5-21-25/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta jäeti rahuldamata. (p 12)
Erakond on mittetulundusühing, keda seaduse järgi on volitatud esindama juhatuse liikmed põhikirjas kokku lepitud viisil. Erakonda seadusest ja põhikirjast tulenevalt esindama õigustatud isikud saavad volitada kolmandaid isikuid (sh erakonna liikmeid, erakonna piirkondliku struktuuriüksuse juhte) esindama erakonda tehingute tegemisel. Tegemist on lepingulise esindusega, millega saab volitada kolmandat isikut tegema ka valimistega seotud toiminguid, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. (p 14)
Seadus ei välista, et kandidaatide registreerimisel esitatava teatisega saab erakond volitada isikut kõigiks valimistega seotud toiminguteks, sh Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamiseks. (p 15)
Eksimus kaebaja isiku kindlaksmääramisel ei mõjutanud kaebuse läbi vaatamise ulatust Vabariigi Valimiskomisjonis. Hääletamistulemuste kindlakstegemise vaidlustamiseks oli kaebeõigus nii erakonnal, kui erakonna nimekirjas kandideerinud isikul. (p 19)
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on hinnata seda, kas valimistoimingute või otsuste tegemisel rikuti seadusest või teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Oma pädevuse kasutamisel peab valimiskomisjon rakendama ka uurimisprintsiipi, sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (vrd RKPJKo nr 3-4-1-62-13, p 35). (p 21)
Kohustus kustutada tühjad sedelid enne hääletamiskastide avamist kannab eesmärki vältida võimalust valimispettuseks. Kui tühje sedeleid ei kustutata enne hääletamiskastide avamist, tekib hüpoteetiline võimalus panna need lugemisele minevate hääletamissedelite hulka ning moonutada seeläbi hääletamistulemust. (p 27)
Seadusest tulenev õigus valimisi vaadelda eeldab mõistlikku võimalust jaoskonnakomisjoni tegevust jälgida. Seda õigust rikutakse näiteks siis, kui vaatlejad paigutatakse hääletamisruumis valimiskomisjoni tegevuskohast liiga kaugele (vrd RKPJKo nr 5-21-22/3, punkt 26). (p 29)
|
| 5-21-25/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
03.11.2021 |
|
Erakonna nimel kaebuse esitamiseks peab kandidaat tõendama õigust erakonda esindada. (p-d 3 ja 4)
|
| 5-21-13/6
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
04.10.2021 |
|
Kaebaja õigusi ei riku see, kui Vabariigi Valimiskomisjon nõuab kaebaja esindajalt istungil korra järgimist. Kaebaja esindajale oli tagatud võimalus komisjoni istungil osaleda ja piisavalt oma seisukohti esitada. (p 26)
Vabariigi Valimiskomisjon käsitles talle esitatud kaebust mitte valimisliidu, vaid selle ühe moodustaja ja volitatud esindaja kaebusena. Komisjoni selline seisukoht ei olnud selges vastuolus talle esitatud kaebuse sisu ja vormistusega ega toonud kaasa valimisliidu õiguste rikkumist. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas kaebuse läbi samas ulatuses, nagu oleks seda tulnud teha valimisliidu kaebuse puhul. (p 20)
|
| 5-21-12/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
28.09.2021 |
|
Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et kaebuse esitajaks on kandidaadid, mitte erakond. Kaebuse esitanud kandidaatidel puudus õigus esitada kaebuse erakonna nimel, mille nimekirjas nad kandideerisid. (p 20)
Erakonna nimel kaebuse esitamiseks peab kandidaat tõendama erakonna esindamise õigust. (p 20)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et KOVVS § 5 lõikes 5 kasutatud „püsiva elukoha“ tähenduse avamisel tuleb lähtuda KOVVS § 5 lõikes 1 esitatud püsiva elukoha määratlusest (RKPJKo nr 3-4-1-23-09; RKPJKo nr 3-4-1-24-09, p 8; RKPJKo nr 3-4-1-45-13, p 19). (p 22)
