5-25-3/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
11.04.2025 |
|
Kaebused valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale lahendatakse PSJKS 6. peatükis ette nähtud korras. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevust lahendada valimisi puudutavaid vaidlusi esimese ja viimase kohtuastmena põhjendab asjaolu, et valimistega seotud küsimustel on demokraatlikus ühiskonnas eriline kaal. Kolleegium on seisukohal, et PSJKS § 37 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahend kohaldub alati, kui vaidluse ese on seotud valimiste korraldamisega ning seadus ei näe ette teistsugust vaidluste lahendamise korda (vt nt RKVS § 20 lõige 5, § 25 lõige 5). PSJKS 6. peatüki valimiskaebemenetlus ei ole ette nähtud üksnes selliste valimiste korraldajate ning valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamiseks, mis on vahetult seotud valimiste läbiviimisega. Teisisõnu, vaidlustatava toimingu või otsuse õiguspärasusest ei pea sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus. Eeskätt on määrav see, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks peab tulenema valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest. (p 13)
RKVS § 12 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni töövormiks koosolek. Sama sätte lõikest 3 tuleneb Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse nõue. Arvestades Vabariigi Valimiskomisjoni pädevust (vt RKVS § 9), on selle tegevus, sh valimistevahelisel ajal koosolekute pidamine ja seega ka koosolekutel tehtavad toimingud, seotud valimiste korraldamisega. Eeltoodud põhjustel kuulub kaebuse lahendamine PSJKS § 2 punkti 10 ning § 37 lõike 1 alusel Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevusse. (p 14)
PSJKS § 37 lõige 1 võimaldab igaühel, kes leiab, et valimiskomisjoni toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks. PSJKS § 37 lõike 1 alusel saab esitada kaebuse üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav otsus või toiming väidetavalt rikub (vt RKPJKm nr 5-24-23/2, p 5 ja RKPJKo nr 5-23-11/2, p 27). Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega - eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (RKPJKo nr 5-24-9/3, p 25). Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et praegusel juhul riivas Vabariigi Valimiskomisjoni toiming, millega kaebaja eemaldati 6. märtsi 2025. a koosolekult, tema subjektiivset vaatlejaõigust. (p 15)
PS § 44 lõikest 2 tuleneb kõigile riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele kohustus anda Eesti kodanikule tema nõudel seaduses sätestatud korras informatsiooni oma tegevuse kohta. Sama sätte kohaselt ei pea avalik võim nimetatud kohustust täitma juhul, kui küsitakse andmeid, mille väljaandmine on seadusega keelatud, samuti eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmeid. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et seda võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vrd RKÜKo nr 5-23-1/19, p 77; RKPJKo nr 5-24-22/16, p 78). (p 17)
Siiski ei saa olenemata AvTS § 35 lõike 1 imperatiivsest sõnastusest nimetatud sätte punkti 9 alusel piirata juurdepääsu mis tahes dokumentidele, millel on väiksemgi kokkupuude e-hääletamise turvasüsteemide- ja meetmetega (vrd nt RKHKo nr 3-21-1370/35, p 16). Teabevaldajal on ka juhul, kui tegemist on AvTS § 35 lõike 1 loetelus nimetatud teabega, kohustus juurdepääsupiirangu seadmise vajadust igal üksikjuhul eraldi hinnata. See, kas teabevaldaja on piirangu alust korrektselt kohaldanud, on kohtulikult kontrollitav. Lisaks sätestab AvTS § 38 lõige 4 võimaluse anda teatud tingimustel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääs ka asutusevälistele isikutele. (p 18)
