/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 25| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-19-34/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 18.06.2019
    Kehtetu:

EPVS § 67 kohaselt on kaebajal võimalik vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamisega üksnes valimiste korraldaja toimingut. Euroopa Parlamendi valimiste korraldajad on EPVS § 9 lõike 1 kohaselt riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid. Valijate nimekirja koostab rahvastikuregistri andmete alusel EPVS § 20 lõike 1 kohaselt rahvastikuregistri vastutav töötleja, kelleks on Siseministeerium. EPVS § 24 lõike 2 kohaselt saab isik esitada valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Kui valla- või linnasekretär jätab avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada EPVS § 24 lõike 5 kohaselt valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse halduskohtule. (p 6)

Euroopa Parlamendi liikmete registreerimine ei ole seotud valimiste korraldajate või Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale esitatud kaebuste lõpliku lahendamisega. Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus tunnistab hääletamistulemused kehtetuks, teeb Vabariigi Valimiskomisjon EPVS § 72 lõike 2 kohaselt uue Euroopa Parlamendi liikmete registreerimise otsuse pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. Ainuüksi asjaolust, et valimistulemused on välja kuulutatud enne kaebuse lahendamist, ei saa järeldada, et kaebaja õigusi oleks rikutud. (p 8)


    Kehtetu:
    Kehtetu:

Vt RKPJK otsus nr 5-19-15/6, p-d 18 ja 19.

Hääleõigusliku isiku elukoha andmed, mis kanti rahvastikuregistrisse valla või linna täpsusega Riigikogu 2019. a valimiste ajal, kehtivad RRS §-st 112^1 tulenevalt erandina neli kuud andmete registrisse kandmisest arvates ning isikul puudus vajadus taotleda oma elukoha uut registrisse kandmist Euroopa Parlamendi 2019. a valimiste jaoks. Kaebajal oli võimalik RRS §-le 83 tuginedes taotleda enda Euroopa Parlamendi valimistel valijate nimekirja kandmist kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ka juhul, kui ta ei saanud esitada andmeid selles omavalitsusüksuses enda kasutatava konkreetse eluruumi kohta. Seega ei võtnud 1.01.2019 jõustunud RRS kaebajalt võimalust Euroopa Parlamendi valimistel hääletada. (p 7)

5-19-35/3 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 18.06.2019

Isik saab valimisasjades kaebuse esitamisega kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi (vt nt RKPJK otsus nr 5-19-7/2, p 18), mitte vaidlustada kellelegi teisele kohalduvaid piiranguid. (p 12)

Esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti, mis on lisatud nõukogu 20.09.1976. a otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom, artikli 8 kohaselt reguleeritakse, kui selle akti muudest sätetest ei tulene teisiti, igas liikmesriigis valimismenetlust riigisiseste õigusnormidega ning liikmesriikidel on valimisnormide kujundamisel suur otsustusõigus (nii ka RKPJK otsus nr 5-19-9/2, p 23). Õigus reguleerida kaebeõigust niisugustel juhtumitel nagu praegune kuulub liikmesriikide otsustusruumi. Kaebaja osutatud liidupõhiõigus puudutab Euroopa Liidu kodaniku õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, mitte õigust esitada populaarkaebust. Seega saab isik ka Euroopa Parlamendi valimise asjades kaebuse esitamisega kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte esitada kaebust kandideerida sooviva liidukodaniku või avalike huvide kaitseks. (p 13)


Subjektiivne õigus vabalt valida ei tähenda õigust valida mittekandideeriv isik. Huvi, et valimistel saaksid hääletada ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ei tähenda subjektiivset õigust (vt RKPJK otsus asjas nr 5-19-16/3, p-d 13 ja 15 ning otsus asjas nr 5-19-9/2, p 13). (p 12)


    Kehtetu:

Isik saab valimisasjades kaebuse esitamisega kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi (vt nt RKPJK otsus nr 5-19-7/2, p 18), mitte vaidlustada kellelegi teisele kohalduvaid piiranguid.

