5-26-24/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
23.04.2026 |
|
Riigikohtu varasema praktika kohaselt saab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. peatükis sätestatud valimiskaebemenetluse esemeks olla selline valimiskomisjoni või valimiste korraldaja otsus või toiming, mille tegemise alus tuleneb valimisseadusest või rahvahääletuse seadusest (RKPJKo nr 5-25-3/5, p 13). VVK 13. aprilli koosolekul vastu võetud otsuse alus ei tulenenud valimisseadusest ega rahvahääletuse seadusest ega seondunud valimiste korraldamisega. Seetõttu ei riivanud koosoleku teabevahetuse teel pidamine kaebaja vaatlejaõigusi (RKVS § 194, vt ka RKPJKo nr 5-26-19/10, p 11). (p 3)
|
| 5-26-19/10
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
22.04.2026 |
|
Vaatlejatel on oluline roll valimiste õiguspärasuse tagamisel (RKÜKo nr 5-25-7/29, p 32). Samas reguleerib Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 194 valimiste vaatlemist. Seega saab vaatleja õigusi rikkuda üksnes see, kui VVK otsustab väljaspool avalikku koosolekut mõne sellise küsimuse, mis on antud tema pädevusse valimisseaduse või rahvahääletuse seadusega. Sarnaselt on Riigikohus eristanud toiminguid, mis on vaidlustatavad valimiskaebemenetluses (PSJKS 6. ptk) (RKPJKo nr 5-26-4/2, p 8; 5-25-3/5, p 13). (p 10)
Küsimus, millistel tingimustel lähetada VVK liikmeid vaatlema välisriigis toimuvaid valimisi, ei ole antud VVK pädevusse valimisseaduse ega rahvahääletuse seadusega. Samuti ei ole see seotud Eesti Vabariigis valimiste korraldamisega ega RKVS §-s 9 sätestatud VVK pädevusega. Sellise otsuse tegemine ei puuduta vaatleja õigusi. (p 11)
Kuivõrd VVK koosoleku toimumisest varem avalikult ei teavitatud, siis ei olnud kaebajatel võimalik esitada kaebust enne, kui nad said koosolekust teada selle protokolli avalikustamisel. Viimane sõltub omakorda sellest, millal kaebajad sattuvad avalikustatud protokolli lugema. (p 9)
Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKo nr 5-25-83/2, p 17). (p 8)
Vaatlejal puudub subjektiivne õigus vaidlustada VVK liikme väidetavat toimingupiirangu rikkumist valimiskaebemenetluses. (p 12)
Vaatlejal pole subjektiivset õigust esitada VVK koosolekul taotlusi. (p 13)
|
| 5-26-4/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
19.02.2026 |
|
PSJKS § 37 lg 1 sätestab, et kaebuse saab esitada erakond, valimisliit või isik. Arvestades vaatlejate olulist rolli valimiste õiguspärasuse tagamisel (vt nt RKÜKo nr 5-25-7/29, p 32) on valimiskaebuse esitamise õigus ka vaatlejaid koondaval mittetulundusühingul (vt nt RKPJKo nr 5-25-21/2, p-d 11 ja 12). (p 7)
Kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei pea valimiskaebemenetluses (PSJKS 6. ptk) vaidlustatavast toimingust ega otsusest sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus (RKPJKo nr 5-25-3/5, p 13). Oluline on, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks tuleneb valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest (samas). (p 8)
Valimiskaebemenetlus on loodud demokraatlikus riigikorras erilist kaalu omavate küsimuste kiireloomuliseks lahendamiseks, mistõttu allub see esimese ja viimase astmena riigi kõrgeimale kohtule (vt ka viidatud RKPJKo nr 5-25-3/5, p 13). (p 9)
|
| 5-26-1/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
15.01.2026 |
|
RKVS § 486 lg 8 teise lause kohaselt võib anonüümitud logisid kasutada teaduslikul otstarbel. Seaduses sätestatud piirangu eesmärk on välistada olukorrad, kus anonüümitud logisid kasutatakse pahatahtlikel eesmärkel, eeskätt sooviga viia anonüümitud logid isikustatud kujule ning rikkuda seeläbi põhiseaduses (PS) sätestatud valimiste salajasuse põhimõtet (PS § 60 lg 1 viimane lause ja § 156 lg 1 viimane lause). Kuigi praegusel juhul ei ole alust kahelda logide anonüümimise nõuetekohasuses, ei ole täielikult välistatud, et anonüümitud logide andmetest saab muude isikuandmete abil teha valijate kohta järeldusi. RKVS § 486 lg 8 teisest lausest tulenevat piirangut õigustab vajadus vältida ohtu, et muudest allikatest pärinevate isikuandmete kasutamisega on võimalik osa anonüümitud logides sisalduvatest andmetest isikustada. (p 13)