PS § 60 lõike 1 kolmandas lauses sätestatud valimiste otsesuse põhimõte seostub esmajoones hääletamisõigusega ning selle eesmärk on tagada, et valijad saaksid oma hääletamisotsuse realiseerida vahetult ehk kolmandate isikute sekkumise ja abita. PS § 60 lõike 1 teisest lausest tuleneva vabade valimiste põhimõtte üheks osaks on vaieldamatult inimeste informeeritus valimiste korraldusest. Informeeritus ei tähenda aga seda, et isikutel peab olema võimalik tutvuda kõikide valimiste korraldamist puudutavate dokumentidega. Asjaolu, et hääleõiguslikud kodanikud ei ole teadlikud e-hääletamise süsteemi turvariskidest, ei mõjuta nende võimalust kõrgeima riigivõimu teostamisel oma tahet realiseerida (PS §-d 1 ja 56). (p 19)
Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul - kui see on koosolekul käsitletava teabe kaitseks ja veebijuurdepääsuga kaasnevate riskide maandamiseks vajalik - võib Vabariigi Valimiskomisjon näha ette, et välised isikud saavad osaleda üksnes vahetult kohal viibides. (p 24)
|
| 5-19-39/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
26.06.2019 |
|
Kehtetu hääle andmise võimaluse puudumine elektroonilisel hääletamisel ei ole vastuolus valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõttega (vt RKPJK otsuse nr 5-17-32/2 p-d 17–21). (p 13)
Elektroonilised hääled avatakse alles pärast seda, kui hääled on anonüümistatud ehk eraldatud valijate isikuandmetest. Häälte avamiseks ja lugemiseks kasutatakse häälte avamise võtit, mille osakud on salvestatud kiipkaartidele (häälte avamise võtme ligipääsuvahendid), mis jagatakse Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametnike vahel (võtmehaldurid). Hääled on võimalik avada üksnes siis, kui piisav arv võtmehaldureid esitavad kiipkaardid samal ajal. Turvalisuse tagamiseks viibib häälte võtme kasutamise juures audiitor ning võtme kasutamise toiminguid auditeeritakse, samuti on häälte lugemise toimingud avalikud. Enne ja pärast kasutamist on kiipkaartidel turvakleebised (vt RKPJK otsus asjas nr 5-19-18/3, p-d 13–15). Turvakleebised on ka välisel andmekandjal, millele elektroonilised hääled salvestatakse, samuti hävitatakse andmekandjad ja võtmeosakud pärast valimisi ning see toimub samuti audiitori juuresolekul (EPVS § 771 lõige 2). (p 14)
Kehtetu hääle andmise võimaluse puudumine elektroonilisel hääletamisel ei ole vastuolus valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõttega (vt RKPJK otsuse nr 5-17-32/2 p-d 17–21). (p 13)
Elektroonilised hääled avatakse alles pärast seda, kui hääled on anonüümistatud ehk eraldatud valijate isikuandmetest. Häälte avamiseks ja lugemiseks kasutatakse häälte avamise võtit, mille osakud on salvestatud kiipkaartidele (häälte avamise võtme ligipääsuvahendid), mis jagatakse Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametnike vahel (võtmehaldurid). Hääled on võimalik avada üksnes siis, kui piisav arv võtmehaldureid esitavad kiipkaardid samal ajal. Turvalisuse tagamiseks viibib häälte võtme kasutamise juures audiitor ning võtme kasutamise toiminguid auditeeritakse, samuti on häälte lugemise toimingud avalikud. Enne ja pärast kasutamist on kiipkaartidel turvakleebised (vt RKPJK otsus asjas nr 5-19-18/3, p-d 13–15). Turvakleebised on ka välisel andmekandjal, millele elektroonilised hääled salvestatakse, samuti hävitatakse andmekandjad ja võtmeosakud pärast valimisi ning see toimub samuti audiitori juuresolekul (EPVS § 771 lõige 2). (p 14)
|
| 5-19-7/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
05.03.2019 |
|
Eesti Vabariigi põhiseaduses kaitsevad valimiste usaldusväärsust ennekõike § 60 lg 1 teine ja neljas lause, mille järgi on valimised vabad ning hääletamine salajane. (p 15)
