võimalik nimetatud eesmärki saavutada mitte kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimise, vaid näiteks AutÕS § 84 lg. 4 p. 4 alusel piraattarkvara erikonfiskeerimise ja sama seaduse § 85 lg. 5 alusel selle hävitamise teel. Samuti tuleb vältida kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimist, kui sellel oleks ülemäärane mõju konkreetse äriühingu tegevusele.
|
| 3-3-3-1-99
|
Riigikohus |
11.06.1999 |
|
Ametiisiku või halduskohtuniku kohustus on välja selgitada kannatanu ja kutsuda ta asja arutamise juurde. Kannatanu välja selgitamata jätmine on protsessiõiguse normide oluline rikkumine HÕS § 325 lg. 1 mõttes.
|
| 3-3-1-9-99
|
Riigikohus |
29.03.1999 |
|
Kassatsioonkaebuses viidatud TsMS § 231 lg. 5 käsitleb tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse resolutiivosa ja ei ole seetõttu haldusõiguserikkumise asjas kohtuotsuse põhjendava osa muutmisel kohaldatav.
Õiguskaitse on ainult siis efektiivne, kui kohtumenetluses on põhjendatud edasikaebuse korral tagatud õigus advokaadikulude hüvitamiseks. Kohtukulude küsimuse lahendamise edasilükkamine süü küsimuse lahendamiseni ei taga selle õiguse realiseerimist, sest ametiisikul, kellele asi arutamiseks tagasi saadetakse, puudub pädevus kohtukulusid välja mõista
Seaduse sätte kitsendaval tõlgendamisel tuleb ära näidata põhjus, miks mõnede seaduse tekstiga hõlmatud suhete osas ei saa sätet kohaldada
|
| 3-3-1-38-98
|
Riigikohus |
15.01.1999 |
|
Kui kohtuotsuses pole motiveeritud, miks jättis kohus haldusõiguserikkuja seletused tähelepanuta, siis rikkus kohus HÕS §-de 222 lg. 2, 225 ja 301 lg. 4 sätteid.
Kuna HÕS § 6 lg 1 kohaselt on haldusõigusrikkumine vaid süüline tegu, siis on seadusevastane eeldada, et Liikluseeskirja rikkumine ja varaline kahju on iseenesest, tuvastamata nendevahelist põhjuslikku seost ja süüd nii Liikluseeskirja rikkumise kui ka tagajärje suhtes, piisav alus otsustamiseks, kas isik pani toime HÕS § 99 lg 1 tunnustele vastava haldusõiguserikkumise ja kas ta on selle toimepanemises süüdi.
|
| 3-3-1-28-98
|
Riigikohus |
02.10.1998 |
|
Äriseadustik ei sätesta otsesõnu, kas ettevõtja tegutsemisluba nõutakse kõigilt ettevõtjatelt. Kui tegutsemisloa nõue kõigile ettevõtjatele ei tulene seadusest, siis võib asja lahendamisel olla oluline, kes ja millise volitusnormi alusel otsustab, et just taksoveoks on vajalik tegutsemisluba.
Kuna tegutsemisloa nõude kui ettevõtluse piirangu konkreetset sisu pole seadusega sätestatud, on erilise tähtsusega tegutsemisloa väljaandmise korra kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt.
Kuna taksoluba tõendab mootorsõiduki vastavust taksole esitatud nõuetele, siis võib olla oluline, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 11 lg. 3 kehtestab nõuded sõidukite tehnoseisundile Vabariigi Valitsus või sellekohase valitsusepoolse volitusnormi korral teede- ja sideminister, kes ei ole aga volitatud delegeerima nõuete kehtestamist kohalikule omavalitsusele.
Kuna taksoluba tõendab mootorsõiduki vastavust taksole esitatud nõuetele, siis võib olla oluline, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 11 lg. 3 kehtestab nõuded sõidukite tehnoseisundile Vabariigi Valitsus või sellekohase valitsusepoolse volitusnormi korral teede- ja sideminister, kes ei ole aga volitatud delegeerima nõuete kehtestamist kohalikule omavalitsusele.
HÕS § 263 kohaselt on ametiisik haldusõiguserikkumise asja arutamisel kohustatud välja selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud. Selles sättes peetakse silmas seda haldusõiguserikkumist, mille kirjeldus on vastavalt HÕS §-le 229 lg. 1 p. 5 märgitud haldusõiguserikkumise protokollis. HÕS § 282 kohaselt arutab halduskohus kaebust asjas tehtud otsuse peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang.
