/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-19-31/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 12.06.2019

Vabariigi Valimiskomisjon jättis isiku kaebuse läbi vaatamata, kuna see ei olnud komisjoni hinnangul esitatud tähtaegselt. EPVS § 70 lg 1 p 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et isik vaidlustas elektroonilise hääletuse korraldamist 16.–22.05.2019 (riigi valimisteenistuse toiming), mistõttu tuli kaebetähtaja arvestamist alustada alates 23.05.2019. Kaebetähtaja lõpp (tähtpäev) langes seega puhkepäevale (laupäev, 25.05.2019). Kaebus saabus Vabariigi Valimiskomisjoni serverisse 26.05.2019. (p 9)

Kolleegium leiab, et kaebus oli esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. (p 10)

EPVS ei sätesta täpsemaid reegleid kaebetähtaja arvutamiseks. EPVS § 70 lg 1 nõuab üksnes, et kaebus tuleb Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul (vaidlustatava toimingu tegemisest või avalduse läbivaatamisest arvates). Ka Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (EPVS § 70^1 lg 3). Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lg-t 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. TsMS § 62 lg 1 viitab omakorda TsÜS-le ning TsÜS § 136 lg 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega lõpeb täpselt samas sõnastuses normi puhul kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamisel alati tööpäeval. (p 11)

Sarnaselt on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)

Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks EVPS-is erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada. (p 13)


Riigikohus ei pidanud elektroonilise hääletamise regulatsiooni põhiseadusvastaseks KOV volikogude valimise kontekstis (vt RKPJK otsus nr 5-17-32/2). Praegusest kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid tingida Riigikohtu varasema seisukoha muutmise. (p 15)


Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (EPVS § 70^1 lg 3). Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lg-t 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. TsMS § 62 lg 1 viitab omakorda TsÜS-le ning TsÜS § 136 lg 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega lõpeb täpselt samas sõnastuses normi puhul kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamisel alati tööpäeval. (p 11, vt ka p 12)


Sarnaselt nagu TsMS-is on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)


Sarnaselt nagu TsMS-is on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)

Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks EVPS-is erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada. (p 13)

5-19-19/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 27.03.2019

Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS § 72 lg 1 p 1) ning pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS § 71 lg 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei näidanud kaebaja, millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS § 71 lg 1 p 6), mistõttu luges valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hääletamise viimase päeva (27.02.2019) ning lähtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna kaebus oli esitatud 6.03.2019 ehk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne. (p 8)


Kaebaja ei vaidlusta Riigikohtule esitatud kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni järeldust, et kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, kuid leiab, et tal puudus võimalus kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja leiab, et tal tekkis võimalus otsustada selle üle, kas tema õigusi on valimiste korraldaja toiminguga rikutud, alles pärast elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist riigi valimisteenistuse poolt 3.03.2019. (p 9)

Sellisel juhul oleks kaebaja pidanud tulenevalt RKVS § 71 lg 1 p-st 7 taotlema koos kaebuse esitamisega Vabariigi Valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist ja selgitama tähtaja möödalaskmise põhjusi. RKVS § 71 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks kõigile nõuetele (vt RKPJK otsus nr 5-19-13/2, p 13). Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust ning jättis kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata. (p 10)

5-19-12/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 20.03.2019
5-19-13/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 20.03.2019

Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja komisjonile esitatud kaebuses vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut – elektroonilise hääletamise korraldamist. (p 10)


Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS § 72 lg 1 p 1) ning pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS § 71 lg 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei olnud kaebaja näidanud, millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS § 71 lg 1 p 6), seetõttu luges valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hääletamise viimase päeva (27.02.2019) ning lähtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud 6.03.2019 ehk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne. Selle järelduse õigsust ei mõjuta asjaolu, et valimiskomisjon on otsuses eksinud kaebuse saabumise päevaga ning tegelikult esitati kaebus 7.03.2019. Viga kaebetähtaja arvutamisel on tehtud kaebaja kasuks. (p 12)


RKVS § 71 lg 1 p-st 7 tulenevalt peab kaebaja juhul, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist, esitama koos kaebusega kohe ka tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused. RKVS § 71 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja hooleks jälgida, et kaebus vastaks nõuetele. (p 13)

Kaebaja on avaldanud soovi kaebetähtaja ennistamiseks, kuid selgitanud tähtaja möödalaskmise põhjuseid alles Riigikohtule esitatud kaebuses. Valimiskomisjonile kaebuse esitamise tähtaega ei saa ennistada taotluse alusel, mille kaebaja esitab esimest korda Riigikohtu menetluses. Riigikohus saaks hinnata tähtaja ennistamise vajadust siis, kui valimiskomisjon oleks jätnud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile põhistatud taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust. (p 14)

5-19-11/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 20.03.2019

PSJKS § 48 lg 1 kohaselt arvutatakse tähtaegu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. TsMS § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele TsÜS tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. (p 7)

Praeguses asjas edastas Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse kaebajale 4.03.2019. Seega hakkas Riigikohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 5.03. ja lõppes 8.03 saabumisel, s.o 7.03 2019 kl 24.00. Kuna kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjonile elektrooniliselt 8.03.2019 kell 00.48, ei ole see esitatud tähtaegselt. (p 8)

Kaebaja väitel takistas teda kaebuse esitamisel digitaalallkirjastamise tarkvara tõrge, mille tõttu oli tal võimalik allkirjastada kaebus alles kaks minutit pärast selle esitamise tähtaja lõppu.

