Kohtulahendite liigitus

Kokku: 31| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
5-18-3/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 06.06.2018
3-4-1-12-16 PDF Riigikohus 24.11.2016
Taotlus on lubatav, kui vaidlustatud valimiskomisjonide otsustest sõltub see, kas isik saab oma volikogu liikme volitusi realiseerida või mitte. (p 19)
3-4-1-10-16 PDF Riigikohus 10.10.2016
Valimiskaebuse saab isik esitada ainult enda rikutud õiguste kaitseks. Isikutel ei ole õigust esitada valimiskaebust avalikes või teiste isikute huvides (vt RKPJK 27. märtsi 2015 määrus kohtuasjas nr 3-4-1-17-15). (p 14)
3-4-1-33-15 PDF Riigikohus 04.01.2016
Selleks, et vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikohtus, peab kaebaja olema huvitatud isik, st otsus peab sekkuma tema õigustesse. Järelevalvemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel on huvitatud isikuks üksnes isik, kelle olukorda järelevalvemenetluses tehtud otsus halvendab. (p-d 22 ja 27). Isik vaidlustas Riigikohtus otsuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon tegi vaadates läbi tema kaebust maakonnakomisjoni otsuse peale. KOVVS § 18 lõike 1 alusel toimuva järelevalvemenetluse eesmärk ei ole kaebuse esitamisega hilinenud isiku õiguste kaitse. Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides. Seepärast ei saa isik pöörduda kohtusse, kui järelevalvemenetluses ei tehta talle meelepärast lahendit. Kui edasikaebeõigus on kaebetähtaja möödumise tõttu minetatud, ei saa edasikaebeõigus taastuda järelevalvemenetluse kaudu. Vastasel korral muutuksid kaebuse esitamise tähtajad valimisasjades sisutuks. Samuti ei saa õigus esitada kaebus Riigikohtusse tekkida sellest, et valimiskomisjon on jätnud isiku kaebuse rahuldamata olukorras, kus see oleks tulnud jätta läbi vaatamata. (p 27) Isik ei vaidlustanud maakonnakomisjoni otsust jätta läbi vaatamata valla valimiskomisjoni otsuse peale tähtaega rikkudes esitatud kaebus. Seetõttu on otsus lõplikult jõustunud ja Riigikohus ei saa anda hinnangut küsimusele, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õigustatud. Isiku väide, et ta esitas kaebuse vallakomisjoni otsuse peale esimesel võimalusel, ei ole seetõttu asjakohane. (p 24-25)
Kaebetähtaja regulatsioon peab tagama õiguste efektiivse kaitse. Kui isik ei saa enda õigusi rikkuvast otsusest teada enne kaebetähtaja möödumist, võib see olla mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaeg ennistada (p 28).
3-4-1-12-15 PDF Riigikohus 30.03.2015
Isik esitas Riigikohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg kohtuasjas, milles Riigikohus oli jätnud tema kaebuse, mis oli esitatud PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega eirates, läbi vaatamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette võimalust ennistada valimiskaebuse esitamise tähtaeg kohtuasjas, milles Riigikohus on teinud jõustunud lahendi. (p 5)
3-4-1-18-15 PDF Riigikohus 30.03.2015
PSJKS § 37 lg 1 alusel saab isik Riigikohtus kaitsta oma subjektiivseid õigusi, mitte teiste isikute õigusi ega avalikke huve. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, kuidas ja milliseid kaebaja õigusi Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus väidetavalt rikub. Asjaolu, et kaebajal on tahe kaitsta teiste isikute õigusi ja avalikku huvi, ei anna talle kaebeõigust kohtusse pöördumiseks. Olemuslikult on kaebaja esitanud populaarkaebuse, mille esitamise õigust PSJKS § 37 lg 1 ette ei näe. (p 5) Riigikohus on korduvalt selgitanud, kuidas teised isikud (sh kinnipeetavad) saavad oma õigusi kaitsta, kui nad leiavad, et nende õigusi on rikutud (vt RKPJKo 3-4-1-9-15, p-d 7-8 ja seal viidatud kohtupraktika). (p 6)
3-4-1-19-15 PDF Riigikohus 30.03.2015
PSJKS § 37 lg 1 alusel saab isik Riigikohtus kaitsta oma subjektiivseid õigusi, mitte teiste isikute õigusi ega avalikke huve. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, kuidas ja milliseid kaebaja õigusi Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus väidetavalt rikub. Asjaolu, et kaebajal on tahe kaitsta teiste isikute õigusi ja avalikku huvi, ei anna talle kaebeõigust kohtusse pöördumiseks. Olemuslikult on kaebaja esitanud populaarkaebuse, mille esitamise õigust PSJKS § 37 lg 1 ette ei näe. (p 5) Riigikohus on korduvalt selgitanud, kuidas teised isikud (sh kinnipeetavad) saavad oma õigusi kaitsta, kui nad leiavad, et nende õigusi on rikutud (vt RKPJKo 3-4-1-9-15, p-d 7-8 ja seal viidatud kohtupraktika). (p 6)