Subjektiivne õigus vabalt valida ei tähenda õigust valida mittekandideeriv isik. Huvi, et valimistel saaksid hääletada ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ei tähenda subjektiivset õigust (vt RKPJK otsus asjas nr 5-19-16/3, p-d 13 ja 15 ning otsus asjas nr 5-19-9/2, p 13). (p 12)

Esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti, mis on lisatud nõukogu 20.09.1976. a otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom, artikli 8 kohaselt reguleeritakse, kui selle akti muudest sätetest ei tulene teisiti, igas liikmesriigis valimismenetlust riigisiseste õigusnormidega ning liikmesriikidel on valimisnormide kujundamisel suur otsustusõigus (nii ka RKPJK otsus nr 5-19-9/2, p 23). Õigus reguleerida kaebeõigust niisugustel juhtumitel nagu praegune kuulub liikmesriikide otsustusruumi. Kaebaja osutatud liidupõhiõigus puudutab Euroopa Liidu kodaniku õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, mitte õigust esitada populaarkaebust. Seega saab isik ka Euroopa Parlamendi valimise asjades kaebuse esitamisega kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte esitada kaebust kandideerida sooviva liidukodaniku või avalike huvide kaitseks. (p 13)

Isikule rakenduv kandideerimispiirang on ELPH artikli 52 lg 1 järgi lubatav (RKPJK otsus nr 5-19-30/3, p 21). (p 14)


Isikule rakenduv kandideerimispiirang on ELPH artikli 52 lg 1 järgi lubatav (RKPJK otsus nr 5-19-30/3, p 21). (p 14)

5-19-17/3 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 27.03.2019

RKVS-i kohaselt ei ole valijate arvestuse toimingud valimiskorralduse toimingud, mistõttu ei toimu nende vaidluste lahendamine valimiskaebuste menetluse korras. (p 13)

RKVS § 25 lg 5 alusel oli kaebajal õigus vaidlustada tema valijate nimekirja kandmisest keeldumine halduskohtus. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Vt ka RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-26-12, p-d 31–33). (p 14)

Sarnaselt olnuks kaebajal võimalus esitada kandideerimisavaldus Riigikogu 2019. a valimistel kandideerimiseks erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina ning vaidlustada Riigikohtus vajadusel Vabariigi Valimiskomisjoni otsus kandidaadi registreerimata jätmise kohta. Kaebaja ei ole ka seda õiguskaitsevõimalust kasutanud. (p 15)

5-19-22/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 27.03.2019

Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks, kui ta leiab, et sellega on rikutud tema õigusi (RKVS §-d 69 ja 70). Seetõttu nõuab seadus, et kaebuses tuleb muu hulgas märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus (RKVS § 71 lg 1 p 3) ning põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ja ei olnud seaduslik (RKVS § 71 lg 1 p-d 4 ja 5). Kaebuse, mis ei vasta seaduse nõuetele, võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS § 71 lg 3 esimene lause). (p 7)

Kaebaja võib küll olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimised oleksid usaldusväärsed ja nende korraldamisel järgitaks kehtivaid õigusakte, kuid ainuüksi sellisest huvist ei tulene kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vrd RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-6-13, p 20; otsus nr 5-19-7/2, p 18). (p 8)


    Kehtetu:

Kolleegium vaatab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-57-13, p 20; otsus nr 5-19-10/2, p 15). (p 9)


    Kehtetu:

RKVS § 74 lg 3 kohaselt loetakse valimistulemused väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikogu liikmete registreerimise kohta Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. RKVS § 74 lg 1 järgi registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed oma otsusega alles pärast seda, kui Riigikohtule esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega, kuna seaduse järgi kuulutatakse valimistulemused välja pärast valimiskaebuste lahendamist Riigikohtus, on tarbetu esitada taotlus jätta valimistulemused enne selle taotluse terviklikku lahendamist välja kuulutamata. (p 10)

