Kohtulahendite liigitus

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega

PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt saab Riigikohtule esitatud kaebuses taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist, toimingu õigusvastaseks tunnistamist, samuti hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist. (p 14)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega
• ->
• kohustuslik kohtueelne menetlus Vabariigi Valimiskomisjonis

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega

Nii hääletamise korra rikkumise kui ka hääletustulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta on valijal õigus esitada kirjalik protest Vabariigi Valimiskomisjonile (VPVS §-d 10 ja 12). Tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 2 alusel esitada kaebuse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjon on protesti kohta otsuse teinud. (p 16)

VPVS § 10 ega § 12 ei sea valija õigust esitada protest sõltuvusse sellest, kas ta hääletamisel osales või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata ka valija kaebeõigust protesti kohta tehtud valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumisel. (p 16)

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehakse kindlaks valimistulemus (VPVS § 13), seadus protesti esitamist ette ei näe. Ka selle otsuse peale saab Riigikohtule esitada PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt kaebuse. Seejuures seadus ei sätesta siin kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest kohtusse pöördumise õiguse piirang peaks õigusaktist selgelt nähtuma (vrd RKPJKo nr 5-20-10/13, p 32). See aga ei tähenda, et isik võiks loobuda protesti esitamisest või protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse vaidlustamisest ja pöörduda otse Riigikohtusse valimistulemuse kindlakstegemise otsuse tühistamise taotlusega, tuues põhjenduseks varasemas menetlusetapis toimunud (hääletamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise korra) rikkumised. Seadus on seadnud eesmärgiks, et igas etapis lahendatakse ära võimalikud vaidlused enne, kui asutakse järgmises etapis siduvate otsustuste tegemise juurde. Valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab seetõttu vaidlustada eelkõige väidetavate vigade tõttu nimetatud otsuse tegemisel, mitte varasemas menetluses toimunud rikkumise tõttu, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Varasemas menetluses toimunud rikkumised võivad vaidlustamisel rolli mängida üksnes tingimusel, et huvitatud isikul ei olnud võimalik neist teada saada enne protesti esitamise tähtaja möödumist, kuna selle ennistamise võimalust VPVS ette ei näe. (p 17)

Hääletamise korra rikkumise vaidlustamise osas oli kaebus lubatav, kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse Vabariigi Valimiskomisjonis (esitanud protesti hääletamiskorra rikkumise kohta), tal oli kaebeõigus ning kaebus oli tähtaegne. (p 19)

Hääletamistulemuse kindlakstegemise korra väidetava rikkumise osas ei olnud kaebus lubatav, kuna kaebaja ei olnud esitanud selle kohta VPVS § 12 alusel protesti ehk läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. Tähtaeg protesti esitamiseks oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Väidetav rikkumine ei ole selline, millest kaebajal ei oleks olnud võimalik teada saada enne, kui protesti esitamise tähtaeg möödus. Kui kaebaja jätab Vabariigi Valimiskomisjonile protesti esitamata, ei ole tal hiljem õigust vaidlustada valimistulemuse kindlakstegemise otsust Riigikohtus. (p-d 22 ja 23)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Valimiskaebused
• ->
• kaebuse sisu- ja vorminõuded

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega
• ->
• kaebuse lahendamise ulatus

Kaebuse täiendavad väited (hääletamiskabiini kohta) on käsitatavad protestis esitatud väidete täpsustusena, kuna on seotud salajasuse nõude tagamiseks seaduses sätestatud nõuetega. (p 19)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega

Vt p 20.

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted
• ->
• võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4)

Kohtuniku kuulumine teise võimuharu juures asuvasse nõuandvasse organisse pole vastuolus PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega. Ka prokuröri kuulumine komisjoni pole selle põhimõttega vastuolus. (p 35)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• XIV peatükk. Kohalik omavalitsus
• ->
• kohaliku omavalitsuse volikogu
• ->
• kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused

KOKS § 44 lg 1 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit. Sellist õigust ei anna ega saagi anda ka linna põhimääruse säte, mille kohaselt volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning et volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. (p 20) Küll on võimalik aktsepteerida kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist olukorras, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt ning volikogu liikmetel oma õiguste kaitseks volikogu esimehe meelevaldse tegevuse vastu muud tõhusad võimalused (vt Riigikohtu 27.06.2001 otsust nr 3-3-1-35-01). Selles olukorras tähendanuks teistsugune seisukoht seda, et ühe isiku meelevaldsest tegevusest istungi juhatamisel oleks sõltunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumine ja selle liikmete volituste lõpetamine. (p 21)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted
• ->
• demokraatia põhimõte (§ 1 lg 1, § 10)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega

Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimiskogu liikmete registreerimisel kontrollima, kas talle registreerimiseks esitatud valimiskogu liige vastab seadusega sätestatud nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon peab vajaduse korral hindama ka seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu otsus, millega Vabariigi Presidendi valimiskogusse valiti volikogu esindaja, on õiguspärane. Volikogu otsuste selline kontrollimine ei tähenda järelevalve teostamist volikogu otsuste üle VVS § 85 mõttes ega sekkumist maavanema pädevusse. Valimiskomisjon hindab volikogu otsuseid nendes piirides, mis on vajalikud valimiskogu liikme registreerimiseks. Hinnangu tulemuseks on volikogu otsusega nõustumine ja volikogu esindaja registreerimine valimiskogu liikmeks või volikogu otsusega mittenõustumine ja volikogu esindaja valimiskogu liikmeks registreerimata jätmine. (p 12) Kui volikogu koosseis, kes omas tegelikku võimalust osaleda volikogu istungil Vabariigi Presidendi Valimiskogu liikme valimiseks korraldatud hääletusel, kujunes valimiskomisjoni ebaseaduslike otsuste alusel, siis ei saa hääletamistulemust lugeda kooskõlas olevaks põhiseaduse §-st 1 tuleneva demokraatia põhimõttega. (p 28)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• VI peatükk. Vabariigi Valitsus
• ->
• Vabariigi Valitsuse pädevus (§ 87)
• ->
• eriolukorra väljakuulutamine (§ 87 p 8)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• VI peatükk. Vabariigi Valitsus
• ->
• Vabariigi Valitsuse pädevus (§ 87)
• ->
• muude ülesannete täitmine

Kaitsejõudude kasutamine loodusõnnetuse või katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 8. (p II) Kaitsejõudude sõjalise tegevuse reguleerimatus terroristide tabamisel ja kinnipidamisel on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. (p IV) Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus. (p V) Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p VII) Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; (p VI) põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• VI peatükk. Vabariigi Valitsus
• ->
• Vabariigi Valitsuse pädevus (§ 87)
• ->
• riigi sise- ja välispoliitika elluviimine (§ 87 p 1)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• VI peatükk. Vabariigi Valitsus
• ->
• Vabariigi Valitsuse pädevus (§ 87)
• ->
• valitsusasutuste tegevuse suunamine ja koordineerimine (§ 87 p 2)

Kaitsejõudude kasutamine loodusõnnetuse või katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 8. (p II) Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p II) Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; (p IV) põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)

Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 lg 2 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus.

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• VII peatükk. Seadusandlus

Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 lg 2 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus. (p V)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseadus
• ->
• Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk)
• ->
• põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11)

Kaitsejõudude sõjalise tegevuse reguleerimatus terroristide tabamisel ja kinnipidamisel on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. (p IV) Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p VII)