Kohustus tõendada anonüümitud logide teaduslikul otstarbel kasutamist lasub taotluse esitajal. Teadusliku otstarbe tõendamine eeldab, et taotleja näitab ära konkreetse teadusprojekti, mille raames tal on tarvis anonüümitud logidest saadavat teavet kasutada. RVT-l peab olema võimalik veenduda, et teadusprojekt on tegelik, mistõttu peab taotlusest ja tõenditest nähtuma vähemalt teadusprojekti konkreetselt sõnastatud teema, kavandatud eesmärk, uurimisküsimused ja metoodika. (p 14)
Anonüümitud logide kasutamine peab olema valimiste salajasuse põhimõtte kaitsmiseks erandlik ning seda võimalust ei saa käsitada vaatlejaõiguse olemusliku osana. (p 13)
|
| 5-25-68/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
19.11.2025 |
|
Riigikohtu seisukoht elektrooniliste häälte ülelugemise kohta analoogselt hääletamissedelite ülelugemisega (RKPJKo 5-17-38/2, p 38) pole pärast KOVVS § 542 lg 91 kehtestamist enam asjakohane, sest seadusandja on seaduse lünga kõrvaldanud. KOVVS § 542 lg-s 91 reguleeritud toimingu ehk elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli kordamiseks (st häälte kolmandat korda lugemiseks) võiks olla alust siis, kui toiming viidi läbi õigusvastaselt, kuid seda õiguspäraselt korrates saaks kõrvaldada kahtluse elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsuses või kinnitada, et elektroonilise hääletamise süsteemi andmed ei ole terviklikud. (p 7)
Valimiskaebuste esitamise tähtajad ei riku kaebaja õigusi, kui ta on tähtaegselt nõuetekohase kaebuse esitanud ja ta on saanud tutvuda asjakohase tõendiga VVK menetluse ajal. (p 10)
|
| 5-25-71/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
17.11.2025 |
|
VVK otsuse kuupäevas novembri asemel oktoobri märkimine on ilmselge ebatäpsus HMS § 59 esimese lause tähenduses, mis ei mõjutanud haldusakti sisu. HMS seletuskirja (456 SE, Riigikogu IX koosseis) kohaselt võidakse ilmseid ebatäpsusi parandada igal ajal analoogselt tsiviilkohtumenetluses ette nähtud võimalusele. Tsiviilkohtumenetluse kohta on õiguskirjanduses selgitatud, et kohtulahendi edasikaebetähtaegu ei mõjuta see, kui kohus on parandanud lahendis kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne II, § 447 p 3.3.5.1). Ilmse ebatäpsuse parandamise kirja kaebajale edastamisega täitis VVK ka HMS § 59 teises lauses sätestatud kohustuse teha haldusakti parandamine haldusakti adressaadile teatavaks. (p 5)
Otsuse saatmine pärast tööpäeva lõppu ei mõjuta tähtaja arvutamise algust. HMS § 33 lg 1 kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. TsMS § 62 lg 1 näeb ette, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaeg järgmisel kalendripäeval (kui seadus ei sätesta teisiti) ega sisalda erandit selle kohta, et see oleks seotud tööpäeva lõpuga. Kooskõlas TsMS § 62 lg-ga 2 võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Erand on sätestatud vaid menetlustoimingute kohta, mida tuleb teha kohtu ruumides. (p 6)
Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Ilmselge ebatäpsuse parandamine või otsuse saatmine pärast tööpäeva lõppu ei mõjuta kaebetähtaega. Asjaolu, et VVK saatis otsuse elektronposti aadressile, millelt kaebaja oli kaebused VVK-le esitanud, mitte kaebuste päises märgitud elektronposti aadressile, ei õigusta tähtaja ennistamist. Kaebaja on ka varem kasutanud VVK-ga suhtlemiseks mõlemat elektronposti aadressi ning praegusel juhul ei olnud üheselt mõistetav kaebaja tahe saada vastus vaid kaebuste päises märgitud elektronposti aadressile. (p 7)
|
| 5-25-63/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
07.11.2025 |
|
Valimiste korraldaja hilisemat toimingut ei pruugi olla võimalik vaidlustada põhjusel, et varasem toiming oli kaebaja hinnangul õigusvastane (vt ka RKPJKo nr 5-23-20/5, p 58). VVK leidis praegusel juhul siiski ekslikult, et kaebus esitati mittetähtaegselt. Kaebuse nõude objektiks oli VVK 13. oktoobri, mitte 30. septembri 2025. a toiming. (p 7)
Kaebused 30. septembri 2025 toimingute kohta, mille tõttu kaebaja pidas elektroonilise hääletamise avamist õigusvastaseks, on Riigikohtu poolt juba lahendatud. Riigikohus leidis, et elektroonilise hääletamise käsiraamatu nõuete rikkumine ei toonud praegusel juhul kaasa tegelikku ohtu valimiste salajasusele (RKPJKo nr 5-25-57/7, p-d 18–20). Mingeid muid põhjendusi selle kohta, miks 13. oktoobril 2025 ei oleks võinud elektroonilist hääletamist avada, kaebaja ei esitanud (KOVVS § 65 lg 3 ja lg 1 p 5, vt ka RKPJKo nr 5-25-41/3, p 11). (p 7)
|
| 5-25-57/7
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
06.11.2025 |
|