Kui kaebaja soovib esitada kaebust digitaalallkirjastatult, on tema enda kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID-tarkvara (vt RKTK määrus nr 2-13-53779/108, p 15) ning dokumendi allkirjastamiseks jääks piisavalt aega. Jättes kaebuse esitamise vahetult tähtpäeva saabumise eelsele ajale, kannab kaebaja ise riski, et kaebus võib jääda tähtaegselt esitamata. (p 9)

Tähtaja hindamisel ei ole PSJKS § 38 lg 1 kohaselt määrav mitte kaebuse allkirjastamise aeg, vaid selle Vabariigi Valimiskomisjonile esitamise aeg. Seega ei ületanud kaebaja tähtaega mitte kahe minuti, vaid pikema ajavahemiku võrra. Kaebaja ei ole selgitanud selle viivituse põhjust. (p 10)

5-19-3/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 29.01.2019
3-4-1-33-15 PDF Riigikohus 04.01.2016

Selleks, et vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikohtus, peab kaebaja olema huvitatud isik, st otsus peab sekkuma tema õigustesse. Järelevalvemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel on huvitatud isikuks üksnes isik, kelle olukorda järelevalvemenetluses tehtud otsus halvendab. (p-d 22 ja 27).

Isik vaidlustas Riigikohtus otsuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon tegi vaadates läbi tema kaebust maakonnakomisjoni otsuse peale. KOVVS § 18 lõike 1 alusel toimuva järelevalvemenetluse eesmärk ei ole kaebuse esitamisega hilinenud isiku õiguste kaitse. Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides. Seepärast ei saa isik pöörduda kohtusse, kui järelevalvemenetluses ei tehta talle meelepärast lahendit. Kui edasikaebeõigus on kaebetähtaja möödumise tõttu minetatud, ei saa edasikaebeõigus taastuda järelevalvemenetluse kaudu. Vastasel korral muutuksid kaebuse esitamise tähtajad valimisasjades sisutuks. Samuti ei saa õigus esitada kaebus Riigikohtusse tekkida sellest, et valimiskomisjon on jätnud isiku kaebuse rahuldamata olukorras, kus see oleks tulnud jätta läbi vaatamata. (p 27)

Isik ei vaidlustanud maakonnakomisjoni otsust jätta läbi vaatamata valla valimiskomisjoni otsuse peale tähtaega rikkudes esitatud kaebus. Seetõttu on otsus lõplikult jõustunud ja Riigikohus ei saa anda hinnangut küsimusele, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õigustatud. Isiku väide, et ta esitas kaebuse vallakomisjoni otsuse peale esimesel võimalusel, ei ole seetõttu asjakohane. (p 24-25)


Kaebetähtaja regulatsioon peab tagama õiguste efektiivse kaitse. Kui isik ei saa enda õigusi rikkuvast otsusest teada enne kaebetähtaja möödumist, võib see olla mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaeg ennistada (p 28).

3-4-1-12-15 PDF Riigikohus 30.03.2015

Isik esitas Riigikohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg kohtuasjas, milles Riigikohus oli jätnud tema kaebuse, mis oli esitatud PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega eirates, läbi vaatamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette võimalust ennistada valimiskaebuse esitamise tähtaeg kohtuasjas, milles Riigikohus on teinud jõustunud lahendi. (p 5)

3-4-1-16-15 PDF Riigikohus 27.03.2015

Juhul, kui tähtpäev langeb puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks tähtpäevale järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõige 8). Seega oli viimaseks päevaks, mil isik oleks saanud esitada Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, 16. märts 2015. Isik esitas kaebuse Riigikohtule 23. märtsil 2015, seega PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes. (p 8)

Kaebuse kohaselt sai isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 21. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu. Seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 10. märtsi 2015 kirja isikule e-posti aadressil, mille isik oli oma taotluses märkinud ainsa postiaadressina. Märkides Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluses oma aadressiks e-posti aadressi, pidi taotleja ise tagama sellele aadressile saadetu vastuvõtmise. (p 9)


Juhul, kui tähtpäev langeb puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks tähtpäevale järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõige 8). Seega oli viimaseks päevaks, mil isik oleks saanud esitada Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, 16. märts 2015. Isik esitas kaebuse Riigikohtule 23. märtsil 2015, seega PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes. (p 8)


Kaebuse kohaselt sai isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 21. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu. Seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 10. märtsi 2015 kirja isikule e-posti aadressil, mille isik oli oma taotluses märkinud ainsa postiaadressina. Märkides Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluses oma aadressiks e-posti aadressi, pidi taotleja ise tagama sellele aadressile saadetu vastuvõtmise. (p 9)

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json