Kiireloomulisuse tõttu ja menetlust korraldavate eriomaste haldusorganite ülesehituse ja koosseisu poolest ei ole valimismenetlus sobiv kandideerijate rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi õigsuse kontrollimiseks ja tegeliku püsiva elukoha väljaselgitamiseks. Põhiseadusega ei ole vastuolus see, et valimiskomisjonidel on üksnes formaalne kontrolliõigus hinnata, kas kandideerimisavalduses deklareeritud elukoht langeb kokku rahvastikuregistri andmetega. (p 23)
Kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerija elukohaandmete tegelikkusele vastavust kontrollitakse rahvastikuregistri seaduses sätestatud menetluses. (p 26)
Hääletamisõiguse rikkumist saab üldiselt vaidlustada VVK kaudu Riigikohtus, ent hääleõiguslike isikute valijate nimekirja kandmine ja sellest võrsuvad õigusvaidlused on seadusandja suunanud haldus(kohtu)menetlusse. Hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks on loetud võimaluse vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist halduskohtus (RKPJKo nr 3-4-1-26-12, p-d 31-33). (p 32)
Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste teel valitakse esindusorgan, kes teostab kohaliku omavalitsuse autonoomiat ehk viib täide iseotsustamist, saavad n-ö iseotsustajateks olla üksnes kohalikud elanikud ise (RKPJKo nr 3-4-1-45-13, p 24). Kohaliku elu küsimusi saavad otsustada (üksnes) need isikud, kes tegelikult selles kohaliku omavalitsuse üksuses elavad (samas, p 26). (p 34)
|
| 5-21-13/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
23.09.2021 |
|
Valimisliit on võlaõigusseaduse tähenduses seltsing, millel peab olema vähemalt kaks valimisliitu juhtima õigustatud isikut. Kui seltsingulepingu kohaselt on valimisliidu esindamise õigus valimisliitu juhtima õigustatud isikutel ühiselt, peavad kaebusele alla kirjutama kõik esindusõiguslikud isikud või tuleb kohtule esitada volikiri, mis tõendab ühe esindaja õigust esitada kaebus ainuisikuliselt (p-d 3 ja 5).
Kui kaebuse on valimisliidu nimel esitanud üks esindusõiguslik isik tõendamata oma esindusõigust, on kaebus esitatud kõrvaldavate puudustega ja kaebajale antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. (p-d 4 ja 5)
|
| 5-21-11/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
15.09.2021 |
|
PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt saab Riigikohtule esitatud kaebuses taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist, toimingu õigusvastaseks tunnistamist, samuti hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist. (p 14)
Nii hääletamise korra rikkumise kui ka hääletustulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta on valijal õigus esitada kirjalik protest Vabariigi Valimiskomisjonile (VPVS §-d 10 ja 12). Tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 2 alusel esitada kaebuse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjon on protesti kohta otsuse teinud. (p 16)
VPVS § 10 ega § 12 ei sea valija õigust esitada protest sõltuvusse sellest, kas ta hääletamisel osales või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata ka valija kaebeõigust protesti kohta tehtud valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumisel. (p 16)
Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehakse kindlaks valimistulemus (VPVS § 13), seadus protesti esitamist ette ei näe. Ka selle otsuse peale saab Riigikohtule esitada PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt kaebuse. Seejuures seadus ei sätesta siin kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest kohtusse pöördumise õiguse piirang peaks õigusaktist selgelt nähtuma (vrd RKPJKo nr 5-20-10/13, p 32). See aga ei tähenda, et isik võiks loobuda protesti esitamisest või protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse vaidlustamisest ja pöörduda otse Riigikohtusse valimistulemuse kindlakstegemise otsuse tühistamise taotlusega, tuues põhjenduseks varasemas menetlusetapis toimunud (hääletamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise korra) rikkumised. Seadus on seadnud eesmärgiks, et igas etapis lahendatakse ära võimalikud vaidlused enne, kui asutakse järgmises etapis siduvate otsustuste tegemise juurde. Valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab seetõttu vaidlustada eelkõige väidetavate vigade tõttu nimetatud otsuse tegemisel, mitte varasemas menetluses toimunud rikkumise tõttu, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Varasemas menetluses toimunud rikkumised võivad vaidlustamisel rolli mängida üksnes tingimusel, et huvitatud isikul ei olnud võimalik neist teada saada enne protesti esitamise tähtaja möödumist, kuna selle ennistamise võimalust VPVS ette ei näe. (p 17)
Hääletamise korra rikkumise vaidlustamise osas oli kaebus lubatav, kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse Vabariigi Valimiskomisjonis (esitanud protesti hääletamiskorra rikkumise kohta), tal oli kaebeõigus ning kaebus oli tähtaegne. (p 19)
Hääletamistulemuse kindlakstegemise korra väidetava rikkumise osas ei olnud kaebus lubatav, kuna kaebaja ei olnud esitanud selle kohta VPVS § 12 alusel protesti ehk läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. Tähtaeg protesti esitamiseks oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Väidetav rikkumine ei ole selline, millest kaebajal ei oleks olnud võimalik teada saada enne, kui protesti esitamise tähtaeg möödus. Kui kaebaja jätab Vabariigi Valimiskomisjonile protesti esitamata, ei ole tal hiljem õigust vaidlustada valimistulemuse kindlakstegemise otsust Riigikohtus. (p-d 22 ja 23)
Kaebuse täiendavad väited (hääletamiskabiini kohta) on käsitatavad protestis esitatud väidete täpsustusena, kuna on seotud salajasuse nõude tagamiseks seaduses sätestatud nõuetega. (p 19)
Hääletamissedeli täitmine hääletamiskabiinis on meede, mis aitab tagada põhiseaduse § 79 lõike 4 esimeses lauses sätestatud ning VPVS § 1 lõikes 3 korratud Vabariigi Presidendi salajase valimise nõuet. Lisaks salajasuse nõudele tuleb tagada valijale ka võimalus hääletamisest osa võtta. (p 20)
Kaebaja väidetud hääletamise korra rikkumine ei oleks saanud mõjutada valimistulemust, kuna ka ilma vaidlustatud hääleta hääletas kandidaadi poolt Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. (p 21)
|
| 5-19-24/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
27.03.2019 |
|
Vt p-d 7 ja 8.
Vabariigi Valimiskomisjon jättis isiku kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Kaebus oli üldsõnaline ning selles ei olnud nimetatud vaidlustatavat toimingut (vt RKVS §-d 69, 70 ja 71 lg 1 p-d 3–5). Kaebuses avaldati rahulolematust sellega, et mitmeid üksikkandidaate ei registreeritud Riigikogu valimisteks. Kandidaatide registreerimisega seotud riigi valimisteenistuse toimingute ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste vaidlustamise tähtajad on praeguseks möödunud. (p 8)
Vt p 9 ja RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-57-13, p 20, ning otsus nr 5-19-10/2, p 15).