Kui isik esitab enda õiguste rikkumise kõrvaldamiseks RVT-le nõuetekohase avalduse puuduste kohta valimise korralduses, hakkab sama rikkumise kohta VVK-le kaebuse esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil RVT on avalduse lahendanud. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus isik peab selleks, et tagada enda õiguste kaitse, esitama kaebuse VVK-le, teadmata, kas RVT puuduse tema avalduse alusel kõrvaldab. KOVVS § 66 lg 1 p 2 kohaselt esitatakse kaebus VVK-le kolme päeva jooksul arvates KOVVS §-s 62 sätestatud avalduse läbivaatamisest. (p 15)
KOVVS § 62 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Seega võib avalduse esitada nii enda subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. (p 16)
KOVVS § 532 ja RKVS § 482 lg 4 p 1 kohaselt kinnitab RVT elektroonilise hääletamise süsteemi infoturbe poliitika, elektroonilise hääletamise protokollistiku ning elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised juhendid. Nimetatud sätte alusel kehtestas RVT 26. septembril 2025. a korraldusega nr 12 IVXV elektroonilise hääletamise käsiraamatu versiooni 0.9. See on valimiste korraldajatele, sh RVT-le, siduv (RKVS § 15 lg 2 p 2). Käsiraamatust tuleneb, et häälte avamise võtme osakud säilitatakse kiipkaartidel, mis iga kasutamise järel pitseeritakse turvakleebisega (lk 7). (p 18)
Võtmete pitseerimise nõuete rikkumine ei tähenda automaatselt, et rikutud oleks valimiste salajasuse põhimõtet. Praegusel juhul ei toonud nende nõuete rikkumine kaasa tegelikku ohtu valimiste salajasusele. (p 20)
Kolleegium vaatab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse VVK otsust (RKPJKo nr 5-23-10/5, p 31). (p 22)
|
| 5-25-60/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
05.11.2025 |
|
VVK otsuse vaidlustamise õigus on vaid samal isikul, kes on esitanud VVK-le kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale ehk kelle kaebust VVK kõnealuse otsusega lahendas (RKPJKm nr 5-23-14/2, p 6). (p 7)
Kaebust RVT e-valimistega seotud toimingu peale põhjendati kaebuses vaid sellega, et valimiste korraldaja ei ole vajaliku hoolsuskohustusega täitnud elektroonilise hääletuse läbi viimise nõudeid (RKVS § 482). KOVVS § 18 lg 1 p 1 kohaselt on üks valimiste korraldajaid RVT. RVT kohustused on nähtud ette RKVS § 482 lg-s 4. Kaebaja ei selgitanud, millise toiminguga ja kuidas rikkus RVT tema subjektiivseid õigusi (KOVVS § 64 ja § 65 lg 1 p-d 3 ja 4, vt ka RKPJKo nr 5-25-41/3, p 11; RKPJKm nr 5-25-34/9, p 12). (p 10)
VVK leidis õigesti, et kuna kaebuses vaidlustati 30. septembri 2025. a proovihääletamise käigus tehtud toimingud, tulnuks kaebus esitada hiljemalt 3. oktoobril 2025 (KOVVS § 66 lg 1 p 1). Kaebus selle peale, et VVK tunnistas 9. oktoobri 2025. a otsusega nr 63 kehtetuks enda varasemad otsused, oleks tulnud esitada VVK kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest arvates (KOVVS § 661 lg 3, PSJKS § 38 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kui prooviläbimise tulemuste kinnitamisest nähtub, et elektroonilise hääletamise süsteem toimib, tuleb RVT-l elektroonilist hääletamist võimaldada. Kui isik leiab, et proovihääletamise järel tekkinud konkreetsetest asjaoludest tuleneb siiski ülemäärane oht, et elektroonilise hääletamise õiguspärane korraldamine ei ole võimalik, ja seetõttu rikutaks elektroonilise hääletamise lubamisega isiku hääle- või kandideerimisõigust, on tal võimalik vaidlustada ka sellist VVK tegevust (RKPJKm nr 5-25-34/9, p-d 8, 9, 12 ja 13 koos viidetega varasemale kohtupraktikale). Kui isik leidis, et varem kehtinud tehnilisi tingimusi sisaldavate VVK otsuste kehtetuks tunnistamine on proovihääletamise järel tekkinud uueks asjaoluks, mis annab aluse vaidlustada elektroonilise hääletamise läbiviimist, tulnuks sellekohane kaebus esitada tähtaegselt pärast kehtetuks tunnistamise otsust. (p 9)
|
| 5-25-54/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
24.10.2025 |
|
Elektroonilise hääletamise tehnilised juhendid (dokumentatsioon) kinnitab RVT. Seadusest ei tulene tähtaega, millal dokumentatsioon tuleb kinnitada ja avaldada. Valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad. Hääletamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et elektroonilise hääletamise asjakohane dokumentatsioon oleks kehtestatud aegsasti ja formaalselt korrektselt. Seega riivab vaatleja õigusi olukord, kus vaadeldava toimingu ajal ei ole asjakohased dokumendid vaatlejale kättesaadavad. (p 8)
