3-3-1-36-00
|
Riigikohus |
18.09.2000 |
|
Halduskaristuse määramise otsuses nagu haldusõiguserikkumise protokolliski peab olema viidatud nii seaduse sättele, mis näeb ette vastutuse haldusõiguserikkumise eest, kui ka seaduse või muu õigusakti sättele, mida isik rikkus.
|
| 3-3-1-7-00
|
Riigikohus |
03.04.2000 |
|
HÕS § 229 lg. 1 p. 5 nõuab haldusõiguserikkumise kirjeldamist haldusõiguserikkumise protokollis. Teo kirjeldusest peab selguma, mida konkreetselt tegi väidetav haldusõiguserikkuja. Politseiametnike poolt teenistusalluvuse liinis pärast haldusõiguse-rikkumise protokolli koostamist esitatud seletused, mis on võetud ringkonnakohtu toimikusse, ei saa asendada protokollis puuduvat teo kirjeldust.
|
| 3-3-1-17-98
|
Riigikohus |
08.05.1998 |
|
iskretsioonivolitus ei tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid.
Ettekirjutuse tegemist ei saa käsitada maksuõigusrikkumise tunnuste tuvastamisena haldusõiguserikkumise asjas, kuna vastavalt MKS §-dele 29 lg. 2, 30 lg. 3 ja 31 menetletakse neid asju Haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorda järgides. Ettekirjutuse tegemine ei tulene Haldusõiguserikkumiste seadustikust, vaid Maksukorralduse seadusest.
Haldusõiguserikkumise asjas maksuõiguse-rikkumise tunnuste tuvastamisena võib mõista haldusõiguserikkumise protokolli koostamist, kuna see on esimene menetlusõiguslik dokument, milles vastavalt HÕS §-le 229 lg. 1 p. 5 märgitakse haldusõiguserikkumise kirjeldus ja seaduse sätted, mida on rikutud.
Lähtudes haldusmenetluse põhimõtetest peab maksuhaldur tegema enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks otsuse, mitte aga toimingu. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine üksnes tegevusetusega - maksusumma tagastamata jätmisega - on seadusevastane.
Enammakstud maksusumma tagastamist saab peatada ainult maksuamet.
Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab tulenevalt MKS § 10 mõttest sellise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Maksuhaldur peab motiveerima, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati, on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga.
Maksuhalduril on õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine üksnes siis, kui maksumaksja tegevuses on tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnused ja on algatatud selline haldusõiguserikkumise- või kriminaalasi, mille lahendamisest sõltub enammakstud maksusumma tagastamine.
|
| 3-3-1-12-97
|
Riigikohus |
25.04.1997 |
|
Vale viide Tolliameti halduskaristuse määramise otsuses erikonfiskeerimise otsusele või olematule menetlusnormile ei mõjuta seda otsust sisuliselt, vaid on vormilist laadi ebatäpsus.
Halduskohtul ja ringkonnakohtul on õigus muuta halduskaristuse määra ja kergendada karistust.
Juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide puudumisel kohaldatakse osaliselt HÕS sätteid. Õigusliku kohustuse süüline mittetäitmine juriidilise isiku poolt väljendub tema vastava töötaja tahtlikus või ettevaatamatus õigusvastases teos.
Halduskaristust tollieeskirjade rikkumise asjas saab määrata Tolliseaduse § 69 lg. 1 kohaselt 6 kuu jooksul rikkumise avastamise päevast, kuid kui karistuse määramise otsus kehtestatud korras tühistatakse ja asi saadetakse uueks arutamiseks, võib HÕS § 30 lg. 3 ja lg. 5 alusel halduskaristust määrata mitte hiljem kui 2 kuu jooksul arvates otsuse tühistamise päevast.
Vale viide Tolliameti halduskaristuse määramise otsuses erikonfiskeerimise otsusele või olematule menetlusnormile ei mõjuta seda otsust sisuliselt, vaid on vormilist laadi ebatäpsus.
Haldusõiguserikkumise asja arutamisel peavad ametiisik ja halduskohtunik välja selgitama, kas isik on rikkumise toimepanemises süüdi ning kohtuotsuses tuleb anda sellele õiguslik hinnang.
Haldusõiguserikkumise kohta koostatud protokoll ja selle alusel ametiisiku poolt tehtud karistamise otsus peavad langema sisult kokku ega ei tohi olla vastuolus. Vastasel juhul kuulub ametiisiku otsus tühistamisele.
Haldusõiguserikkumise, s.h. tollieeskirjade rikkumise toimepanemise kindlakstegemisel on vajalik tuvastada õiguserikkumise koosseisu olemasolu. Koosseis on olemas vaid siis, kui esinevad selle kõik elemendid.
Osavõtu subjektiivne külg eeldab vaid otsest tahtlust, mis on sätestatud HÕS §-s 7 lg. 1.
Tolliseaduse §-dest 1 p. 4, 58 ja 59 lg. 2 tuleneb, et isikuks, kes vastutab haldusõiguserikkumise toimepanemise eest, võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Kuna HÕS ja Tolliseadus ei ava täideviija, kaasaaitaja, kihutaja ja organisaatori mõisteid ega anna ka neid iseloomustavaid tunnuseid, tuleb kohaldada sätteid, mis reguleerivad antud õigussuhetele lähedasi suhteid, antud juhul kriminaalkoodeksit.
Selleks, et karistada juriidilist isikut Tolliseaduses sätestatud õiguserikkumistele kaasaaitamise eest, tuleb tuvastada, kelle õiguserikkumise toimepanemisele kaasa aidati ja milles kaasaaitamine konkreetselt seisnes.
Kuna Tolliseaduses ei ole defineeritud mõistet "kauba kasutamine", siis tuleb seda mõistet tõlgendada koos sama seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest. Selle mõiste tähendus on Tolliseaduses laiem kui kitsalt üksnes kauba oma tarbeks kasutamine ja ta hõlmab ka kauba käsutamise.
|
| 3-3-1-29-96
|
Riigikohus |
11.10.1996 |
|
Eestisse sissevedamiseks keelatud viina müügi eest karistamine HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 järgi eeldab, et oleks seadus või seaduse alusel antud halduse üldakt, mis keelab mingi viina sisseveo Eestisse.
Põhiseaduse § 87 p. 6 eeldab, et Vabariigi Valitsus saab määruse anda vaid siis, kui seaduses on vastavasisuline delegatsiooninorm.
HÕS § 2 lg. 1 pole delegatsiooninorm Põhiseaduse § 87 p. 6 mõttes. Demokraatlikus õigusriigis ei saa delegatsiooninorm olla üldist laadi. Sellise delegatsiooni lubatavuse tunnustamine tähendaks möönda, et Riigikogu võib üheainsa delegatsiooninormiga praktiliselt loobuda talle kohustusliku legislatiivfunktsiooni teostamisest täitevvõimu kasuks. Tulenevalt Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe printsiibist ei saa HÕS § 2 lg. 1 olla delegatsiooninormiks Põhiseaduse § 87 p. 6 mõttes. Ta on käsitatav nn. abistava normina, mis suunab normi rakendajat otsima seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest või subdelegatsiooni alusel antud ministri määrustest eeskirju, mille rikkumise eest Haldusõiguserikkumiste seadustik kehtestab vastutuse.
Kui karistuse määramisel aluseks olnud akt on põhiseadusevastane, siis puudub isiku teos haldusõiguserikkumise üks kohustuslik element - teo õigusvastasus. Sel juhul tuleb menetlus lõpetada HÕS § 218 p. 1 alusel haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Sellisel juhul ei saa menetlust lõpetada haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu, sest tegu pandi toime.
HÕS § 243 ei nõua, et haldusõiguserikkujale selgitataks protokolli koostamisel sama seadustiku § 248 lg. 3 sisu.
HÕS §-st 316 tuleneb, et kassatsioonikohus pole haldusõiguserikkumiste asjade läbivaatamisel seotud kassatsioonkaebuse piiridega.
Riigikohtu halduskolleegium ei käsitle halduse üldakti nende sätete Põhiseadusele vastavust, mis antud asjas pole asjakohased.
Seadusandja ei saa tagasiulatuvalt sanktsioneerida halduse üksikakte, mis piiravad isikute õigusi ja vabadusi ja mille täitmist tagatakse karistustega.
|
| 3-3-1-16-96
|
Riigikohus |
10.05.1996 |
|
HÕS § 1374 lg. 1 kuulub kohaldamisele siis, kui on tegemist alkoholi tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamisega kaubanduslikus koguses või kaubanduslikul eesmärgil. Sellele seisukohale tuleb asuda seetõttu, et pole alust nõuda alkoholi tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade teadmist ja täitmist isikutelt, kelle tegevus pole kaubanduslik. Üksnes kaubandusliku tegevuse korral on põhjendatud ja täidetav nõue esitada alkoholi päritolu ja kvaliteeti tõendavad dokumendid, saate- ja müügidokumendid ning nende dokumentide mitteesitamise korral haldusõiguserikkuja vastutusele võtmine HÕS § 1374 lg. 1 p. 3 alusel.