3-4-1-15-15 PDF Riigikohus 30.03.2015
RKVS § 72 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik juhul, kui ta leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Isik ei ole Riigikohtule esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste rikkumist, vaid väidab, et Vabariigi Valimiskomisjon oli teise isiku kaebuse läbivaatamisel rikkunud seaduses sätestatud korda. Riigikogu valimise seadus ei võimalda valimiskaebuse esitamist teise isiku huvides (p-d 5-6).
3-4-1-16-15 PDF Riigikohus 27.03.2015
Juhul, kui tähtpäev langeb puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks tähtpäevale järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõige 8). Seega oli viimaseks päevaks, mil isik oleks saanud esitada Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, 16. märts 2015. Isik esitas kaebuse Riigikohtule 23. märtsil 2015, seega PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes. (p 8) Kaebuse kohaselt sai isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 21. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu. Seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 10. märtsi 2015 kirja isikule e-posti aadressil, mille isik oli oma taotluses märkinud ainsa postiaadressina. Märkides Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluses oma aadressiks e-posti aadressi, pidi taotleja ise tagama sellele aadressile saadetu vastuvõtmise. (p 9)
Kaebuse kohaselt sai isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 21. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu. Seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 10. märtsi 2015 kirja isikule e-posti aadressil, mille isik oli oma taotluses märkinud ainsa postiaadressina. Märkides Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluses oma aadressiks e-posti aadressi, pidi taotleja ise tagama sellele aadressile saadetu vastuvõtmise. (p 9)
3-4-1-17-15 PDF Riigikohus 27.03.2015
RKVS § 72 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik juhul, kui ta leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Isik ei ole Riigikohtule esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste rikkumist, vaid väidab, et Riigikogu valimistel rikuti elektroonilist hääletamist reguleerivate õigusaktide nõudeid ja teise isiku õigusi. Seega on kaebus esitatud avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena ja teise isiku õiguste kaitseks. Riigikogu valimise seadus ei võimalda valimiskaebuse esitamist avalikes huvides või teise isiku huvides. (p-d 6-7)
3-4-1-10-15 PDF Riigikohus 20.03.2015
Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebus peab vastama PSJKS § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. PSJKS § 39 lõike 2 kohaselt allkirjastatakse kaebus esitaja poolt ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse ärakiri ja muud kaebuse aluseks olevad dokumendid. PSJKS § 39 lõike 3 kohaselt, kui kaebus ei vasta § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (p 3). Puuduste kõrvaldamata jätmise korral on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil õigus jätta kaebus läbivaatamata (p 6). Kuna kaebuse oli Riigikohtule esitanud kaebaja nimel isik, kelle esindusõigus oli tõendamata, andis kolleegium kaebajale tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks (punktid 4-5). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuse läbi juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest. PSJKS § 39 lõike 3 kohaselt, kui kaebus ei vasta § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (p 3). Puuduste kõrvaldamata jätmise korral on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil õigus jätta kaebus läbivaatamata. (p 6)
Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuse peab vastama PSJKS § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. PSJKS § 39 lõike 3 kohaselt, kui kaebus ei vasta § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (p 3). Puuduste kõrvaldamata jätmise korral on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil õigus jätta kaebus läbivaatamata (p 6).
