https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-21-11/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 15.09.2021

Nii hääletamise korra rikkumise kui ka hääletustulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta on valijal õigus esitada kirjalik protest Vabariigi Valimiskomisjonile (VPVS §-d 10 ja 12). Tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 2 alusel esitada kaebuse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjon on protesti kohta otsuse teinud. (p 16)

VPVS § 10 ega § 12 ei sea valija õigust esitada protest sõltuvusse sellest, kas ta hääletamisel osales või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata ka valija kaebeõigust protesti kohta tehtud valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumisel. (p 16)

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehakse kindlaks valimistulemus (VPVS § 13), seadus protesti esitamist ette ei näe. Ka selle otsuse peale saab Riigikohtule esitada PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt kaebuse. Seejuures seadus ei sätesta siin kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest kohtusse pöördumise õiguse piirang peaks õigusaktist selgelt nähtuma (vrd RKPJKo nr 5-20-10/13, p 32). See aga ei tähenda, et isik võiks loobuda protesti esitamisest või protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse vaidlustamisest ja pöörduda otse Riigikohtusse valimistulemuse kindlakstegemise otsuse tühistamise taotlusega, tuues põhjenduseks varasemas menetlusetapis toimunud (hääletamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise korra) rikkumised. Seadus on seadnud eesmärgiks, et igas etapis lahendatakse ära võimalikud vaidlused enne, kui asutakse järgmises etapis siduvate otsustuste tegemise juurde. Valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab seetõttu vaidlustada eelkõige väidetavate vigade tõttu nimetatud otsuse tegemisel, mitte varasemas menetluses toimunud rikkumise tõttu, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Varasemas menetluses toimunud rikkumised võivad vaidlustamisel rolli mängida üksnes tingimusel, et huvitatud isikul ei olnud võimalik neist teada saada enne protesti esitamise tähtaja möödumist, kuna selle ennistamise võimalust VPVS ette ei näe. (p 17)

Hääletamise korra rikkumise vaidlustamise osas oli kaebus lubatav, kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse Vabariigi Valimiskomisjonis (esitanud protesti hääletamiskorra rikkumise kohta), tal oli kaebeõigus ning kaebus oli tähtaegne. (p 19)

Hääletamistulemuse kindlakstegemise korra väidetava rikkumise osas ei olnud kaebus lubatav, kuna kaebaja ei olnud esitanud selle kohta VPVS § 12 alusel protesti ehk läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. Tähtaeg protesti esitamiseks oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Väidetav rikkumine ei ole selline, millest kaebajal ei oleks olnud võimalik teada saada enne, kui protesti esitamise tähtaeg möödus. Kui kaebaja jätab Vabariigi Valimiskomisjonile protesti esitamata, ei ole tal hiljem õigust vaidlustada valimistulemuse kindlakstegemise otsust Riigikohtus. (p-d 22 ja 23)


Hääletamissedeli täitmine hääletamiskabiinis on meede, mis aitab tagada põhiseaduse § 79 lõike 4 esimeses lauses sätestatud ning VPVS § 1 lõikes 3 korratud Vabariigi Presidendi salajase valimise nõuet. Lisaks salajasuse nõudele tuleb tagada valijale ka võimalus hääletamisest osa võtta. (p 20)

Kaebaja väidetud hääletamise korra rikkumine ei oleks saanud mõjutada valimistulemust, kuna ka ilma vaidlustatud hääleta hääletas kandidaadi poolt Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. (p 21)

3-4-1-6-17 PDF Riigikohus 06.06.2017

Riigikohtu esindaja kutsumine Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2007. a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra” alusel komisjoni koosseisu ega asjaolu, et riigikohtunik on komisjoni töös osalenud, ei anna alust põhjendatud kahtluseks, et kohtuasja lahendades ei pea riigikohtunik võimalikuks mitte igasuguse seadusega ettenähtava kohtulahendi tegemist, vaid eelistab selgelt ühte võimalikku lahendit teisele. Samuti ei tee kohtunik otsust iseenda suhtes. Õigusemõistmine mitte üksnes ei pea olema aus ja õiglane, vaid sellisena ka näima. See tähendab, et kohtuniku taandamiseks pole tema tegelik erapoolikus või eelarvamuslikkus vajalik – piisab, kui selles osas tõusetuvad põhjendatud kahtlused. Põhjendatuks saab kahtlust lugeda aga vaid siis, kui seda kinnitavad objektiivsed asjaolud. (p 4-5)


Kohtuniku kuulumine teise võimuharu juures asuvasse nõuandvasse organisse pole vastuolus PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega. Ka prokuröri kuulumine komisjoni pole selle põhimõttega vastuolus. (p 35)

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json