Lähtekoodi avalikustamise eesmärk on mh anda võimalus hinnata selle vastavust tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetele. Olukord, kus vaatlejal ei ole võimalik vastavust hinnata, riivab tema õigusi. (p 9)
Infosüsteemide audiitor on sõltumatu isik, kelle ülesandeks on kontrollida elektroonilisi toiminguid. Vaatleja on oma tegevuses passiivne ning tema staatus ei kattu infosüsteemide audiitori rolli ja õigustega. Infosüsteemide audiitor ei ole valimiste korraldaja (KOVVS § 18 lg 1), mistõttu ei kuulu auditeerimine KOVVS § 234 lg-s 1 sätestatud vaadeldavate tegevuste hulka. Seega ei saa audiitori hanget puudutavate dokumentide avaldamine ega auditeerimine riivata kaebaja seadusest tulenevaid vaatlejaõigusi. (p 10)
RVT avalikustab enne elektroonilise hääletamise algust valimiste veebilehel valijarakenduse ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed. Olukord, kus nimetatud andmeid seaduses sätestatud korras ei avaldata, riivab kaebaja vaatlejaõigusi, sest sellisel juhul ei ole elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid vaatlejale kättesaadavad. (p 11)
Elektroonilise hääletamise jaoks vajamineva riist- ja tarkvara haldamine on RVT ülesanne. RVT ülesanne on ka selle riist- ja tarkvara puutumatuse tagamine. Vaatleja tegevuse iseloom on passiivne ning tal ei ole lubatud osaleda valimiste korraldamisega seotud toimingutes. Asjaolu, et vaatlejal ei võimaldata ise kontrollida võtmete loomist, operatsioonisüsteemi päritolu või pahavara puudumist, ei riiva seega vaatleja seadusest tulenevaid õigusi. Samuti ei riiva vaatleja õigusi see, milliseid kontrolle teeb audiitor. (p 12)
Elektrooniliste häälte võtmete loomine ja proovihääletamine on avalikud ning vaatlejal on õigus neid toiminguid vaadelda. Vaatleja õigusi rikub see, kui vaatlemisele seatakse ebamõistlikke takistusi. Vaatlejad mängivad olulist rolli selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud. Kui vaatleja leiab, et valimistoiminguid ei ole korrakohaselt tehtud, saab ta valimiste korraldajat ja ka avalikkust sellest teavitada. Avalike valimistoimingute salvestamine ja võimalus salvestis avalikustada täidab sellises olukorras peaasjalikult tõenduslikku eesmärki. Kui vaatleja väidab, et elektrooniliste häälte võtmete loomine ja proovihääletamine ei ole olnud nõuetekohane, kuid tal puudub võimalus selle kohta asjakohaseid tõendeid esitada, võib see riivata vaatleja õigusi. (p 13)
Valimiste vaatlemine on olemuslikult passiivne, kuid vaatlejatel peab olema võimalus juhtida valimiste korraldaja tähelepanu puudustele valimiste korralduses. Vaatleja õigusi riivab olukord, kus avaldusi on võimalik esitada üksnes kirjalikult, kuid mitte suuliselt. (p 14)
|
| 5-25-34/9
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
20.10.2025 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) individuaalkaebuse esitamise õigust otsesõnu ette ei näe, kuid Riigikohus on oma pikaajalises praktikas seda võimalust tunnustanud. Individuaalkaebuse esitamine on lubatav üksnes juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on kaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte (alates RKÜKo nr 3-1-3-10-02, p 17; viimati RKPJKm nr 5-25-23/2, p 4). (p 5)
Kaebajatel on olnud võimalik muul viisil oma õigusi tõhusalt kaitsta. Isikul, kelle õigusi elektroonilise hääletamise korraldamisega rikutakse, on võimalik oma õigusi kaitsta teistsugusel viisil kui individuaalkaebuse esitamisega Riigikohtule. Juhul, kui isik leiab, et elektrooniline hääletamine ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatud valimispõhimõtetega, saab ta oma õigusi tõhusalt kaitsta valimiskaebemenetluses ja seda ka olukorras, kus valimiskaebuse Riigikohtusse esitamiseks tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus Vabariigi Valimiskomisjonis (VVK). (p 6)
Demokraatlikus õigusriigis peab igaühel olema õigus vaidlustada enda hääletamis- või kandideerimisõiguse rikkumist kohtus. Seega peab valimistel kasutatavate hääletamisviiside põhiseaduspärasus alluma kohtulikule kontrollile. Kui valimistel on võimalik hääletada viisil, mis on vastuolus ühetaolisuse või hääletamise salajasuse põhimõttega, võib hääletamistulemus olla põhiseadusvastane. Kui rikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt, tuleb hääletamistulemus hiljem tunnistada vähemalt osaliselt kehtetuks (vt PSJKS § 46 lg 2). (p 6)