3-4-1-5-15 PDF Riigikohus 20.03.2015
Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses määratles isik end kui vaatlejat ja sellena käsitles teda ka Vabariigi Valimiskomisjon. Alles Riigikohtule esitatud kaebuses väidab isik ka enda kui valija õiguste rikkumist. Riigikohus saab kaebuse lahendamisel lähtuda üksnes sellest, kuidas kaebuse esitaja määratles ennast Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamisel. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse edasikaebamisel Riigikohtusse on kaebemenetluse piirid määratletud Vabariigi Valimiskomisjoni põhjenduste ja resolutsiooniga. (p 8) Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei vaidlustanud kaebaja enda õiguste rikkumist. Kuna Riigikogu valimise seadus ei võimalda avalikes huvides kaebuse esitamist, siis jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel õigesti läbi vaatamata. (p 10)
3-4-1-9-15 PDF Riigikohus 20.03.2015
Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on õiguspärane ega riku kaebajate õigust osaleda valimistel, kuna VVK ei otsusta selle üle, kas kaebajad kanda valijate nimekirja või mitte. Kaebajate valijate nimekirja kandmist otsustab valla- või linnasekretär ning tema tegevuse peale esitatud kaebust on pädev läbi vaatama halduskohus. (p 7)
3-4-1-8-15 PDF Riigikohus 20.03.2015
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevuses on vaadata läbi kaebusi, mis on esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale (punkt 4). Riigikohtule edastatud kaebustes ei vaidlustanud isik ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni otsust ega toimingut (p 5).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevuses on vaadata läbi kaebusi, mis on esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale. Kaebuse, mille läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse, tagastab Riigikohus läbivaatamatult (PSJKS § 40 lõike 2 punkt 1) (punkt 4).
3-4-1-52-14 PDF Riigikohus 27.11.2014
Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK oli jätnud rahuldamata isiku kaebuse maakonna valimiskomisjoni otsuse peale. Maakonna valimiskomisjon oli jätnud isiku kaebuse linna valimiskomisjoni otsuse peale rahuldamata. Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse rahuldamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata (punkt 29).
3-4-1-53-14 PDF Riigikohus 27.11.2014
Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK oli jätnud rahuldamata isiku kaebuse maakonna valimiskomisjoni otsuse peale. Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse rahuldamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata (punkt 49).
3-4-1-47-14 PDF Riigikohus 15.10.2014
Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK oli jätnud rahuldamata isiku kaebuse maakonna valimiskomisjoni otsuse peale. Maakonna valimiskomisjon oli jätnud isiku kaebuse linna valimiskomisjoni otsuse peale rahuldamata. Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse rahuldamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata (punkt 37).
3-4-1-31-14 PDF Riigikohus 18.08.2014
Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK oli jätnud rahuldamata isiku kaebuse maakonna valimiskomisjoni otsuse peale. Maakonna valimiskomisjon oli jätnud isiku kaebuse läbivaatamata. Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse rahuldamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata (p-d 15 ja 18).
3-4-1-29-14 PDF Riigikohus 04.07.2014
Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK jättis tema kaebuse läbivaatamata, kuna kaebus oli esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes (KOVVS § 65 lg 2, § 63 lg 3). Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse läbivaatamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata (p-d 15-16).
3-4-1-27-14 PDF Riigikohus 01.07.2014
PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3).(p 25)
Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK jättis isiku kaebuse läbi vaatamata. Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse läbi vaatamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 21)
PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks (p 11). Kui isik leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist VVK-s. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates VVK kaudu (PSJKS § 37 lõige 2) (punkt 23).
Kui isik leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist VVK-s. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates VVK kaudu (PSJKS § 37 lõige 2) (punkt 23).
PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3) (punkt 25).

Kokku: 31| Näitan: 1 - 20