Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-23-38/48	Riigikohtu üldkogu	05.07.2024	PS § 27 lg 2 PS § 29 lg 3 PS § 29 lg 4 PS § 37 lg 2 PS § 29 lg 2 KOKS § 6 lg 1 SHS § 22 ¹ lg 2 SHS § 22 ¹ lg 5 SHS § 22 ¹ lg 1 PS § 154 lg 2 PS § 29 lg 1 PS § 154 lg 1	Haldusõigus -> Sotsiaalkaitse -> sotsiaalhoolekanne Haldusõigus -> Kohalik omavalitsus -> KOV ülesanded Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> XIV peatükk. Kohalik omavalitsus -> kohustuste panemine kohalikule omavalitsusele (§ 154 lg 2) Haldusõigus -> Kohalik omavalitsus -> KOV ülesanded -> sotsiaalteenused Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> XIV peatükk. Kohalik omavalitsus -> omavalitusüksuse õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks (§ 154 lg 1) Sotsiaalhoolekande, sh üldhooldusteenuse, korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuna ta on oma abivajavatele elanikele kõige lähemal. Kuna üldhooldusteenuse korraldamine ei ole riiklik kohustus, ei pidanud riik katma sellega seotud kulusid riigieelarvest. Neid kulusid rahastab omavalitsusüksus oma eelarvest. Omavalitsusüksustel on siiski võimalus halduskohtule esitatud kaebuses nõuda riigilt omavalitsuslike ülesannete täitmiseks lisaraha, kui kehtiv omavalitsusüksuste rahastamise korraldus ei ole piisav. Neil on võimalik ära näidata, kui palju olemasolevad kulud uue kohustusega suurenesid ning kui palju suurendas riik rahastust või vähendas teisi ülesandeid ja kohustusi. Kui selgub, et eraldatud rahast ei piisa lisandunud kulude katmiseks, võib kohaliku omavalitsuse üksusel olla õigus nõuda rahastuse suurendamist. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-15/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	04.07.2024	EPVS § 57 lg 8	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> hääletamissedel EPVS § 57 lg 7 p-st 2 tulenevalt tunnistatakse kehtetuks muu hulgas hääletamissedel, millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit. EPVS § 57 lg-s 8 on sätestatud, et kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. Valija tahe on üheselt arusaadav siis, kui selle kindlakstegemiseks ei ole vaja kasutada abivahendeid ning hääletamissedelile märgitu ei vaja tõlgendamist (nt on hääletamissedelile kirjutatud selgelt loetav kandidaadi nimi). (p 7) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-16/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	04.07.2024	EPVS § 57 lg 12 EPVS § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> Euroopa Parlamendi valimised EPVS § 57 lg 12 teise lause kohaselt peavad häälte lugemise juures viibivad isikud täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Seaduse tekst ei täpsusta üheselt, milliseid korraldusi on jaoskonnakomisjoni liikmetel õigus anda. Nimetatud volitused saab tuletada Euroopa Parlamendi valimiste üldpõhimõtetest, jaoskonnakomisjoni ülesannetest ning teiste isikute õigustest ja kohustustest. Oma ülesannete täitmise tagamiseks on jaoskonnakomisjoni liikmetel lai kaalutlusõigus. (p 5) EPVS § 56 teise lause kohaselt ei või hääletamistulemusi avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Hääletamistulemuste kindlakstegemise ajal valimisjaoskonnast otseülekande tegemine seab EPVS § 56 teise lause järgimise ohtu, sest ülekandest võib olla vaadeldav vähemalt osaline hääletamistulemuse kujunemine. EPVS § 16¹ lg 4 järgi ei või vaatleja segada valimiste korraldaja tööd. Valimiste korraldajad on mh jaoskonnakomisjonid (EPVS § 9 lg 1 p 3). Valimiste korraldajad peavad tagama valimiste õiguspärase läbiviimise, mistõttu segavad valimiste korraldaja tööd ka toimingud, mis seavad ohtu EPVS § 56 teise lause järgimise. (p 6) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-24/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	04.07.2024		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus KOVVS § 12 lg 1 järgi on vabariigi valimiskomisjoni (VVK) ülesanne muu hulgas valvata valla valimiskomisjonide tegevuse järele. Sealjuures võib VVK teha valla valimiskomisjonile täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi (KOVVS § 12 lg 2 p 1, RKPJKm asjas nr 3-4-1-30-09, p 12). Valla valimiskomisjon ei ole isik ja seetõttu ei saa VVK otsus tema subjektiivseid õigusi rikkuda (vrd ka RKPJKm nr 5-23-7/2, p 22). (p 11) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-23/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	04.07.2024	EPVS § 72 lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus Vt p-d 5 ja 6. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-19/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	02.07.2024		Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine RKVS § 48¹¹ lõike 1 järgi tuleb elektroonilisel hääletamisel arvestada viimast häält, isegi kui see on kehtetu. (p 8) Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine -> elektroonilise hääletamise tulemuse kindlaks tegemine Vabariigi Valimiskomisjoni 20. septembri 2023. a otsus nr 92 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine“ reguleerib EPVS § 36 lõike 1 alusel vaid e-hääle vormi. Sellele mittevastavad e-hääled on EPVS § 59¹ lõike 6 järgi kehtetud, mitte olematud. (p 8) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus Vt p 9. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-18/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	02.07.2024	EPVS § 68 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus -> vaatleja Vaatleja õigused ulatuvad EPVS § 16¹ lg 1 kohaselt üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevuse ja toimingute passiivse vaatlemiseni. Vaatlejal ei ole õigust nõuda toimingute tegemist selleks, et tal oleks võimalik neid vaadelda. Kui vaatleja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon või valimiste korraldajad on jätnud nõutavad toimingud tegemata, saab ta näiteks juhtida sellele avalikkuse tähelepanu. Samuti on vaatlejal võimalik pöörduda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja poole selgitustaotluse või märgukirjaga (põhiseaduse § 46; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 1 lg 1). (p 7) Valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad. Erandid võivad tuleneda seaduse alusel sätestatud juurdepääsupiirangust. Dokumendi avaldamata jätmine kindlal viisil, nt dokumendiregistris, ei riiva vaatleja õigusi, kui riigi valimisteenistus tagab juurdepääsu dokumendile muul viisil, nt teabenõude alusel (avaliku teabe seaduse § 6). (p 8) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus -> vaatleja Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus -> valija RKVS § 48² lg 1 (ajakohase elektroonilise hääletamise süsteemi nõue) ja § 48⁷, mis EPVS § 47² järgi kohalduvad ka Euroopa Parlamendi valimistel, ei sätesta ise subjektiivseid õigusi. Nende normide eesmärk on tagada tehniliste meetmetega, et üldised nõuded valimistele oleks järgitud. Vabariigi Valimiskomisjon ega Riigikohus ei saa asuda kaebuse alusel kontrollima, kas valimiste korraldaja on tegutsenud neid norme järgides, ilma et oleks tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja subjektiivsete õiguste tegeliku rikkumise kohta. (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-17/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	28.06.2024	RKVS § 60 ¹ lg 6	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebuse lahendamise ulatus VVK menetlus on valimiste korraldaja toimingute vaidlustamisel kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu saab kolleegium vaadata Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse VVK otsust. (p 15) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-14/5	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	28.06.2024	RKVS § 48 ⁸ lg 5 EPVS § 77 ¹ lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> seadusliku aluse põhimõte Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> õigusriigi põhimõte (§ 10) -> õigusselgus Haldusõigus -> Isikuandmete kaitse -> isikuandmete töötlemise põhimõtted -> seaduslikkus -> avaliku ülesande täitmine Haldusõigus -> Isikuandmete kaitse -> isikuandmete mõiste -> eriliiki isikuandmed Euroopa Liidu õigus -> Eesti õiguse ja EL õiguse suhe -> Eesti õiguse vastavus EL õigusele Kolleegium nõustub kaebajaga, et tuvastatud või tuvastatava isiku andmed valimistel, sh andmed Euroopa Parlamendi valimistel osalemise ja hääletamissedeli sisu kohta, on isikuandmete eriliik IKÜM art 9 lg 1 tähenduses. IKÜM nõuab isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu. (p-d 43 ja 44) Kaaskirjas kaebusele on VVK märkinud, et õiguslik alus e-hääle hoidmiseks tuleneb RKVS § 48⁸ lg-st 5 ja EPVS § 77¹ lg-st 2. Kolleegiumi hinnangul saab EPVS § 77¹ lg-st 2 ja RKVS § 48⁸ lg-st 5 üheselt järeldada, et seadusandja on andnud riigi valimisteenistusele koos koguja komponendi ja e-häälte säilitamise volitusega ka volituse säilitada ehk töödelda ka valija e-hääles sisalduvaid isikuandmeid. Tegemist on piisavalt selge ja täpse õigusliku aluse ehk volitusega eriliigiliste isikuandmete säilitamiseks. (p-d 49 ja 51) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> elektrooniline hääletamine Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine -> elektrooniliste häälte säilitamine ja hävitamine Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine -> ligipääs elektroonilisel hääletamisel kogutud andmetele Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Euroopa Liidu õigus -> Eesti õiguse ja EL õiguse suhe -> Eesti õiguse vastavus EL õigusele E-hääle hilisema muutmise või hääletamissedeliga hääletamise võimalus tagavad, et valijal on võimalik hääletada vabana ebaseaduslikest mõjutustest. Kui valija antud hääl anonüümitaks kohe pärast hääletamist, nagu peab õigeks kaebaja, siis ei oleks valijale samadel valimistel korduva hääletamise võimaluse andmine võimalik, sest tema poolt varem antud häält ei saaks hiljem antud häälest eristada. Samuti on elektroonilise valimiskasti tervikluse kontrollimiseks vajalik võrrelda koguja komponendis salvestatud e-hääli registreerimisteenuse registreeringutega (RKVS § 48⁸ lg 4). Need eesmärgid annavad aluse e-häälte isikustatud vormis säilitamiseks kuni hääletamistulemuste kindlakstegemiseni. (p 56) Euroopa Parlamendi valimistel kannab isikustatud e-häälte säilitamine pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist eelkõige valimiskaebuste lahendamise eesmärki. Nt võib kaebuse lahendamiseks olla vajalik selle väljaselgitamine, kas konkreetse valija antud e-hääl on hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvesse läinud, kas arvesse ei ole läinud selliste isikute e-hääli, kes hääletasid hääletamissedeliga vmt. Üksnes anonüümitud e-häälte ülelugemine ei pruugi olla kõigi kaebuste lahendamiseks piisav. (p 57) Nagu iga kasutusel oleva tehnilise süsteemi puhul, nii pole võimalik täielikult välistada ka e-hääletamise süsteemi kuritarvitamist. Sh ei ole võimalik täielikult välistada, et kaebaja valimissaladust rikub valimiste korraldaja. Kuid kaebuse lahendamiseks on oluline hinnata sellise rikkumise tõenäosust seadusega ette nähtud turvameetmete kontekstis. Kaebaja ei ole VVK-le ega Riigikohtule esitanud ja kolleegiumile ei ole ka muudest allikatest teada andmeid, mis tõendaksid ebamõistlikult suurt riski e-hääletamise süsteemist mh kaebaja valimissaladuse avalikuks saamiseks. (p 62) Kolleegium nõustub kaebajaga, et valija(te) poliitilise eelistuse saladuseks jäämine on oluline, kuid valimiste salajasuse kõrval peab seadusandja tagama ka muude valimisõiguse põhiseadusest tulenevate põhimõtete nagu valimiste vabaduse ja üldisuse järgimise. Samuti on vaja tagada hääletamistulemuste õige kindlakstegemine ning selle kohtuliku kontrollimise võimalus. Kohustus järgida Euroopa Parlamendi valimistel salajasuse ja valijate isikuandmete kaitsmise kõrval ka muid eelloetletud põhimõtteid tuleneb ka Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Liidu õigus ja põhiseadus ei nõua seadusandjalt Euroopa Parlamendi valimistel sellise hääletamissüsteemi loomist, kus oleks täiel määral realiseeritud üksnes valimiste salajasuse põhimõte, vaid mõistliku tasakaalu loomist valimiste salajasuse ja muude valimisõiguse põhimõtete vahel. (p 67) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-22-157/25	Riigikohtu halduskolleegium	21.06.2024	TTOS § 13 lg 2	Haldusõigus -> Avalik teenistus -> töötervishoid ja tööohutus Haldusõigus -> Avalik teenistus -> avaliku teenistuse eriliigid -> politseiteenistus Haldusõigus -> Avalik teenistus -> teenistusse võtmine Tulenevalt TTOS § 13 lg-st 2, määruse nr 144 § 6 lg 2 p-st 11 ja lg 22 p-dest 1 ja 2 ning PPA käskkirja nr 117 p-dest 1 ja 2 saab niisiis käesoleval juhul