Taotluse kohta jätta valimistulemused enne taotluse terviklikku lahendamist välja kuulutamata märgib kolleegium, et RKVS § 74 lõike 3 kohaselt loetakse valimistulemused väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikogu liikmete registreerimise kohta Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. RKVS § 74 lõike 1 järgi registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed oma otsusega alles pärast seda, kui Riigikohtule esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega, kuna seaduse järgi kuulutatakse valimistulemused välja pärast valimiskaebuste lahendamist Riigikohtus, on sellise taotluse esitamine tarbetu. (p 10)
|
| 5-19-14/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
26.03.2019 |
|
Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks (RKVS §-d 69 ja 70). Seetõttu nõuab seadus, et kaebuses tuleb muu hulgas märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus (RKVS § 71 lg 1 p 3) ning põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ja ei olnud seaduslik (RKVS § 71 lg 1 p-d 4 ja 5). (p 13)
Kolleegiumi arvates on küll võimalik mõista kaebaja kui Riigikogu valimiste kandidaadi huvi selle vastu, et valimised toimuksid seadustega kooskõlas, kuid kaebaja ei ole kaebustes toonud välja ühtegi seadusesätet, mida valimiste korraldamisel oleks rikutud, ega selgitanud, millist valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab. Kaebaja ei palunud valimiskomisjonile esitatud kaebuses seadusvastaseks tunnistada ühtegi valimiste korraldaja konkreetset toimingut, samuti pole ta Riigikohtule esitatud kaebuses taotlenud valimiste korraldamisel toimunud konkreetse õigusrikkumise tuvastamist. Kolleegiumi hinnangul saab kaebaja väidetest järeldada, et ta peab valimiste korraldamisel aluseks olnud seaduseid põhiseadusevastaseks ning see tõi kaasa valijate ja seeläbi ka tema põhiseaduslike õiguste piiramise. Sellise kaebuse esitamise õigust Vabariigi Valimiskomisjonile ei anna seadus ka Riigikogu valimiste kandidaadile. (p 14)
Vabariigi Valimiskomisjon viitas kaebuse läbi vaatamata jätmisel ka RKVS § 71 lg-le 2, mille kohaselt peab kaebuse esitaja kaebusele alla kirjutama. Kaebaja kaebusel puudus allkiri. RKVS § 71 lg 3 esimene lause annab komisjonile õiguse jätta kaebus läbi vaatamata. See tähendab, et valimiskomisjonil pole kohustust jätta kaebus läbi vaatamata, vaid tal on õigus kaaluda, kas võtta puudusega esitatud kaebus menetlusse, andes vajadusel kaebajale võimalus vähetähtsate ja aega mittenõudvate puudujääkide kõrvaldamiseks. Kaebuse allkirjastamist nõuab seadus põhjusel, et oleks võimalik tuvastada dokumendi koostanud ja esitanud isik ning tagada, et dokumendis sisalduv vastab tema tahtele. Sellise puuduse kõrvaldamiseks kaebajale võimaluse andmine ei ole üldjuhul ülemäära ajamahukas ega riiva ka kolmandate isikute õigusi. (p 17)
Kaebaja viitas valimiskomisjonile esitatud kaebuses põhiseaduse sätetele ja valimisõiguse piiramisele ning täpsustas Riigikohtule esitatud kaebuses, et tema kui kandidaadi õigust saada valituks rikkus see, et Riigikogu valimistel ei saanud hääleõiguslikud kodanikud kasutada oma õigust valida. Seega leiab kaebaja, et Riigikogu valimistel piirati aktiivset valimisõigust (PS § 57) ning rikuti seeläbi tema passiivset valimisõigust (PS § 57 ja § 60 lg 2). (p 13)
Kaebaja viitas valimiskomisjonile esitatud kaebuses põhiseaduse sätetele ja valimisõiguse piiramisele ning täpsustas Riigikohtule esitatud kaebuses, et tema kui kandidaadi õigust saada valituks rikkus see, et Riigikogu valimistel ei saanud hääleõiguslikud kodanikud kasutada oma õigust valida. Seega leiab kaebaja, et Riigikogu valimistel piirati aktiivset valimisõigust (PS § 57) ning rikuti seeläbi tema passiivset valimisõigust (PS § 57 ja § 60 lg 2). (p 13)
Riigikogu valimistel oli võimalik osaleda inimestel, kelle elukoht oli rahvastikuregistris märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. (p 18)