5-19-16/3 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 27.03.2019

RKVS § 70 järgi saab isik valimisasjades kaebuse esitamisega kaitsta üksnes oma subjektiivseid õigusi. Kaebajal on küll subjektiivne õigus vabalt valida, aga see ei tähenda õigust valida konkreetne isik, kelle poolt ta soovib oma hääle anda. (p 13)

Esiteks peab isik, kes soovib kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina, oma kandideerimissoovi kandideerimisavalduses väljendama (RKVS § 28 lg 1 p 1). Teiseks on valijal õigus teha valik üksnes nende isikute hulgast, kes kandideerivad valimisringkonnas, mille valijate nimekirja isik kuulub. Seda õigust ei ole praegusel juhul rikutud. (p 14)

Samuti ei saa isik valimisasjades kaebust esitades kaitsta teiste isikute subjektiivseid õigusi. Kuigi kaebaja võib olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimistel saaksid valida ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ei tulene talle ainuüksi sellisest huvist kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vrd RKPJK otsus nr 5-19-7/2, p 18). Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Kandidaadina registreerimisest keeldumise korral on võimalik keeldumine vaidlustada isikul, keda kandidaadina registreerimast keelduti. (p 15)

5-19-23/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 27.03.2019
    Kehtetu:

Vt p 9.

Vt ka RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-57-13, p 20.


RKVS §-st 70 nähtub, et valimisasjades saab huvitatud isik kaebuse esitamisega kaitsta üksnes oma subjektiivseid õigusi. Kuigi kaebaja võib olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimistel osaleksid kõik rahva liikmed, ei tulene talle ainuüksi sellisest huvist kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vrd RKPJK otsus asjas nr 5-19-7/2, p 18). Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. (p 9)


    Kehtetu:

RKVS § 74 lõike 3 kohaselt loetakse valimistulemused väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikogu liikmete registreerimise kohta Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. RKVS § 74 lõike 1 järgi registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed oma otsusega alles pärast seda, kui Riigikohtule esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega kuulutatakse valimistulemused välja pärast valimiskaebuste lahendamist Riigikohtus seadusjärgselt ning vajadus vastava taotluse esitamise järele puudub. (p 11)

5-19-7/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 05.03.2019
    Kehtetu:

Eesti Vabariigi põhiseaduses kaitsevad valimiste usaldusväärsust ennekõike § 60 lg 1 teine ja neljas lause, mille järgi on valimised vabad ning hääletamine salajane. (p 15)

Elektroonilise hääletamise võimalus Riigikogu valimistel kui selline ei mõjutanud negatiivselt kaebaja õigust vabalt valida ning salaja hääletada. (p 17)


    Kehtetu:

Elektroonilise hääletamise võimalus Riigikogu valimistel kui selline ei mõjutanud negatiivselt kaebaja õigust vabalt valida ning salaja hääletada. (p 17)


PS § 15 lg-st 1 ega RKVS §-st 70 ei tulene õigust esitada valimiste vabaduse ja salajasusega seoses populaarkaebust. Valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõtte rikkumist saab isik vaidlustada, kui sellega seoses riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja valimistahte väljendamise vabadus või hääletamise salajasus oleks olnud ohustatud. (p 19)


    Kehtetu:

RKVS § 70 järgi saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kuigi isik võib olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimised oleksid usaldusväärsed, ei tulene talle ainuüksi sellisest huvist kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vrd RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-6-13, p 20). (p 18)

PS § 15 lg-st 1 ega RKVS §-st 70 ei tulene õigust esitada valimiste vabaduse ja salajasusega seoses populaarkaebust. Valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõtte rikkumist saab isik vaidlustada, kui sellega seoses riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja valimistahte väljendamise vabadus või hääletamise salajasus oleks olnud ohustatud. (p 19)