käsitada seaduse alusel nõutava dokumendina COVID-19 vastase vaktsineerimiskuuri läbimist või COVID-19 läbipõdemist tõendavat dokumenti ning vastava dokumendi esitamata jätmist muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaoluna. (p 36) Haldusõigus -> Avalik teenistus -> töötervishoid ja tööohutus Haldusõigus -> Avalik teenistus -> teenistusest vabastamine Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakt -> siseakt Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> kaalutlusõigus Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> proportsionaalsus Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> aus menetlus ja võrdne kohtlemine TTOS alusel kehtestatud riskianalüüsist tulenev vaktsineerimisnõue ei tähenda, et nõude täitmata jätmine võiks tuua kaasa automaatse teenistusest vabastamise. Ka siseakti rakendamisel tuleb järgida kaalumisreegleid (HMS § 4 lg 2) ja kaalumisel ei tohi kaalutlusõigust kuritarvitada. Kolleegium on selgitanud, et kuigi halduse üldise iseloomuga siseakt (halduseeskiri) abistab haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel, ei tohi see kaalumist välistada. Seega peab haldusel olema põhjendatud juhtudel ning konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks võimalus ka halduse siseaktis sätestatud piire ületada. Seejuures tuleb siseakti kohaldades järgida võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. (Vt nt RKHKo nr 3-3-1-81-07, p 13; 3-3-1-77-14, p 18.). (p 40) Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakt -> siseakt Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> kaebus -> kaebeõigus Kui see on õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1), on halduskohtus võimalik vaidlustada halduse siseakti (HKMS § 6 lg 1, vt ka RKHKo nr 3-3-1-16-07, p 12). (p 13) Haldusõigus -> Tervishoid ja ravi -> vaktsineerimine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> eraelu puutumatus (§ 26) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> õigus tervise kaitsele (§ 28 lg 1) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> õigus elule (§ 16) Vt p 14.2. Haldusõigus -> Tervishoid ja ravi -> vaktsineerimine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> määrusandlusvolitus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Vt p-d 14.5 ja 14.6. Haldusõigus -> Tervishoid ja ravi -> vaktsineerimine Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> proportsionaalsus Vt p-d 14.3 ja 16. Haldusõigus -> Tervishoid ja ravi -> vaktsineerimine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> inimväärikuse põhimõte (§ 10) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> piinamise, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (§ 18) -> meditsiini- või teaduskatsetele allutamise keeld Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> proportsionaalsus Vt p-d 15 ja 16. Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakt -> siseakt Haldusorgan saab kaudse vaktsineerimisnõude kehtestada ka siseaktiga. (p 32) Haldusõigus -> Avalik teenistus -> teenistuskohustused Vaktsineerimine ei ole olemuselt selline nõue, mis tuleks ametijuhendis ette näha. ATS § 52 lg 1 on ammendav loetelu, kuna see ei sisalda lahtisele või näidisloetelule omaseid väljendeid, nagu „eelkõige“ või „muu hulgas“, vaid sätestab ammendavalt, mida saab ametijuhendiga kindlaks määrata – selleks on eelkõige teenistusülesanded ning nende täitmiseks vajalik haridus, töökogemus, teadmised ja oskused. (p 32.1) Kaudne vaktsineerimisnõue ei ole vaadeldav ka ATS § 52 lg-s 3 toodud teenistusülesande täitmiseks kehtestatud nõude olulise muudatusena. (p 32.2) Haldusõigus -> Avalik teenistus -> teenistuskohustused Haldusõigus -> Avalik teenistus -> töötervishoid ja tööohutus Vaktsineerimisnõuet ei saa kehtestada ametijuhendiga, sest vaktsineerimisnõue ei ole käsitatav ei ametikoha teenistusülesandena ega ka nõudena ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, vaid tegemist on töötervishoiu nõudega TTOS-i tähenduses. (p 32.2) Haldusõigus -> Avalik teenistus -> töötervishoid ja tööohutus Haldusõigus -> Avalik teenistus -> avaliku teenistuse eriliigid -> politseiteenistus PPVS § 71 lg 4 kohaselt kehtestab politseiametniku tervisenõuded ja -kontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormid Vabariigi Valitsus (vt ka PPVS § 38). Selleks oli kaebaja teenistusest vabastamise ajal Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 114 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Selles ei olnud eraldi nõudena COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimist sätestatud. Viimane ei välista aga, et PPA peadirektor ei võinud sellise tööohutuse nõude pandeemia tingimustes käskkirjaga kehtestada kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks, tuginedes riskianalüüsile ja kaudselt (käskkirjas sellele otseselt viidatud pole) TTOS-ile ning Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna ja tööohutuse nõuded“. (p 35) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-13/3	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	21.06.2024	HMS § 58 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Õiguse tõlgendamispõhimõtted -> süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada haldusmenetluse seadust (RKPJKo nr 5-19-31/2, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama kehtib ka valimiskomisjoni otsuse suhtes (RKPJKo nr 5-23-27/2, p 25). (p 6) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-12/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	21.06.2024	PSJKS § 16 lg 1 PSJKS § 17 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebus Riigikogu otsuse peale -> kaebeõigus Riigikogu liige ei saa PSJKS § 16 ja § 17 alusel ühelgi juhul vaidlustada Riigikogu vastu võetud seadusi. (p 15) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebus Riigikogu otsuse peale Komisjoni otsus on käsitatav Riigikogu otsusena PSJKS § 16 tähenduses. Nende seast on Riigikohtus vaidlustatavad üksnes juhatuse otsused PSJKS §‑s 17 sätestatud ulatuses. (p 18) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-4/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	20.06.2024	PS § 15 PS § 152	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) -> õigus pöörduda kohtusse (§ 15 lg 1 esimene lause) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Põhiseaduslikud individuaalkaebused Riigikohtu pikaajalisest praktikast tulenevalt on individuaalkaebuse esitamine lubatav üksnes juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on individuaalkaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda muud õiguskaitsevahendit kasutas või mitte. (p 11) Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tal ei olnud ega ole oma õiguste kaitsmiseks muud tõhusat vahendit kui individuaalkaebusega Riigikohtu poole pöördumine. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohtumenetluses kohaldatud normide põhiseaduspärasust. Tõhusa kaitse tagas kaebajale asja lahendanud kohtukoosseisu kohustus kontrollida kõigi kohaldatavate normide põhiseaduspärasust omal algatusel. PS §-dest 15 ning 152 tulenevalt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust. Seda kohustust pidi kaebaja kohtuasja lahendades täitma ka ringkonnakohus. (p 12) PS § 152 lg-st 1 tulenev kohustus jätta õigusakt kohaldamata, kui see on vastuolus põhiseadusega, hõlmab ka Riigikohut. Riigikohus kontrollib kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamisel omal algatusel asjassepuutuvate normide põhiseaduspärasust. Kui kassatsioonis on esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve alustamise taotlus, hindab kohus ka seda. Ainuüksi asjaolu, et Riigikohus määruses põhjendusi ei esita, ei tähenda veel, et kohus ei oleks kohaldatavate normide põhiseaduspärasust hinnanud. (p 13) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-10/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	14.06.2024	PSJKS § 46 lg 1 p 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> Euroopa Parlamendi valimised Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus EPVS-ist ei tulene vallasekretäri kohustust edastada EP valimiste kandidaatide koondnimekiri avaldamiseks valla ajalehes. Seetõttu ei ole tegemist valimiste korraldaja toiminguga, mille peale saaks esitada kaebuse EPVS-i 11. peatükis sätestatud korras (vrd nt RKPJKo nt 5-23-4/2, p 18). (p 8) Isikul, kes leiab, et tema õigusi rikub vallasekretäri tegevus kandidaatide