Ebaõige on seisukoht, et kohus ei või muuta haldusõiguserikkumisele protokollis antud ekslikku kvalifikatsiooni. Analoogiliselt KrMK §-s 215 lg. 2 sätestatule on selline kvalifikatsiooni muutmine lubatud. Sama järeldus tuleneb HÕS §-st 263, mille kohaselt halduskohtunik on kohustatud välja selgitama, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele.
Apellatsioonimenetluses otsustatakse asi üksnes kaebuse põhjal HÕS § 3078 lg. 1 p. 2 kohaselt siis, kui asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti protsessiõiguse norme, mis seaduse järgi toob kaasa kohtuotsuse või -määruse tühistamise. Selles sättes peetakse silmas üksnes HÕS §-s 30725 nimetatud protsessiõiguse normide rikkumist. Selline järeldus tuleneb HÕS §-st 243, mille kohaselt haldusõiguserikkumise asja arutatakse vastutusele võetava isiku juuresolekul. Nimetatud põhimõttest saab teha erandi üksnes protsessiõiguse normide rikkumise korral, kui apellatsiooni korras läbivaadatav kohtuotsus kuulub igal juhul tühistamisele.
Ebaõige on seisukoht, et kohus ei või muuta haldusõiguserikkumisele protokollis antud ekslikku kvalifikatsiooni. Analoogiliselt KrMK §-s 215 lg. 2 sätestatule on selline kvalifikatsiooni muutmine lubatud. Sama järeldus tuleneb HÕS §-st 263, mille kohaselt halduskohtunik on kohustatud välja selgitama, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele.
|
| III-3/3-2/95
|
Riigikohus |
20.10.1995 |
|
Kui halduskohtunik on jätnud selgitamata, kas on toime pandud selline haldusõiguserikkumine, mille kirjeldus on haldusõiguserikkumise protokollis, siis on halduskohtunik rikkunud HÕS § 263.
HÕS § 263 kohustab halduskohtunikku haldusõiguserikkumise asja arutamisel selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud. Selles sättes peetakse silmas just sellist haldusõiguserikkumist, mille kirjeldus peab HÕS § 229 lg. 1 kohaselt olema esitatud haldusõiguserikkumise protokollis.
|
| III-3/3-1/95
|
Riigikohus |
06.10.1995 |
|
HÕS § 282 kohaselt peab kohus arutama kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsusega antud õiguslik hinnang.
HÕS ei anna alust menetluse lõpetamiseks põhjusel, et karistuse määranud ametiisik on halduskaristuse tühistanud pärast karistuse määramise otsuse kohtusse kaebamist. Halduskaristuse määranud ametiisik ei saa pärast kaebuse esitamist kohtusse tühistada otsust, millega ta määras halduskaristuse.
|
| III-3/1-5/94
|
Riigikohus |
03.06.1994 |
|
HÕS § 269 kohaselt võib haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale kaebuse esitada 10 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast. Antud säte laieneb ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtajale.
Haldusõiguserikkujale HÕS §-s 243 ettenähtud õiguste selgitamata jätmine haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel on oluline protsessinormide rikkumine ja toob kaasa halduskaristuse otsuse tühistamise.
Jahipidamisvahendiga jahimaadel viibimine ilma jahiõigust tõendavate dokumentideta võib olla toime pandud nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning see tegu tuleb kvalifitseerida HÕS § 64 järgi jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumisena.
Asjaolu, et kaitseliitlane ei kandnud vormiriideid ning ei esitanud kontrollivale politseinikule dokumente, välistab võimaluse lugeda tema tegevust teenistusülesannete täitmiseks.
|
| III-3/3-1/94
|
Riigikohus |
04.02.1994 |
|
Haldusõiguserikkumise protokolli puudumine tähendab HÕS §-s 218 p. 1 sätestatud asjaolu, mis välistab haldusõiguserikkumise asja menetluse.
|
Facebook
X.com