Ametiisiku otsuse peale esitatud kaebuse ja apellatsioonkaebuse mõne osa motiveerimatult läbivaatamata jätmine on vastuolus haldusõiguserikkumise asja menetluse üldpõhimõtetega.
|
| 3-3-1-35-97
|
Riigikohus |
16.01.1998 |
|
Volitatud esindajale asja arutamisele kutse saatmata jätmine rikub esindaja õigusi.
Haldusõiguserikkumise asja arutamisele saab kutsuda alles pärast haldusõiguserikkumise protokolli koostamist.
Volitatud esindajale asja arutamisele kutse saatmata jätmine rikub esindaja õigusi.
|
| 3-3-1-17-97
|
Riigikohus |
06.06.1997 |
|
Kui haldusõiguserikkumise asja arutamise momendiks on möödunud HÕS §-s 30 sätestatud halduskaristuse määramise tähtaeg, tuleb halduskohtul menetlus asjas lõpetada HÕS § 218 p. 7 alusel.
Kui halduskohtus kuulatakse haldusõiguserikkumise asja arutamisel tunnistajat, tuleb HÕS § 264 lg. 1 kohaselt koostada istungiprotokoll, vastasel juhul on tegemist protsessiõiguse normide olulise rikkumisega.
Kui haldusõiguserikkumise asja arutamise momendiks on möödunud HÕS §-s 30 sätestatud halduskaristuse määramise tähtaeg, tuleb halduskohtul menetlus asjas lõpetada HÕS § 218 p. 7 alusel.
|
| 3-3-1-12-97
|
Riigikohus |
25.04.1997 |
|
Vale viide Tolliameti halduskaristuse määramise otsuses erikonfiskeerimise otsusele või olematule menetlusnormile ei mõjuta seda otsust sisuliselt, vaid on vormilist laadi ebatäpsus.
Halduskohtul ja ringkonnakohtul on õigus muuta halduskaristuse määra ja kergendada karistust.
Juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide puudumisel kohaldatakse osaliselt HÕS sätteid. Õigusliku kohustuse süüline mittetäitmine juriidilise isiku poolt väljendub tema vastava töötaja tahtlikus või ettevaatamatus õigusvastases teos.
Halduskaristust tollieeskirjade rikkumise asjas saab määrata Tolliseaduse § 69 lg. 1 kohaselt 6 kuu jooksul rikkumise avastamise päevast, kuid kui karistuse määramise otsus kehtestatud korras tühistatakse ja asi saadetakse uueks arutamiseks, võib HÕS § 30 lg. 3 ja lg. 5 alusel halduskaristust määrata mitte hiljem kui 2 kuu jooksul arvates otsuse tühistamise päevast.
Vale viide Tolliameti halduskaristuse määramise otsuses erikonfiskeerimise otsusele või olematule menetlusnormile ei mõjuta seda otsust sisuliselt, vaid on vormilist laadi ebatäpsus.
Haldusõiguserikkumise asja arutamisel peavad ametiisik ja halduskohtunik välja selgitama, kas isik on rikkumise toimepanemises süüdi ning kohtuotsuses tuleb anda sellele õiguslik hinnang.
Haldusõiguserikkumise kohta koostatud protokoll ja selle alusel ametiisiku poolt tehtud karistamise otsus peavad langema sisult kokku ega ei tohi olla vastuolus. Vastasel juhul kuulub ametiisiku otsus tühistamisele.
Haldusõiguserikkumise, s.h. tollieeskirjade rikkumise toimepanemise kindlakstegemisel on vajalik tuvastada õiguserikkumise koosseisu olemasolu. Koosseis on olemas vaid siis, kui esinevad selle kõik elemendid.
Osavõtu subjektiivne külg eeldab vaid otsest tahtlust, mis on sätestatud HÕS §-s 7 lg. 1.
Tolliseaduse §-dest 1 p. 4, 58 ja 59 lg. 2 tuleneb, et isikuks, kes vastutab haldusõiguserikkumise toimepanemise eest, võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Kuna HÕS ja Tolliseadus ei ava täideviija, kaasaaitaja, kihutaja ja organisaatori mõisteid ega anna ka neid iseloomustavaid tunnuseid, tuleb kohaldada sätteid, mis reguleerivad antud õigussuhetele lähedasi suhteid, antud juhul kriminaalkoodeksit.
Selleks, et karistada juriidilist isikut Tolliseaduses sätestatud õiguserikkumistele kaasaaitamise eest, tuleb tuvastada, kelle õiguserikkumise toimepanemisele kaasa aidati ja milles kaasaaitamine konkreetselt seisnes.
Kuna Tolliseaduses ei ole defineeritud mõistet "kauba kasutamine", siis tuleb seda mõistet tõlgendada koos sama seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest. Selle mõiste tähendus on Tolliseaduses laiem kui kitsalt üksnes kauba oma tarbeks kasutamine ja ta hõlmab ka kauba käsutamise.
|
| 3-3-1-9-97
|
Riigikohus |
04.04.1997 |
|
Kuna Tolliseaduses ei ole defineeritud mõistet "kauba kasutamine", siis tuleb seda mõistet tõlgendada koos sama seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest. Selle mõiste tähendus on Tolliseaduses laiem kui kitsalt üksnes kauba oma tarbeks kasutamine ja ta hõlmab ka kauba käsutamise.
Kui ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas ei ole märgitud tõendeid, millele kohtu järeldus on rajatud, ja motiive, miks kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, on tegemist protsessiõiguse normide olulise rikkumisega. Selline rikkumine on HÕS § 325 lg. 1 järgi kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Vale viide Tolliameti halduskaristuse määramise otsuses erikonfiskeerimise otsusele või olematule menetlusnormile ei mõjuta seda otsust sisuliselt, vaid on vormilist laadi ebatäpsus.
Kauba erikonfiskeerimist Tolliseaduse § 67 lg. 2 järgi peab kohaldama kooskõlas Põhiseaduse §-ga 32. Erikonfiskeerimise juures peab arvestama sellega, et erikonfiskeerida ei saa kaupa, mida omanikul enam ei ole, ja erikonfiskeerida ei saa isikult, kelle suhtes ei ole tuvastatud tollieeskirjade rikkumist, s.t. ei ole koostatud rikkumise protokolli ega tehtud karistamise otsust.
Juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide puudumisel kohaldatakse osaliselt HÕS sätteid. Õigusliku kohustuse süüline mittetäitmine juriidilise isiku poolt väljendub tema vastava töötaja tahtlikus või ettevaatamatus õigusvastases teos.
Kui ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas ei ole märgitud tõendeid, millele kohtu järeldus on rajatud, ja motiive, miks kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, on tegemist protsessiõiguse normide olulise rikkumisega. Selline rikkumine on HÕS § 325 lg. 1 järgi kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Halduskaristust tollieeskirjade rikkumise asjas saab määrata Tolliseaduse § 69 lg. 1 kohaselt 6 kuu jooksul rikkumise avastamise päevast, kuid kui karistuse määramise otsus kehtestatud korras tühistatakse ja asi saadetakse uueks arutamiseks, võib HÕS § 30 lg. 3 ja lg. 5 alusel halduskaristust määrata mitte hiljem kui 2 kuu jooksul arvates otsuse tühistamise päevast.
Kannatanuks tunnistamine HÕS § 244 lg. 1 järgi eeldab kahju olemasolu, mis saab tekkida vaid haldusõiguserikkumise toimepanemisega.
Kauba erikonfiskeerimist Tolliseaduse § 67 lg. 2 järgi peab kohaldama kooskõlas Põhiseaduse §-ga 32. Erikonfiskeerimise juures peab arvestama sellega, et erikonfiskeerida ei saa kaupa, mida omanikul enam ei ole, ja erikonfiskeerida ei saa isikult, kelle suhtes ei ole tuvastatud tollieeskirjade rikkumist, s.t. ei ole koostatud rikkumise protokolli ega tehtud karistamise otsust.
|
| 3-3-1-1-97
|
Riigikohus |
24.01.1997 |
|
Füüsilisele isikule ei saa HÕS asjades süüks arvata selliste eeskirjade rikkumist, mida saab rikkuda ainult juriidiline isik.
Kui ringkonnakohus haldusõiguserikkumise asjas nõustus esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, siis ta ei saanud esitada ega pidanudki esitama tõendeid, millele ta rajas oma järeldused.
|
| 3-3-3-4-96
|
Riigikohus |
31.05.1996 |
|
HÕS §-s 253 lg. 1 sätestatud asja arutamise 15-päevase tähtaja rikkumine, erinevalt HÕS §-s 30 sätestatud halduskaristuse määramise tähtaegadest, pole karistuse määramise otsuse tühistamise põhjus.