Valimisseadustes ja PSJKS 6. peatükis ette nähtud valimiskaebemenetluses on võimalik vaidlustada muu hulgas valimiste korraldaja toimingut VVK-s või VVK otsust Riigikohtus. Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil PS §-dest 15 ning 152 tulenevalt kohustus hinnata kohaldatava õiguse vastavust põhiseadusele (vt nt RKÜKo nr 3-4-1-7-08, p 21; RKPJKm nr 5-25-23/2, p 6). See tähendab, et kui valimisasja lahendaval kohtukoosseisul tekib kahtlus valimiste korraldaja vaidlustatava otsuse või toimingu aluseks oleva õigusakti põhiseaduspärasuses, uuendatakse menetlus PSJKS § 45 lg 1 alusel. (p 7)
|
| 5-25-7/25
|
Riigikohtu üldkogu |
03.10.2025 |
|
PSJKS § 37 lg 1 alusel saab isik esitada kaebuse üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Vaatlejal on õigus esitada kaebus selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega - eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKo nr 5-25-27/8, p 14). Vaatleja on kohustatud enda esitlemisel selgelt väljendama, kellena ta koosolekul osaleb - füüsilise isikuna või mõne teise isiku esindajana. Tuvastamaks, kas vaatlejal on õigus VVK koosolekul tehtud otsust või toimingut vaidlustada, on põhjendatud tugineda eelkõige informatsioonile, mille vaatleja on esitanud VVK koosoleku registreerimislehel või elektroonilise koosoleku puhul VVK-le saadetud registreerimisteates. Selle tahteavalduse sisulises õigsuses ei ole VVK-l ega Riigikohtul üldjuhul põhjust kahelda. (p-d 4 ja 5)
Olukorras, kus VVK seisukoht vaidlusküsimuses selgub kaebaja jaoks esimest korda VVK kirjalikes selgitustes, millega kaebus Riigikohtule edastatakse, on kaebajal ausa ja õiglase kohtumenetluse reeglite kohaselt õigus esitada omal algatusel VVK seisukohale vastuväiteid. Nii on see juhtudel, kui isik vaidlustab VVK otsuseid, millega lahendatakse valimiste korraldamisega seotud üldisi küsimusi, või VVK toimingut (sh tegevusetust, vt nt RKPJKm nr 5-25-17/4, p 7). Vastuväited tuleb esitada mõistliku aja jooksul, arvestades, et valimiskaebemenetluses kehtivad lühikesed tähtajad. Viimasest tulenevalt võib need esitada ka otse Riigikohtule. Seejuures ei tohi kaebaja esitada esialgse kaebusega võrreldes täiesti uusi seisukohti, sh tõstatada olemasolevast vaidlusesemest väljuvaid küsimusi. Lisaks eeltoodule võib Riigikohus kõnesoleva kaebuse saamisel ka ise küsida menetlusosalistelt asja kohta lisaselgitusi. (p 8)
Kui isik vaidlustab VVK otsust, millega lahendati tema valimiskaebus, ei ole tal uute väidete esitamine üldjuhul lubatud. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus VVK on kaebust Riigikohtule edastades väljendanud kohtueelses menetluses esitatuga võrreldes uusi seisukohti. (p 9)
Lisaks tuleb eristada olukorda, kus kaebaja esitab pärast kaebuse esitamist menetluslikke taotlusi (nt taotleb kohtuniku taandamist, tõendi kogumist vms). Ka menetlusliku taotluse esitamine hiljem kaebuse täiendusena on lubatav eeskätt vaid juhul, kui on mõjuv põhjus, miks seda ei olnud võimalik teha kaebuses. (p 10)
|
| 5-25-42/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
30.09.2025 |
|
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 234 lg-st 2 tulenevalt peab vaatleja end enne vaatlemise alustamist esitlema. Esitlemise kohustus tähendab, et vaatleja peab avaldama oma identiteedi, eeskätt esitama oma tõelise nime (vt nt RKPJKo nr 5-25-18/6, p 25). (p 8)
Seadus ega VVK töökord teavitama RVT-d VVK koosoleku vaatlemise soovist, kui vaadelda kavatsetakse kohapeal. Kui isik seda siiski teeb, on see tema vaba tahte avaldus. (p 9)
Kaebaja kui vaatleja esitlemiskohustus sai täidetud siis, kui koosoleku juhataja sedastas koosoleku algul tema kohaloleku ning kontrollis selle käigus tema nime. Koosolekul viibijate registreerimislehe täitmine on kohapeal toimuvate koosolekute puhul tavapärane toiming. Vaatlejalt on õigus nõuda ka isikut tõendavat dokumenti, veendumaks, et registreerimislehele on märgitud tema tõeline nimi. (p 10)
Kolleegium möönab, et olukord, kus RVT ei reageeri vaatleja enne koosoleku algust saabunud elektroonilise vaatlemise sooviavaldusele, on kahetsusväärne. Samas ei tinginud RVT vastuse viibimine seda, et kaebajal oleks jäänud mingi osa koosolekust vaatlemata. (p 11)
|
| 5-25-27/8
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
11.09.2025 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. peatükis sätestatud valimiskaebemenetluses saavad isikud kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega - eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKm nr 5-25-11/3, p 9). Koosoleku kui VVK otsustusprotsessi vaatlemise täielik välistamine ning ebapiisav aeg koosoleku toimumisest etteteatamisel riivavad kaebajate vaatlejaõigust. (p 14)
RKVS § 12 lg 6 kohaselt kehtestab VVK otsusega oma töökorra. Seadusandja ei ole VVK-le töökorra kehtestamiseks täpsustavaid suuniseid sätestanud. Sellest järeldub seadusandja tahe anda VVK-le oma töö korraldamisel avar otsustusruum, mida piiravad üksnes seadusest tulenevad nõuded. Seejuures on VVK töökord komisjoni sisemist töökorraldust reguleeriv akt, mis ei ole otseselt suunatud kolmandate isikute, sh vaatlejate õiguste ega kohustuste reguleerimisele (vt ka nt RKPJKo nr 5-24-2/3, p 38). (p 15)
VVK puhul sätestab RKVS § 12 lg 1 sõnaselgelt, et VVK töövorm on koosolek. Seega ei näe seadus VVK-le ette võimalust võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Koosolek tähendab füüsiliselt või elektrooniliselt (sh hübriidvormis) toimuvat vahetut, reaalajas toimuvat ja jälgitavat arutelu. Siiski on teabevahetuse korras VVK töökorra mõttes lubatud jagada enne koosoleku toimumist koosoleku materjale, samuti vahetada mõtteid otsustamisele tulevates küsimustes. Teabevahetus ei tohi aga olla peamine arutelu viis VVK pädevuses olevate küsimuste otsustamisel, nii et koosolek muutuks üksnes otsuse formaalseks kinnitamiseks. (p-d 16 ja 17)
Lühike etteteatamisaeg VVK koosoleku toimumise kohta võib sõltuvalt koosoleku pidamise viisist, s.o kohapeal toimuv, elektrooniline või hübriidvorm, ja arutlusele tulevatest küsimustest kitsendada isikute võimalusi VVK koosolekuid jälgida ning riivata seega vaatlejate õigusi. Vaatlemisõiguse riive on lubatud, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei ole ebamõistlik (viimati RKPJKo nr 5-25-21/2, p 13). (p 18)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 66 lg 2 kohaselt peab VVK kaebuse läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest. On usutav, et sedavõrd lühikese tähtaja puhul võib juhtuda, et VVK liikmetel on oma teiste ametikohustuste või puhkuste tõttu võimalik kaebuse lahendamiseks koguneda vaid ühel kindlal tööpäeval. Seejuures võib ka koosoleku täpse aja kokkuleppimine olla VVK liikmete jaoks nimetatud põhjustel raskendatud ja võtta aega. (p 19)
|
| 5-25-21/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
24.07.2025 |
|
Vaatleja ja VVK koosoleku jälgija rolle ei tule eristada nende tegevuse iseloomude tõttu. Seadusandja on pidanud VVK ning teiste valimiste korraldajate tegevuse vaatlemist ja jälgimist samatähenduslikeks (nt RKPJKo nr 5-25-18/6, p 23). Seega kohaldub VVK koosoleku jälgijatele, kelleks saavad olla ka juriidilised isikud (vt ka 160 SE seletuskiri, lk 12), RKVS §-s 194 sätestatud valimiste vaatlejaid puudutav regulatsioon. (p 11)
RKVS § 194 lg 2 kohaselt peab vaatleja end enne vaatlemise alustamist esitlema. Esitlemise kohustus tähendab, et vaatleja peab avaldama oma identiteedi, eeskätt esitama oma tõelise nime (viidatud 5-25-18/6, p 25). Kui vaatlejaks on juriidiline isik, on kõnealune kohustus täidetud, kui enda tõelise nime esitab juriidilist isikut esindav esindusõiguslik füüsiline isik. Kui VVK koosolekut soovib juriidilise isiku esindajana jälgida juhatuse liige, piisab esitlemiskohustuse täitmiseks enda ees ja perekonnanime esitamisest, mille alusel saab VVK vajadusel kontrollida juhatuse andmeid registrist. Volituse alusel ühingut esindav isik peab koosolekule registreerudes või hiljemalt koosoleku alguses esitama täiendavalt esindusõigust tõendava volikirja. (p 12)
RKVS § 12 lg 3 sätestab, et VVK koosolek on avalik. Samas ei ole vaatlemisõigus piiramatu. Vaatlemisõiguse riive on lubatud, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei ole ebamõistlik (viidatud 5-25-18/6, p 26). VVK koosoleku jälgimise kontekstis on vaatlemisõiguse riive legitiimseks eesmärgiks koosoleku põhjendamatute takistusteta läbiviimine (vt ka samas, p 27). RKVS § 194 lg-st 4 tulenevalt ei tohi vaatleja VVK tööd segada. VVK-l on õigus koosoleku läbiviimise korda vastavalt vajadusele ja päevakorrapunktide sisule ajas muuta (samas, p 20). (p 13)