5-19-5/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 29.01.2019
3-4-1-12-16 PDF Riigikohus 24.11.2016

Isiku, kelle volikogu liikme volitused on peatatud tema tähtaegse avalduse alusel, volikogu liikme volitusi ei saa taastada enne tema volituste peatamise avalduses märgitud tähtaja saabumist (vt ka RKPJK otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-03). (p 25)


3-4-1-33-15 PDF Riigikohus 04.01.2016

Selleks, et vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikohtus, peab kaebaja olema huvitatud isik, st otsus peab sekkuma tema õigustesse. Järelevalvemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel on huvitatud isikuks üksnes isik, kelle olukorda järelevalvemenetluses tehtud otsus halvendab. (p-d 22 ja 27).

Isik vaidlustas Riigikohtus otsuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon tegi vaadates läbi tema kaebust maakonnakomisjoni otsuse peale. KOVVS § 18 lõike 1 alusel toimuva järelevalvemenetluse eesmärk ei ole kaebuse esitamisega hilinenud isiku õiguste kaitse. Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides. Seepärast ei saa isik pöörduda kohtusse, kui järelevalvemenetluses ei tehta talle meelepärast lahendit. Kui edasikaebeõigus on kaebetähtaja möödumise tõttu minetatud, ei saa edasikaebeõigus taastuda järelevalvemenetluse kaudu. Vastasel korral muutuksid kaebuse esitamise tähtajad valimisasjades sisutuks. Samuti ei saa õigus esitada kaebus Riigikohtusse tekkida sellest, et valimiskomisjon on jätnud isiku kaebuse rahuldamata olukorras, kus see oleks tulnud jätta läbi vaatamata. (p 27)

Isik ei vaidlustanud maakonnakomisjoni otsust jätta läbi vaatamata valla valimiskomisjoni otsuse peale tähtaega rikkudes esitatud kaebus. Seetõttu on otsus lõplikult jõustunud ja Riigikohus ei saa anda hinnangut küsimusele, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õigustatud. Isiku väide, et ta esitas kaebuse vallakomisjoni otsuse peale esimesel võimalusel, ei ole seetõttu asjakohane. (p 24-25)


Kaebetähtaja regulatsioon peab tagama õiguste efektiivse kaitse. Kui isik ei saa enda õigusi rikkuvast otsusest teada enne kaebetähtaja möödumist, võib see olla mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaeg ennistada (p 28).

3-4-1-18-15 PDF Riigikohus 30.03.2015

PSJKS § 37 lg 1 alusel saab isik Riigikohtus kaitsta oma subjektiivseid õigusi, mitte teiste isikute õigusi ega avalikke huve. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, kuidas ja milliseid kaebaja õigusi Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus väidetavalt rikub. Asjaolu, et kaebajal on tahe kaitsta teiste isikute õigusi ja avalikku huvi, ei anna talle kaebeõigust kohtusse pöördumiseks. Olemuslikult on kaebaja esitanud populaarkaebuse, mille esitamise õigust PSJKS § 37 lg 1 ette ei näe. (p 5)

Riigikohus on korduvalt selgitanud, kuidas teised isikud (sh kinnipeetavad) saavad oma õigusi kaitsta, kui nad leiavad, et nende õigusi on rikutud (vt RKPJKo 3-4-1-9-15, p-d 7-8 ja seal viidatud kohtupraktika). (p 6)

3-4-1-19-15 PDF Riigikohus 30.03.2015

PSJKS § 37 lg 1 alusel saab isik Riigikohtus kaitsta oma subjektiivseid õigusi, mitte teiste isikute õigusi ega avalikke huve. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, kuidas ja milliseid kaebaja õigusi Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus väidetavalt rikub. Asjaolu, et kaebajal on tahe kaitsta teiste isikute õigusi ja avalikku huvi, ei anna talle kaebeõigust kohtusse pöördumiseks. Olemuslikult on kaebaja esitanud populaarkaebuse, mille esitamise õigust PSJKS § 37 lg 1 ette ei näe. (p 5)