Uue RRS § 110 järgi kaotasid 2.01.2019 registris kehtivuse nende isikute elukoha andmed, kes olid varem kehtinud RRS vana redaktsiooni kohaselt kantud registrisse linna, linnaosa, valla või asustusüksuse täpsusega, kuna seda oli nõudnud ruumi omanik. Samuti ei kanta uue seaduse järgi enam juhul, kui isiku elukoha andmete muutmist nõuab ruumi omanik, isiku elukoha andmeid registrisse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, vaid lõpetatakse registris isiku elukoha andmete kehtivus (RRS § 91 lg 1). Ruumi omaniku nõudmisel isiku elukoha andmete muutmine registris ei saanud toimuda isiku teadmata, vaid selle kohta tuli nii varasema kui ka praegu kehtiva seaduse järgi saata isikule teade (RRS § 89). Alates 2.01.2019 ei kaotanud kehtivust siiski kõigi nende inimeste elukoha andmed, kelle elukoht oli kantud registrisse omavalitsusüksuse täpsusega ning ka uue seaduse alusel on võimalik kanda elukoha andmed registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Seda juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus algatab sellise isiku elukoha registrisse kandmise, kes viibib omavalitsusüksuse territooriumil püsivalt (RRS § 87 lg-d 2 ja 3). Lisaks sellele võib kohalik omavalitsus kanda isiku elukohana registrisse isiku eluruumi aadressi ka siis, kui ruumi omanik ei anna nõusolekut elukoha kande tegemiseks (RRS § 87 lg 4). (p 19)
Kuna valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris (RKVS § 20 lg 1) ning valijate nimekirja kantakse isikud, kellel on rahvastikuregistris kehtiv elu- või viibimiskoht (RKVS § 22 lg 4), on rahvastikuregistrijärgse elukoha olemasolu aktiivse valimisõiguse kasutamise eelduseks. Seetõttu näeb seadus ette, et hääleõiguslik kodanik, kelle elukoht ei ole kantud registrisse, võib alates eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani esitada elukohateate, mille alusel peab omavalitsusüksus kandma tema elukoha registrisse viivitamatult (RRS § 83 lg 1). RRS § 83 lg 2 alusel kantakse elukoht registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui valija elukoha andmed on kantud registrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse ta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille vastav omavalitsusüksus on määranud selliste valijate hääletamise jaoks (RKVS § 22 lg 4, § 19 lg 2 p 4). (p 20)
Uue rahvastikuregistri seaduse jõustumisega kaotasid Siseministeeriumi andmetel registris kehtivuse ligikaudu 20 600 inimese elukoha andmed (s.o neil puudus alates 2.01.2019 rahvastikuregistrijärgne elukoht), kellest kõik ei olnud siiski hääleõiguslikud Riigikogu valimistel. Siseministeerium saatis 2018. a aprillis ja oktoobris e-kirjad neile inimestele, kellel oli rahvastikuregistris märgitud e-posti aadress ning kelle elukoha andmeid ähvardas 2019. a alguses kehtetuks muutumine. Nendes kirjades selgitati andmete kehtetuks muutumise tagajärgi (sh võimatust osaleda valimistel) ning elukohaandmete uuendamiseks elukohateate esitamise võimalusi. Samuti anti seadusmuudatusest korduvalt teada ajakirjanduse vahendusel. Nagu eespool kirjeldatud, oli ka Riigikogu valimiste ajal hääleõiguslikel inimestel võimalik nõuda enda elukoha kiirkorras registrisse ning enda valijate nimekirjadesse kandmist. Seda võimalust sai valija kasutada ka veel valimispäeval, kui avastas alles valimisjaoskonnas, et teda pole nimekirjas. Siseministeeriumi andmetel kanti ajavahemikul 21.02–3.03.2019 valijate nimekirjadesse 737 inimest, kelle elukoha andmed sel ajavahemikul registrisse kanti. Seejuures kanti 322 inimese elukoht registrisse omavalitsuse täpsusega. Siiski oli 8.03.2019 seisuga rahvastikuregistris 12 176 Riigikogu valimistel hääleõiguslikku inimest, kelle elukoha andmed kustusid registrist 2.01.2019. (p 21)
Riigikogu valimistel oli võimalik osaleda inimestel, kelle elukoht oli rahvastikuregistris märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. (p 18)