|
| 5-25-18/6
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
23.07.2025 |
|
Ehkki Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra kohaselt piisab elektroonilise koosoleku jälgimiseks sellekohase sooviavalduse esitamisest, ei ole välistatud osalemiseks täiendava tingimuse seadmine, kui see tingimus on ühemõtteliselt arusaadav ega ole osaleja jaoks ebamõistlikult koormav. Riigikohus on leidnud korduvalt, et eelnev registreerumine võib olla koosoleku sujuva korraldamise tagamiseks mõistlik ja põhjendatud meede. VVK peab võimaldama koosoleku jälgimist, kuid tal ei ole kohustust võimaldada soovijal koosolekuga igal ajal liituda. (p 20)
Kaebaja püüdlus eristada passiivset VVK koosoleku jälgimist aktiivsest jälgimisest on asjakohatu. Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ongi valimiste vaatleja tegevuse iseloom passiivne, st vaatleja jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda komisjoni tööd (160 SE, Riigikogu XIII koosseis). Vaatleja ei või osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes (RKVS § 194 lg 4). Seega on seadusandja valimiste vaatlemise regulatsiooni kehtestades pidanud vaatlemist ja jälgimist samatähenduslikeks. RKVS § 194 lg 1 kohaselt hõlmab valimiste vaatlemine VVK ja valimiste korraldajate tegevuse ja toimingute vaatlemist. VVK töövorm on koosolek (RKVS § 12 lg 1). Nii on igaüks, kes ei ole VVK liige ega koosolekule kutsutud isik ja kes jälgib VVK koosolekut, RKVS § 194 lg 1 tähenduses vaatleja ning talle laienevad vaatleja õigused ja kohustused, sh kohustus end enne vaatlemise alustamist esitleda (RKVS § 194 lg 2). (p 23)
Koosoleku juhatajal on õigus nõuda osalejalt vaatleja esitlemise kohustuse täitmiseks tema ees- ja perekonnanime. (p 24)
Õigus valimiste korraldamist vaadelda eeldab, et vaatlejal on mõistlikult võimalik komisjoni tegevust jälgida. Seda õigust rikutakse olukorras, kus vaatlemisele seatakse ebamõistlikke takistusi. Vaatlemisele tingimuste või takistuste seadmine on õiguspärane, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei riiva vaatleja õigusi ebamõistlikult. (p 26)
|
| 5-25-17/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
22.07.2025 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni või valimiste korraldaja toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tunnistada selline toiming õigusvastaseks. Nimetatud sätte tähenduses on vaidlustatava toiminguna käsitatav ka VVK tegevusetus seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisel (vt nt RKPJKo nr 5-23-24/3, p 23). (p 7)
PSJKS 6. peatükis sätestatud valimiskaebemenetluses saab isik kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi. Nii saab kaebaja vaidlustada valimiskomisjoni või valimiste korraldaja otsust või toimingut seoses enda valimisõiguse riivega ja tingimusel, et rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline (RKPJKo nr 5-19-7/2, p-d 18-19). Elektroonilise hääletamise võimalus 2025. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei mõjuta negatiivselt kaebaja õigust vabalt valida ning salaja hääletada (vt ka viidatud 5-19-7/2, p 17). Samuti on Riigikohus selgitanud, et inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole võimalik ega põhiseaduslikult nõutav (nt RKPJKo nr 5-24-11/2, p 9). Valimiste ühetaolisuse ehk võrdse kohtlemise printsiip ei tähenda, et kõik valijad peavad valimistoimingu tegema absoluutselt ühesugusel viisil (samas). (p 9)
|
| 5-25-16/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
18.07.2025 |
|
Riigi valimisteenistuse väidetav valetõlgendus ODIHR-i koostatud õiguslikule analüüsile ei piira ega moonuta kaebaja valimisõigust, samuti puudub kaebajal seadusest tulenev õigus nõuda VVK-lt riigi valimisteenistuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Valija ega vaatleja õigusi ei kahjusta see, kui riigi valimisteenistus teeb vabatahtlikult avalikkusele kättesaadavaks rahvusvahelise analüüsi kokkuvõtte. Seda enam, et riigi valimisteenistus on oma ametlikul veebilehel viidanud ka täispikale analüüsile, millele igaühel on juurdepääs. Järelevalvemenetlus valimisasjades, sh veebilehel valimised.ee vabatahtlikult avaldatava teabe üle toimub üksnes avalikes huvides. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole isikul põhiseadusest (PS § 15 lg 1) ega valimisseadustest tulenevat õigust avalikes huvides kaebusi esitada. (p 10)