Kui HÕS §-ga 30 lg. 4 kehtestatud aastane halduskaristuse määramise tähtaeg pole möödunud, siis tuleb kohaldada HÕS § 300 lg. 2 p. 2, mitte aga lõpetada menetlus HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel.
|
| 3-3-1-16-96
|
Riigikohus |
10.05.1996 |
|
HÕS § 1374 lg. 1 kuulub kohaldamisele siis, kui on tegemist alkoholi tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamisega kaubanduslikus koguses või kaubanduslikul eesmärgil. Sellele seisukohale tuleb asuda seetõttu, et pole alust nõuda alkoholi tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade teadmist ja täitmist isikutelt, kelle tegevus pole kaubanduslik. Üksnes kaubandusliku tegevuse korral on põhjendatud ja täidetav nõue esitada alkoholi päritolu ja kvaliteeti tõendavad dokumendid, saate- ja müügidokumendid ning nende dokumentide mitteesitamise korral haldusõiguserikkuja vastutusele võtmine HÕS § 1374 lg. 1 p. 3 alusel.
Ebaõige on seisukoht, et kohus ei või muuta haldusõiguserikkumisele protokollis antud ekslikku kvalifikatsiooni. Analoogiliselt KrMK §-s 215 lg. 2 sätestatule on selline kvalifikatsiooni muutmine lubatud. Sama järeldus tuleneb HÕS §-st 263, mille kohaselt halduskohtunik on kohustatud välja selgitama, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele.
Apellatsioonimenetluses otsustatakse asi üksnes kaebuse põhjal HÕS § 3078 lg. 1 p. 2 kohaselt siis, kui asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti protsessiõiguse norme, mis seaduse järgi toob kaasa kohtuotsuse või -määruse tühistamise. Selles sättes peetakse silmas üksnes HÕS §-s 30725 nimetatud protsessiõiguse normide rikkumist. Selline järeldus tuleneb HÕS §-st 243, mille kohaselt haldusõiguserikkumise asja arutatakse vastutusele võetava isiku juuresolekul. Nimetatud põhimõttest saab teha erandi üksnes protsessiõiguse normide rikkumise korral, kui apellatsiooni korras läbivaadatav kohtuotsus kuulub igal juhul tühistamisele.
Ebaõige on seisukoht, et kohus ei või muuta haldusõiguserikkumisele protokollis antud ekslikku kvalifikatsiooni. Analoogiliselt KrMK §-s 215 lg. 2 sätestatule on selline kvalifikatsiooni muutmine lubatud. Sama järeldus tuleneb HÕS §-st 263, mille kohaselt halduskohtunik on kohustatud välja selgitama, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele.
|
| III-3/3-2/95
|
Riigikohus |
20.10.1995 |
|
Kui halduskohtunik on jätnud selgitamata, kas on toime pandud selline haldusõiguserikkumine, mille kirjeldus on haldusõiguserikkumise protokollis, siis on halduskohtunik rikkunud HÕS § 263.
HÕS § 263 kohustab halduskohtunikku haldusõiguserikkumise asja arutamisel selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud. Selles sättes peetakse silmas just sellist haldusõiguserikkumist, mille kirjeldus peab HÕS § 229 lg. 1 kohaselt olema esitatud haldusõiguserikkumise protokollis.
|
| III-3/3-1/95
|
Riigikohus |
06.10.1995 |
|
HÕS § 282 kohaselt peab kohus arutama kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsusega antud õiguslik hinnang.
HÕS ei anna alust menetluse lõpetamiseks põhjusel, et karistuse määranud ametiisik on halduskaristuse tühistanud pärast karistuse määramise otsuse kohtusse kaebamist. Halduskaristuse määranud ametiisik ei saa pärast kaebuse esitamist kohtusse tühistada otsust, millega ta määras halduskaristuse.
|
| III-3/1-5/94
|
Riigikohus |
03.06.1994 |
|
HÕS § 269 kohaselt võib haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale kaebuse esitada 10 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast. Antud säte laieneb ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtajale.
Haldusõiguserikkujale HÕS §-s 243 ettenähtud õiguste selgitamata jätmine haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel on oluline protsessinormide rikkumine ja toob kaasa halduskaristuse otsuse tühistamise.
Jahipidamisvahendiga jahimaadel viibimine ilma jahiõigust tõendavate dokumentideta võib olla toime pandud nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning see tegu tuleb kvalifitseerida HÕS § 64 järgi jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumisena.
Asjaolu, et kaitseliitlane ei kandnud vormiriideid ning ei esitanud kontrollivale politseinikule dokumente, välistab võimaluse lugeda tema tegevust teenistusülesannete täitmiseks.
|
Facebook
X.com