Uue RRS § 110 järgi kaotasid 2.01.2019 registris kehtivuse nende isikute elukoha andmed, kes olid varem kehtinud RRS vana redaktsiooni kohaselt kantud registrisse linna, linnaosa, valla või asustusüksuse täpsusega, kuna seda oli nõudnud ruumi omanik. Samuti ei kanta uue seaduse järgi enam juhul, kui isiku elukoha andmete muutmist nõuab ruumi omanik, isiku elukoha andmeid registrisse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, vaid lõpetatakse registris isiku elukoha andmete kehtivus (RRS § 91 lg 1). Ruumi omaniku nõudmisel isiku elukoha andmete muutmine registris ei saanud toimuda isiku teadmata, vaid selle kohta tuli nii varasema kui ka praegu kehtiva seaduse järgi saata isikule teade (RRS § 89). Alates 2.01.2019 ei kaotanud kehtivust siiski kõigi nende inimeste elukoha andmed, kelle elukoht oli kantud registrisse omavalitsusüksuse täpsusega ning ka uue seaduse alusel on võimalik kanda elukoha andmed registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Seda juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus algatab sellise isiku elukoha registrisse kandmise, kes viibib omavalitsusüksuse territooriumil püsivalt (RRS § 87 lg-d 2 ja 3). Lisaks sellele võib kohalik omavalitsus kanda isiku elukohana registrisse isiku eluruumi aadressi ka siis, kui ruumi omanik ei anna nõusolekut elukoha kande tegemiseks (RRS § 87 lg 4). (p 19)
Kuna valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris (RKVS § 20 lg 1) ning valijate nimekirja kantakse isikud, kellel on rahvastikuregistris kehtiv elu- või viibimiskoht (RKVS § 22 lg 4), on rahvastikuregistrijärgse elukoha olemasolu aktiivse valimisõiguse kasutamise eelduseks. Seetõttu näeb seadus ette, et hääleõiguslik kodanik, kelle elukoht ei ole kantud registrisse, võib alates eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani esitada elukohateate, mille alusel peab omavalitsusüksus kandma tema elukoha registrisse viivitamatult (RRS § 83 lg 1). RRS § 83 lg 2 alusel kantakse elukoht registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui valija elukoha andmed on kantud registrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse ta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille vastav omavalitsusüksus on määranud selliste valijate hääletamise jaoks (RKVS § 22 lg 4, § 19 lg 2 p 4). (p 20)
Uue rahvastikuregistri seaduse jõustumisega kaotasid Siseministeeriumi andmetel registris kehtivuse ligikaudu 20 600 inimese elukoha andmed (s.o neil puudus alates 2.01.2019 rahvastikuregistrijärgne elukoht), kellest kõik ei olnud siiski hääleõiguslikud Riigikogu valimistel. Siseministeerium saatis 2018. a aprillis ja oktoobris e-kirjad neile inimestele, kellel oli rahvastikuregistris märgitud e-posti aadress ning kelle elukoha andmeid ähvardas 2019. a alguses kehtetuks muutumine. Nendes kirjades selgitati andmete kehtetuks muutumise tagajärgi (sh võimatust osaleda valimistel) ning elukohaandmete uuendamiseks elukohateate esitamise võimalusi. Samuti anti seadusmuudatusest korduvalt teada ajakirjanduse vahendusel. Nagu eespool kirjeldatud, oli ka Riigikogu valimiste ajal hääleõiguslikel inimestel võimalik nõuda enda elukoha kiirkorras registrisse ning enda valijate nimekirjadesse kandmist. Seda võimalust sai valija kasutada ka veel valimispäeval, kui avastas alles valimisjaoskonnas, et teda pole nimekirjas. Siseministeeriumi andmetel kanti ajavahemikul 21.02–3.03.2019 valijate nimekirjadesse 737 inimest, kelle elukoha andmed sel ajavahemikul registrisse kanti. Seejuures kanti 322 inimese elukoht registrisse omavalitsuse täpsusega. Siiski oli 8.03.2019 seisuga rahvastikuregistris 12 176 Riigikogu valimistel hääleõiguslikku inimest, kelle elukoha andmed kustusid registrist 2.01.2019. (p 21)
|
| 5-19-4/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
29.01.2019 |
|
|
| 5-17-37/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
09.11.2017 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on vaadata läbi kaebusi, milles palutakse tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valla või linna valimiskomisjoni või valimiste korraldaja toiming (KOVVS § 12 lõige 1 ja § 63). Riigikohtule võib kaebuse esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (PSJKS § 38 lõige 1). (p 10)