Kaebajal on õigus enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist. (p 11)
Valimisseadus ei kohusta riigi valimisteenistust avaldama ODIHR-i koostatud elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku hinnangu eestikeelset kokkuvõtet. Vabatahtlik teabe avaldamine ametlike teabekanalite kaudu allub samuti VVK järelevalvele, kuid üksnes olukorras, kus teabe avaldamine on vajalik valimispõhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks (RKVS § 9 lg 2 p 1). Elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on oluline avalikustada mh elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud analüüsid. Kolleegium leiab, et ka elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku analüüsi ja selle kokkuvõtte avaldamine aitab tagada valimispõhimõtete järgimist. Seega on VVK-l järelevalvepädevus vaidlusaluse teabe avaldamise üle. (p 9)
|
| 5-25-15/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
18.07.2025 |
|
VVK soov näha koosolekul osaleva kaebaja nägu oli õigustatud. Kaebaja osales VVK koosolekul vaatlejana. VVK selgitas oma vastuses, et nõudis kaebajalt kaamera sisselülitamist vaatleja esitlemise kohustuse täitmiseks (RKVS § 194 lg 2). Kolleegiumi hinnangul võib koosoleku juhataja nõuda, et vaatleja näitaks end esitledes oma nägu. Kaebaja väide, et varem ei ole kaamerapildiga osalemist elektroonilistel VVK koosolekutel nõutud, ei tähenda, et praegusel juhul oleks tegemist õigusvastase toiminguga. Koosoleku läbiviimise kord võib vastavalt vajadusele ning päevakorrapunktide sisule ajas muutuda. (p 11)
Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punkt 6.1 näeb ette, et VVK koosolekut juhib komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Koosoleku juhataja roll hõlmab endas õigust anda koosoleku ladusa ja tõhusa kulgemise tagamiseks osalejatele korraldusi ning otsustada, kes ja millal koosoleku ajal sõna saab. VVK võib anda vaatlejale korraldusi näiteks siis, kui see on vajalik vaatlejaile võrdsete tingimuste tagamiseks (RKVS § 194 lg 6). Vaatleja ei või segada VVK tööd (RKVS § 194 lg 4) ning ka seetõttu võib olla õigustatud tema mikrofoni sulgemine. (p 12)
|
| 5-25-13/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
04.07.2025 |
|
Vaatleja õiguste teostamisel on oluline valimisi puudutav avalik teave ning selle õigsus. Samas ei anna see, et riigi valimisteenistus avaldas valimiste ametlikul veebilehel vabatahtlikult täiendavaid selgitusi, praegusel juhul kaebajale õigust nõuda VVK-lt riigi valimisteenistuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Valimisasjades saab isik kaitsta enda subjektiivseid õigusi. Põhiseadusest ega valimisseadusest ei tulene õigust esitada kaebus avalikes huvides. Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides, st isikul on õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetse meetme rakendamist. (p 11)
Elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise eesmärk on ühelt poolt veenduda süsteemi toimimises, tervikluses ja nõuetele vastavuses ning teisalt tagada avalikkuse usaldus süsteemi vastu. Valimiste usaldusväärsuse aspektist on oluline, et valijatele oleks kättesaadav ajakohane ja õige teave hääletamissüsteemide toimimise ja turvalisuse kohta. Ka Riigikohus on varem osutanud sellele, et elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on oluline avalikustada elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud auditid ja analüüsid (v.a osas, milles need on kuulutatud piiratud juurdepääsuga teabeks). (p 8)
Kaebaja väidab praegusel juhul veebilehel valimised.ee avaldatud riigi valimisteenistuse kommentaaris sisalduva teabe ebaõigsust. Selline kommentaar ei ole käsitatav teabena, mille avaldamine on riigi valimisteenistusele valimisseadusest tulenevalt kohustuslik. See aga ei väära asjaolu, et olukorras, kus avalikkusel võib olla tekkinud kahtlusi elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise usaldusväärsuses, on põhjendatud anda vabatahtlikult ametliku teabekanali kaudu täiendavaid selgitusi. Ka selline vabatahtlik teabe avaldamine võib alluda VVK järelevalvele, kui see on seotud RKVS §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitsmisega (RKVS § 9 lg 1 p 1). (p 9)
VVK järelevalve all on valimisi puudutava, mitte igasuguse teabe avaldamine veebilehel valimised.ee. (p 10)
|
Facebook
X.com