Riigikohus on korduvalt selgitanud, kuidas teised isikud (sh kinnipeetavad) saavad oma õigusi kaitsta, kui nad leiavad, et nende õigusi on rikutud (vt RKPJKo 3-4-1-9-15, p-d 7-8 ja seal viidatud kohtupraktika). (p 6)

3-4-1-15-15 PDF Riigikohus 30.03.2015

RKVS § 72 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik juhul, kui ta leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Isik ei ole Riigikohtule esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste rikkumist, vaid väidab, et Vabariigi Valimiskomisjon oli teise isiku kaebuse läbivaatamisel rikkunud seaduses sätestatud korda. Riigikogu valimise seadus ei võimalda valimiskaebuse esitamist teise isiku huvides (p-d 5-6).

3-4-1-17-15 PDF Riigikohus 27.03.2015

RKVS § 72 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik juhul, kui ta leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Isik ei ole Riigikohtule esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste rikkumist, vaid väidab, et Riigikogu valimistel rikuti elektroonilist hääletamist reguleerivate õigusaktide nõudeid ja teise isiku õigusi. Seega on kaebus esitatud avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena ja teise isiku õiguste kaitseks. Riigikogu valimise seadus ei võimalda valimiskaebuse esitamist avalikes huvides või teise isiku huvides. (p-d 6-7)

3-4-1-5-15 PDF Riigikohus 20.03.2015

Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses määratles isik end kui vaatlejat ja sellena käsitles teda ka Vabariigi Valimiskomisjon. Alles Riigikohtule esitatud kaebuses väidab isik ka enda kui valija õiguste rikkumist. Riigikohus saab kaebuse lahendamisel lähtuda üksnes sellest, kuidas kaebuse esitaja määratles ennast Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamisel. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse edasikaebamisel Riigikohtusse on kaebemenetluse piirid määratletud Vabariigi Valimiskomisjoni põhjenduste ja resolutsiooniga. (p 8)

Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei vaidlustanud kaebaja enda õiguste rikkumist. Kuna Riigikogu valimise seadus ei võimalda avalikes huvides kaebuse esitamist, siis jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel õigesti läbi vaatamata. (p 10)

3-4-1-9-15 PDF Riigikohus 20.03.2015

Kaebajatel oli võimalik enne Riigikogu valimisi RKVS § 25 lg 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile. Kuigi RKVS § 22 lg 3 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks kaebajad saanud valla- või linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada RKVS § 22 lg 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 nende vastuolu tõttu põhiseadusega. (p 8) Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 3-4-1-26-12, p 32.


Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on õiguspärane ega riku kaebajate õigust osaleda valimistel, kuna VVK ei otsusta selle üle, kas kaebajad kanda valijate nimekirja või mitte. Kaebajate valijate nimekirja kandmist otsustab valla- või linnasekretär ning tema tegevuse peale esitatud kaebust on pädev läbi vaatama halduskohus. (p 7)

Kaebajatel oli võimalik enne Riigikogu valimisi RKVS § 25 lg 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile. Kuigi RKVS § 22 lg 3 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks kaebajad saanud valla- või linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada RKVS § 22 lg 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 nende vastuolu tõttu põhiseadusega. (p 8) Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 3-4-1-26-12, p 32.


3-4-1-8-15 PDF Riigikohus 20.03.2015

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevuses on vaadata läbi kaebusi, mis on esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale (punkt 4). Riigikohtule edastatud kaebustes ei vaidlustanud isik ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni otsust ega toimingut (p 5).


Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevuses on vaadata läbi kaebusi, mis on esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale. Kaebuse, mille läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse, tagastab Riigikohus läbivaatamatult (PSJKS § 40 lõike 2 punkt 1) (punkt 4).