KOVVS § 64 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Seetõttu tuleb kaebuses märkida andmed vaidlustatava otsuse kohta või kirjeldada vaidlustatavat toimingut, samuti põhjused, miks otsus või toiming rikub kaebaja õigusi ning ei ole seaduslik (KOVVS § 65 lõike 1 punktid 3-5). Kui kaebuses eelnimetatud asjaolusid märgitud ei ole, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata (KOVVS § 65 lõike 3 esimene lause). Juhul kui kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuleb kaebuses märkida ka tähtaja möödalaskmise põhjused (KOVVS § 65 lõike 1 punkt 7). Vabariigi Valimiskomisjon võib kaebuse ennistada juhul, kui kaebaja on tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel (KOVVS § 63 lõike 3 kolmas lause). (p 11)
|
| 3-4-1-10-15
|
Riigikohus |
20.03.2015 |
|
Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebus peab vastama PSJKS § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. PSJKS § 39 lõike 2 kohaselt allkirjastatakse kaebus esitaja poolt ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse ärakiri ja muud kaebuse aluseks olevad dokumendid. PSJKS § 39 lõike 3 kohaselt, kui kaebus ei vasta § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (p 3). Puuduste kõrvaldamata jätmise korral on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil õigus jätta kaebus läbivaatamata (p 6). Kuna kaebuse oli Riigikohtule esitanud kaebaja nimel isik, kelle esindusõigus oli tõendamata, andis kolleegium kaebajale tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks (punktid 4-5).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuse läbi juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest. PSJKS § 39 lõike 3 kohaselt, kui kaebus ei vasta § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (p 3). Puuduste kõrvaldamata jätmise korral on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil õigus jätta kaebus läbivaatamata. (p 6)
Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuse peab vastama PSJKS § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. PSJKS § 39 lõike 3 kohaselt, kui kaebus ei vasta § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (p 3). Puuduste kõrvaldamata jätmise korral on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil õigus jätta kaebus läbivaatamata (p 6).
|
| 3-4-1-27-14
|
Riigikohus |
01.07.2014 |
|
Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).
Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).
Kinnipeetaval on võimalik EPVS § 24 lõike 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile. Kuigi EPVS § 20 lõike 3 punkti 1 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks isik võinud linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada EPVS § 24 lõike 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata EPVS § 4 lõike 3 punkt 2 ja § 20 lõike 3 punkt 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega (punkt 29). PS § 15 lõike 2 järgi on halduskohtul õigus tunnistada EPVS § 4 lõige 3 punkt 2 ja § 20 lg 3 punkt 1 põhiseadusvastaseks ning seeläbi rahuldada EPVS § 24 lõike 7 punkti 2 järgi kaebus ja teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (punkt 30).
Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).
PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3).(p 25)
PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks (p 11).
Kui isik leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist VVK-s. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates VVK kaudu (PSJKS § 37 lõige 2) (punkt 23).
Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK jättis isiku kaebuse läbi vaatamata. Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse läbi vaatamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 21)
PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3) (punkt 25).
Kuna isikule oli tagatud tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks, leidis kolleegium, et isiku kaebus EPVS sätete põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav ja jättis kaebuse PSJKS § 11 lõikele 2 tuginedes läbivaatamata (punkt 31).
|
Facebook
X.com