Elektroonilise hääletamise võimalus Riigikogu valimistel kui selline ei mõjutanud negatiivselt kaebaja õigust vabalt valida ning salaja hääletada. (p 17)
Elektroonilise hääletamise võimalus Riigikogu valimistel kui selline ei mõjutanud negatiivselt kaebaja õigust vabalt valida ning salaja hääletada. (p 17)
PS § 15 lg-st 1 ega RKVS §-st 70 ei tulene õigust esitada valimiste vabaduse ja salajasusega seoses populaarkaebust. Valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõtte rikkumist saab isik vaidlustada, kui sellega seoses riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja valimistahte väljendamise vabadus või hääletamise salajasus oleks olnud ohustatud. (p 19)
RKVS § 70 järgi saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kuigi isik võib olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimised oleksid usaldusväärsed, ei tulene talle ainuüksi sellisest huvist kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vrd RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-6-13, p 20). (p 18)
PS § 15 lg-st 1 ega RKVS §-st 70 ei tulene õigust esitada valimiste vabaduse ja salajasusega seoses populaarkaebust. Valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõtte rikkumist saab isik vaidlustada, kui sellega seoses riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja valimistahte väljendamise vabadus või hääletamise salajasus oleks olnud ohustatud. (p 19)
|
| 5-19-1/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
04.02.2019 |
|
Kandidaadi registreerimise avaldus on haldusorganile (riigi valimisteenistus) esitatav taotlus haldusmenetluse algatamiseks (HMS § 14 lg 1 tähenduses). Taotluse esitamiseks kehtestatakse seadusega või selle alusel tähtaeg (HMS § 14 lg 5), mille möödumisel taotlus tagastatakse, kui tähtaega ei ennistata (HMS § 14 lg 6 p 1, nt mõjuval põhjusel – HMS § 34 lg 1), v.a kui seadus näeb ette, et menetlustähtaega ei saa ennistada (HMS § 34 lg 5). (p 15)
Vt p-d 11 ja 12.
Isiku kandideerimisdokumendid jättis vastu võtmata toiminguga riigi valimisteenistus. Isik vaidlustas selle toimingu Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses, mille Vabariigi Valimiskomisjon vaatas RKVS §-s 72 sätestatud korras läbi ja jättis rahuldamata. Isik taotleb Riigikohtult Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamist ja riigi valimisteenistuse kohustamist toimingut tegema – kaebaja kandidaadina registreerimise dokumente vastu võtma. (p 11)
Kuna vaidluse esemeks on küsimus, kas riigi valimisteenistuse poolt Riigikogu valimiste kandidaadi registreerimise dokumentide vastu võtmata jätmine oli õiguspärane, ei saa selle asja lahendamisel Riigikohus võtta seisukohta, kas kaebaja tuleks kandidaadina registreerida. Otsustus, kas kandidaat registreerida või mitte, on Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses kandidaadi registreerimise avalduse läbivaatamisel. (p 12)
Üksikkandidaadina registreerimist taotlenud isikul puudub kaebeõigus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, millega registreeriti kandidaadid XIV Riigikogu valimisteks, vaidlustamiseks, kuna ülejäänud kandidaatide registreerimine ei saa rikkuda tema õigusi. Kaebaja õigusi saaks rikkuda üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni otsus tema registreerimata jätmise kohta (RKVS § 32 lg 4). (p 13)
Üksikkandidaadina registreerimist taotlenud isikul puudub kaebeõigus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, millega registreeriti kandidaadid XIV Riigikogu valimisteks, vaidlustamiseks, kuna ülejäänud kandidaatide registreerimine ei saa rikkuda tema õigusi. Kaebaja õigusi saaks rikkuda üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni otsus tema registreerimata jätmise kohta (RKVS § 32 lg 4). (p 13)