3-4-1-27-14 PDF Riigikohus 01.07.2014

Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).


Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).

Kinnipeetaval on võimalik EPVS § 24 lõike 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile. Kuigi EPVS § 20 lõike 3 punkti 1 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks isik võinud linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada EPVS § 24 lõike 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata EPVS § 4 lõike 3 punkt 2 ja § 20 lõike 3 punkt 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega (punkt 29). PS § 15 lõike 2 järgi on halduskohtul õigus tunnistada EPVS § 4 lõige 3 punkt 2 ja § 20 lg 3 punkt 1 põhiseadusvastaseks ning seeläbi rahuldada EPVS § 24 lõike 7 punkti 2 järgi kaebus ja teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (punkt 30).


Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).


PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3).(p 25)


Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK jättis isiku kaebuse läbi vaatamata. Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse läbi vaatamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 21)


PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks (p 11).

Kui isik leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist VVK-s. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates VVK kaudu (PSJKS § 37 lõige 2) (punkt 23).


Kuna isikule oli tagatud tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks, leidis kolleegium, et isiku kaebus EPVS sätete põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav ja jättis kaebuse PSJKS § 11 lõikele 2 tuginedes läbivaatamata (punkt 31).


Kui isik leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist VVK-s. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates VVK kaudu (PSJKS § 37 lõige 2) (punkt 23).


PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3) (punkt 25).

3-4-1-23-14 PDF Riigikohus 10.06.2014

PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks (p 11).

3-4-1-64-13 PDF Riigikohus 19.12.2013

Vaid isik, kes võttis hääletamisest osa, saab mõjutada hääletamis- ja valimistulemust. Pelgalt kanne rahvastikuregistris või isiku nime kandmine valijate nimekirja ei võimalda teha järeldust selle kohta, kas hääletamis või valimistulemust on mõjutanud isik, kellel ei ole õigust olla kantud valijate nimekirja. (p 23) Kande tegemine rahvastikuregistrisse ja valijate nimekirja selleks, et isik saaks osaleda valimistel ja oma häälega mõjutada valimistulemusi, ei ole iseenesest õigusvastane. Õigusvastane oleks selliste rahvastikuregistri ja valijate nimekirja kannete tegemine, mille eesmärgiks on moonutada valimistulemusi. Valimistulemuste moonutamisega oleks tegemist näiteks siis, kui valimistulemuste ühele või teisele kandidaadile soovitud suunas muutmiseks kantakse valijate nimekirja sellised isikud, kellel tegelikult pole seost vastava kohaliku omavalitsuse üksusega. (p 16) Eelhääletamine, sealhulgas eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, on seadusega ette nähtud hääletamisviis, millest ei järeldu, et seda kasutava valija elukoha registreering oleks fiktiivne. (p 22)


Kui Riigikohus on saatnud kaebuse maakonna valimiskomisjonile läbivaatamiseks, tuleb KOVVS § 64 lg-s 3 sätestatud kolme tööpäeva pikkust tähtaega arvutada päevast, mis järgneb päevale, mil maakonna valimiskomisjon sai kätte Riigikohtu otsuse. Valimiskomisjoni võimalused lükata istung edasi on piiratud, sest komisjon on seotud KOVVS § 64 lg-s 3 sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtajaga, mille pikendamise või kulgema hakkamise aja mõjutamise võimalust valimiskomisjonil pole. (p 23)


Hääletamistulemust on võimalik vaidlustada põhjendusega, et hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud, vaid siis, kui kaebuse esitajal on valijate nimekirjadest saadud andmed hääletamisest osavõtnute kohta. On õige, et KOVVS § 28 lg 2 tagab valimistel kandideerinud isikutele võimaluse tutvuda põhjendatud huvi korral vajalikus ulatuses valijate nimekirjaga. (p 23)

Kokku: 25| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json