5-25-48/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
03.10.2025 |
|
Valimisseaduses eriregulatsiooni puudumisel kohaldub valimiskomisjoni tegevusele analoogia korras HMS (vt nt RKPJKo nr 5-19-31/2, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). HKMS võib olla analoogia korras kohaldatav vaid olukorras, kus asjakohane normistik valimisseadustes ja HMS-s puudub. (p 6)
AvTS mõttes on avalik teave nii kirjalik protokoll kui ka selle koostamiseks kasutatav helisalvestis. (p 8)
Kirjaliku protokolli koostamise tarbeks tehtud salvestis võib olla käsitatav AvTS § 35 lg 2 p-s 3 silmas peetud teabena. Siiski tuleb arvestada, et säte näeb ette kaalutlusõiguse, kas juurdepääsupiirangut kohaldada (vrd AvTS § 35 lg 1), mistõttu keeldumine väljastada teavet peab sisaldama mh asjakohaseid kaalutlusi. (p 9)
Ka AvTS § 35 lg 1 p 12 näeb ette otsustusruumi, millele tuginemisel peab VVK esitama asjakohased põhjendused, miks teabe väljastamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti(de) eraelu puutumatust. (p 11)
Riigikohus on selgitanud, et AvTS §-s 35 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb asutuse juhil otsustada, kusjuures selle võib lisada ka pärast teabenõude esitamist ja enne lahendamist. Seejuures tuleb arvestada, et haldusmenetluse menetlusosalisel on ulatuslikum juurdepääsuõigus haldusmenetlusega seotud avalikule teabele kui menetlusvälisel igaühel. Seda põhjusel, et menetlusosalisel on haldusmenetluses kaalul materiaalsed õigused. (Vt RKHKo nr 3-20-1265/25, p-d 21 ja 24; vt ka RKPJKo nr 5-25-3/5, p-d 18 ja 22.) Viimati öeldu kehtib ka olukorras, kus salvestisele juurdepääsu taotlejaks on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 11. peatükis või RKVS 12. peatükis nimetatud isik, kes oli VVK koosolekul kaebuse arutamisel menetlusosaline ning soovib vaidlustada selle kaebuse suhtes tehtud otsust. (p 12)
Salvestisele juurdepääsu võimaldamisel tuleb leida kohane tasakaal vastanduvate õiguste ja huvide vahel. Riivet juurdepääsupiiranguga kaitsta soovitud avalikule huvile või andmesubjekti õigustele aitavad oluliselt vähendada mh ka juurdepääsu andmise viis ja ulatus. Näiteks võib olla põhjendatud keelduda helisalvestisest digitaalse koopia väljastamisest (salvestades teisaldatavale andmekandjale või saates e-kirjaga), kuid samas olla lubatud tutvuda salvestisega VVK tööruumides kohapeal õigusega teha sellest käsitsi ärakiri. Kuigi eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja säilitamise piirangu põhimõtted õigustavad salvestise kohest kustutamist pärast seda, kui on valminud kirjalik protokoll, tuleb siiski arvestada isiku õiguskaitse võimalusega. Viimane õigustaks salvestise lühiajalist säilitamist eelduslikult ka kaebetähtaja ja vajaduse korral kaebemenetluse jooksul. Valimiskaebemenetlus on seadusest tulenevalt kiireloomuline. (p 13)
Avaliku ülesande täitmisel on isikuandmete töötlemise aluseks eeskätt isikuandmete kaitse üldmääruse ((IKÜM), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/79) art 6 lg 1 punkt e, mitte punkt a (isiku nõusolek, vt ka nt IKÜM põhjendus 43). Seejuures peab VVK järgima Eesti õiguses sätestatud täpsustavaid nõudeid (vt IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3) ning silmas pidama IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid, nt eesmärgipärasus, minimaalsus ja säilitamise piirang (IKÜM art 5 lg 1 p-d b, c ja e; vt ka EKo nr C-306/21 – Koalitsia "Demokratichna Bulgaria - Obedinenie", p-d 57–58). (p 10)
|
| 5-19-31/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.06.2019 |
|
Vabariigi Valimiskomisjon jättis isiku kaebuse läbi vaatamata, kuna see ei olnud komisjoni hinnangul esitatud tähtaegselt. EPVS § 70 lg 1 p 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et isik vaidlustas elektroonilise hääletuse korraldamist 16.–22.05.2019 (riigi valimisteenistuse toiming), mistõttu tuli kaebetähtaja arvestamist alustada alates 23.05.2019. Kaebetähtaja lõpp (tähtpäev) langes seega puhkepäevale (laupäev, 25.05.2019). Kaebus saabus Vabariigi Valimiskomisjoni serverisse 26.05.2019. (p 9)
Kolleegium leiab, et kaebus oli esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. (p 10)
EPVS ei sätesta täpsemaid reegleid kaebetähtaja arvutamiseks. EPVS § 70 lg 1 nõuab üksnes, et kaebus tuleb Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul (vaidlustatava toimingu tegemisest või avalduse läbivaatamisest arvates). Ka Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (EPVS § 701 lg 3). Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lg-t 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. TsMS § 62 lg 1 viitab omakorda TsÜS-le ning TsÜS § 136 lg 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega lõpeb täpselt samas sõnastuses normi puhul kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamisel alati tööpäeval. (p 11)
Sarnaselt on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)
Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks EVPS-is erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada. (p 13)
Riigikohus ei pidanud elektroonilise hääletamise regulatsiooni põhiseadusvastaseks KOV volikogude valimise kontekstis (vt RKPJK otsus nr 5-17-32/2). Praegusest kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid tingida Riigikohtu varasema seisukoha muutmise. (p 15)
Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (EPVS § 701 lg 3). Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lg-t 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. TsMS § 62 lg 1 viitab omakorda TsÜS-le ning TsÜS § 136 lg 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega lõpeb täpselt samas sõnastuses normi puhul kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamisel alati tööpäeval. (p 11, vt ka p 12)
Sarnaselt nagu TsMS-is on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)
Sarnaselt nagu TsMS-is on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)
Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks EVPS-is erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada. (p 13)
|
Facebook
X.com