Kandidaadi registreerimise avaldus on haldusorganile (riigi valimisteenistus) esitatav taotlus haldusmenetluse algatamiseks (HMS § 14 lg 1 tähenduses). Taotluse esitamiseks kehtestatakse seadusega või selle alusel tähtaeg (HMS § 14 lg 5), mille möödumisel taotlus tagastatakse, kui tähtaega ei ennistata (HMS § 14 lg 6 p 1, nt mõjuval põhjusel – HMS § 34 lg 1), v.a kui seadus näeb ette, et menetlustähtaega ei saa ennistada (HMS § 34 lg 5). (p 15)
Riigikogu valimisteks kandidaatide registreerimiseks esitamine algab mandaatide jaotamisele järgneval tööpäeval (RKVS § 30 lg 1) ning lõpeb valimispäevale eelneval 45. päeval kell 18.00 (RKVS § 30 lg 2). RKVS ei näe ette võimalust RKVS § 30 lg-s 2 sätestatud tähtaja ennistamiseks. Kuna tegemist on haldusmenetlusega, ei kohaldu võlaõiguse põhimõtted, sh kaebaja kohustuse rikkumise vabandatavust puudutavad VÕS sätted. (p 16)
Kuna kaebaja esitas kandidaadina registreerimise dokumendid riigi valimisteenistusele viis minutit pärast RKVS § 30 lg-s 2 nimetatud tähtaja möödumist, oli riigi valimisteenistuse keeldumine dokumentide vastuvõtmisest oli seega seadusega kooskõlas ning Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et riigi valimisteenistus ei rikkunud kaebaja õigusi. (p 18)
RKVS § 30 lg 2 ega § 31 lg 6 ei ole PS-ga vastuolus. Kandideerimisdokumentide esitamiseks seaduses kellaajalise täpsusega tähtaja kehtestamine ning seaduses sätestatud tähtaja ennistamise võimaluse puudumine ei riku kaebaja passiivset valimisõigust ning valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõtteid (PS § 60 lg-d 2 ja 3). Kandideerimisdokumente on võimalik esitada ligikaudu pooleteise kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mida ei ole alust pidada ebamõistlikult lühikeseks ning võimalikele kandidaatidele lubamatu surve avaldamiseks. Dokumentide esitamiseks kindla tähtaja kehtestamine on vajalik selleks, et valimiste korraldajad saaksid õigeaegselt teha valimiste läbiviimiseks vajalikud toimingud ning valimised saaksid õigeaegselt toimuda. Tähtaja ennistamise võimalus tekitaks vaidlusi, mis takistaks valimiste läbiviimist ning võiks panna kandidaadid ebavõrdsesse olukorda. Lisaks sellele näeb RKVS ette, et 45. päeval enne valimisi võetakse vastu ka puudustega esitatud kandideerimisdokumendid ning antakse isikule võimalus puudused kõrvaldada. Puudustega kandideerimisdokumentide vastuvõtmine ning kandideerimisdokumentides puuduste kõrvaldamise võimaldamine on aga võimalik üksnes juhul, kui dokumendid on esitatud tähtaegadest kinni pidades. (p 19)
RKVS § 30 lg 2 ega § 31 lg 6 ei ole PS-ga vastuolus. Kandideerimisdokumentide esitamiseks seaduses kellaajalise täpsusega tähtaja kehtestamine ning seaduses sätestatud tähtaja ennistamise võimaluse puudumine ei riku kaebaja passiivset valimisõigust ning valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõtteid (PS § 60 lg-d 2 ja 3). Kandideerimisdokumente on võimalik esitada ligikaudu pooleteise kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mida ei ole alust pidada ebamõistlikult lühikeseks ning võimalikele kandidaatidele lubamatu surve avaldamiseks. Dokumentide esitamiseks kindla tähtaja kehtestamine on vajalik selleks, et valimiste korraldajad saaksid õigeaegselt teha valimiste läbiviimiseks vajalikud toimingud ning valimised saaksid õigeaegselt toimuda. Tähtaja ennistamise võimalus tekitaks vaidlusi, mis takistaks valimiste läbiviimist ning võiks panna kandidaadid ebavõrdsesse olukorda. (p 19)
|
Facebook
X.com