koondnimekirja ajalehes avaldamiseks edastamisel, on võimalik esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-11/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	14.06.2024	RKVS § 48 ² lg 1 RKVS § 48 ² lg 2 RKVS § 48 ⁵ lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> III peatükk. Rahvas -> hääleõigus (§ 57 lg 1) -> valimisõigus -> aktiivne valimisõigus (hääletamisõigus) Valimiste ühetaolisuse põhimõte tähendab, et igal valijal peab olema valimistulemuse mõjutamiseks võrdne võimalus. Aktiivse valimisõiguse kontekstis tähendab ühetaolisuse põhimõte ennekõike seda, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel peab olema võrdne arv hääli ning et kõigil häältel peab olema võrdne kaal esinduskogu kohtade jaotamise üle otsustamisel (RKPJKo nr 3-4-1-13-05, p 16). (p 8) Kolleegiumi hinnangul ei riku valimiste ühetaolisuse põhimõtet see, et seadus lubab valijal otsustada, kas ta annab oma hääle hääletamissedeliga või elektrooniliselt. Valimiste ühetaolisuse ehk võrdse kohtlemise printsiip ei tähenda, et kõik valijad peavad valimistoimingu tegema absoluutselt ühesugusel viisil. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole võimalik ega põhiseaduslikult nõutav. (Vt ka RKPJKo nr 3-4-1-13-05, p 24). (p 9) Ka võimalus elektroonilise hääletuse käigus hiljem enda häält muuta ei riiva valimiste ühetaolisuse põhimõtet, vaid annab olulise lisagarantii valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse printsiibi järgimisele elektroonilisel hääletamisel (RKPJKo nr 3-4-1-13-05, p 30). Kui hääletamissüsteem tagab, et iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb ainult üks hääl (EPVS § 2 lõige 3), pole määrav, et hääletamisel hääletussedeliga ja elektrooniliselt on hääle hilisema muutmise võimalus erinev. (p 12) Riigikohus on otsuses asjas nr 3-4-1-13-05 selgitanud, kuidas on tagatud valija vaba tahte väljendamine elektroonilisel hääletamisel. Kuigi identiteedivargus elektroonilisel hääletamisel ei ole välistatud, ei tingi see elektroonilise hääletamise põhiseadusvastasust. Ka pabersedeliga hääletamise korral ei ole välistatud kuriteod valimisvabaduse vastu. (RKPJKo nr 5-23-19/3, p 45) (p 13) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-2/3	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	13.06.2024	RKKTS § 83 lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebus Riigikogu otsuse peale Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebus Riigikogu otsuse peale -> kaebeõigus PSJKS § 16 kohaselt võib isik, kes leiab, et Riigikogu otsusega on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse sellise otsuse tühistamiseks. PSJKS § s 16 tuleb kaitstavate õigustena põhiliselt mõista isiku õigusi riigi vastu välisõigussuhtes, ennekõike põhiõigusi. Riigikohtu praktika kohaselt tagab PSJKS § 16 kohtuliku kaitse ka siseõigussuhtes, kui Riigikogu täiskogu otsus võib rikkuda Riigikogu liikme õigusi, mis on käsitatavad parlamentaarse demokraatia ja Riigikogu liikme mandaadi kesksete, põhiseadusega kaitstud osadena. (p 35) Riigikogu komisjonidele ja fraktsioonidele on seadusega loodud muud võimalused Riigikogu täiskogus hääletamisele tulevate küsimuste läbiarutamiseks ja seisukohtade koondamiseks. Seetõttu ei saa üksnes RKKTS § 83 lg-st 2 tuleneva õiguse piiramisest üldjuhul järeldada, et Riigikogu liikmetelt oli võetud võimalus langetada piisavale teabele tuginev ja omavahel läbi arutatud otsus. Eelkõige on Riigikogu komisjonidele ja fraktsioonidele RKKTS § 47 lg-st 1 tuleneva Riigikogu töö graafikuga tagatud aeg Riigikogu fraktsioonide ja komisjonide tööks, sh Riigikogu täiskogu päevakorras olevate küsimuste läbiarutamiseks ja oma seisukohtade kooskõlastamiseks. (p 44) Kokkuvõttes leiab kolleegium, et ehkki RKKTS § 83 lg-st 2 tulenev õigus on loodud eesmärgiga tõhustada parlamendi tööd, on seos selle eesmärgi ja vaidlusaluse õiguse kasutamise vahel praegusel juhul liialt üldine järeldamaks parlamentaarse demokraatia ja Riigikogu liikme mandaadi kesksete, põhiseadusega kaitstud osade riivamist. Seetõttu ei ole kaebus selles osas lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata. (p 45) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> VII peatükk. Seadusandlus -> seaduste vastuvõtmise korra kehtestamine (§ 104 lg 1) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> IV peatükk. Riigikogu -> Riigikogu töö korraldamine (§ 69) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> IV peatükk. Riigikogu -> Riigikogu enesekorraldusõigus (§ 65) Ehkki põhiseadus nõuab Riigikogu töö tõhususe tagamist, jätab ta Riigikogule selleks vajalike korralduslike ja menetluslike küsimuste lahendamisel laia hindamis- ja otsustusruumi. Selle otsustusruumi sisustab parlament oma enesekorraldusõiguse (PS § 4 ja § 65 p 16) alusel. Nagu öeldud, ei nimeta põhiseadus sõnaselgelt Riigikogu liikme õigust võtta vaheaegu, ega nõua Riigikogu töö tõhususe kindlustamist just selle vahendiga. (p 43) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-9/3	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	12.06.2024		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus -> vaatleja Valimiste vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis seonduvad tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas. Vaatlejal puudub üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele. (p 25) Vaatleja tegevuse iseloom on passiivne, mis tähendab seda, et ta üksnes jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda komisjoni tööd. (p 26) Asjaolus, et kaebaja pole nõus elektroonilise hääletamisega ja ta esitab selle kohta vastuväiteid, ei tähenda, et tema kui vaatleja õiguste teostamist oleks riigi valimisteenistus õigusvastaselt takistanud. (p 30) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-6/3	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	11.06.2024	KrMS § 450 lg 4 p 1 KrMS § 452 ¹ lg 3 PS § 15 KrMS § 436 lg 1 p 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) -> õigus pöörduda kohtusse (§ 15 lg 1 esimene lause) Kaebuse esitamine on lubatav üksnes juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on kaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte. Kui isik leiab, et tema õigusi rikub õigustloov üldnorm, saab ta taotleda selle normi põhiseaduspärasuse kontrollimist selles kohtuasjas, mille lahendamisel tuleb normi kohaldada (PS § 15 lg 1 teine lause). (p 18) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-24-8/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	07.06.2024	PS § 15	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) -> õigus pöörduda kohtusse (§ 15 lg 1 esimene lause) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-23-2480/16	Riigikohtu halduskolleegium	03.06.2024	PS § 37 lg 4 PS § 37 lg 3	Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> kaebus -> kaebeõigus -> kaebeõiguse ilmselge puudumine Kuivõrd seadus sätestab koolikohustuse, mis tavajuhul eeldab põhihariduse omandamist, siis ei saa kaebajal kaebeõigus ilmselgelt puududa üksnes selle tõttu, et tal tekib koolikohustus alles mitme aasta pärast. (p 14) Haldusõigus -> Haridus ja teadus -> haridus -> põhikool Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> õigus haridusele (§ 37) Põhiseadusest tuleneb üksnes õigus eestikeelsele haridusele, v.a. haridus vähemusrahvuse õppeasutuses. Isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda riigilt muu kui eestikeelse põhihariduse pakkumist, sest muus keeles haridust on ühtlasi võimalik saada erakoolidest (vt ka RKHKo nr 3-3-1-52-13, p 39). (p 16.1) Üksnes riigikeeles põhihariduse pakkumine on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast lähtudes kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli 1 artikliga 2, mis sätestab isiku õiguse haridusele. (p 16.2) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> õigus rahvuskuuluvusele (§ 49) Õigusest säilitada rahvuskuuluvus tuleneb küll riigi kohustus aidata kaasa emakeele ja kultuuri õppele, aga sellest ei tulene riigile kohustust pakkuda kogu põhiharidust muus keeles kui eesti keeles. (p 16.5) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> õigus haridusele (§ 37) Vanema õigusest otsustada lapse hariduse üle ei tulene vanemale subjektiivset õigust nõuda hariduse pakkumist eelistatud keeles, kui lapsel kui õpilasel pole subjektiivset õigust saada haridust selles keeles. (p-d 17 ja 18) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: