5-23-4/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
21.02.2023 |
|
Riigikogu valimistel hääletamise korraldamiseks jaoskonnakomisjonide moodustamine on kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ainupädevuses. Volikogu otsust saab vaidlustada halduskohtus, mitte RKVS 12. peatükis sätestatud menetluses, esitades kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile ning Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. Valla- või linnasekretäri ettepanek volikogule on osa volikogu otsuse ettevalmistamise menetlusest ning ka seda ei saa vaidlustada RKVS 12. peatükis sätestatud korras. (p-d 19 ja 20)
Kuigi RKVS-s 12. peatükis ja PSJKS 6. peatükis sätestatud menetlus on lühemate tähtaegadega, pakkudes seeläbi huvitatud isiku väidetava õiguste rikkumise vastu kiiremat kaitset, on kaebuse lahendamisel halduskohtus võimalik kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks rakendada esialgse õiguskaitse meetmeid. (p 21)
RKVS 12. peatükis sätestatud kaebemenetluses saab esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega kaebuse kohta seisukoht võetakse, on võimalik esitada aga kaebus Riigikohtule (RKVS § 69, § 721). Vastavalt on sätestatud kaebemenetlus ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. peatükis, mille § 37 lõike 1 kohaselt saab Riigikohtult taotleda valimiste korraldaja toimingu õigusvastaseks tunnistamist ja valimiskomisjoni otsuse tühistamist. (p 17)
|
| 5-21-31/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
26.11.2021 |
|
Volikogu liikmed registreeritakse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kaebused on lõplikult lahendatud (KOVVS § 68 lg 1). Eesmärgiks on vältida olukorda, kus pärast valimistulemuste väljakuulutamist ja uute volikogude töö alustamist selgub valimiskaebemenetluses mõni selline õigusrikkumine, mis võis mõjutada hääletamis- ja valimistulemust. Seeläbi tagatakse kohaliku omavalitsuse volikogude töö järjepidevus ning kohaliku demokraatia sujuv toimimine. Volikogu liikmete registreerimist saavad takistada eelkõige tähtaegselt ning kaebeõigusega isikute esitatud kaebused. Vastupidine tõlgendus võiks viia olukorrani, kus pahatahtlike kaebuste esitamisega takistatakse kohalike volikogude töö alustamist ja demokraatia toimimist. (p 21)
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus oli jäetud läbi vaatamata. (p-d 17 ja 18)
Kui kaebuse esitamisel on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus Vabariigi Valimiskomisjonis, jätab Riigikohus kohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata. (p 20)
Kuna linna või valla valimistulemuste väljakuulutamine on valla või linna valimiskomisjoni, aga mitte Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses, ei saa valimistulemuste väljakuulutamise peale esitada kaebust otse Riigikohtule. Valla või linna valimiskomisjoni tegevuse vaidlustamiseks esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile (KOVVS § 63). (p 20)
Kui Vabariigi Valimiskomisjon on jätnud talle esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata, jätab Riigikohus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 22)
|
| 5-21-29/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
17.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti läbi vaatamata või rahuldamata. (p 23)
Kuna Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses väidetu ei saanud rikkuda valimistel mitteosalenud valimisliidu õigusi, käsitles komisjon õigesti kaebust valija kaebusena. (p 25)
Valimiskaebust ei saa esitada avaliku huvi kaitseks (vt nt RKPJKo nr 3-4-1-31-14, p 16). Isik saab kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte vaidlustada kellelegi teisele kohalduvaid piiranguid (RKPJKo nr 5-19-35/3, p 12). Huvi, et valimistel saaksid hääletada ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ei tähenda veel subjektiivset õigust (vt RKPJKo nr 5-19-16/3, p 15). (p 27)
Kinnipeetavate hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasolu või puudumine ei saa rikkuda vahistatu hääletamis- ja kandideerimisõigust. Kaebaja kasutas oma hääletamisõigust vanglas korraldatud eelhääletamisel. Kandideerimisõiguse kasutamist takistasid kaebajast endast sõltuvad asjaolud. (p 26)
Vahistatu õigus vaadelda valimisi (valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid) on piiratud, kuna selle õiguse teostamine eeldab liikumisvabadust. (p 28)
Kui Vabariigi Valimiskomisjon on jätnud talle esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata või rahuldamata, puudub Riigikohtul alus komisjoni otsuse tühistamiseks ja kohus jätab komisjoni otsuse peale kohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 36)
Seadus ei keela valimissedelit avaldada, kuid keelatud on hääle salajasuse rikkumine. (p 33)
Võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele hääletajatele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks tegemiseks, kuna seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside (nt elektrooniline hääletamine, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras (vt RKPJKo nr 3-4-1-13-05, p 24). (p 34)
|
| 5-21-27/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
15.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus oli jäetud läbi vaatamata (kaebetähtaja rikkumise tõttu). (p 10)
Kui Vabariigi Valimiskomisjon on jätnud kaebuse õigesti läbi vaatamata, jätab Riigikohus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 14)
|
| 5-21-28/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
15.11.2021 |
|
Kui registreeritud valimisliidu kõik kandidaadid jäävad registreerimata ja seega valimistel ei kandideeri, ei osale valimisliit valimistel. Valimistel mitteosaleva valimisliidu õigusi ei saa elektrooniline hääletamine rikkuda. (p 7)
Valimistel mitteosaleva valimisliidu kaebus elektroonilise hääletamise kohta on esitatud avalikes huvides ja Vabariigi Valimiskomisjon võib jätta selle läbi vaatamata. Avalikes huvides kaebuse esitamine ei ole valimiskaebemenetluses lubatud (vt RKPJKo nr 3-4-1-6-13, p 20). (p 8)
|
| 5-21-25/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta jäeti rahuldamata. (p 12)
Erakond on mittetulundusühing, keda seaduse järgi on volitatud esindama juhatuse liikmed põhikirjas kokku lepitud viisil. Erakonda seadusest ja põhikirjast tulenevalt esindama õigustatud isikud saavad volitada kolmandaid isikuid (sh erakonna liikmeid, erakonna piirkondliku struktuuriüksuse juhte) esindama erakonda tehingute tegemisel. Tegemist on lepingulise esindusega, millega saab volitada kolmandat isikut tegema ka valimistega seotud toiminguid, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. (p 14)
Seadus ei välista, et kandidaatide registreerimisel esitatava teatisega saab erakond volitada isikut kõigiks valimistega seotud toiminguteks, sh Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamiseks. (p 15)
Eksimus kaebaja isiku kindlaksmääramisel ei mõjutanud kaebuse läbi vaatamise ulatust Vabariigi Valimiskomisjonis. Hääletamistulemuste kindlakstegemise vaidlustamiseks oli kaebeõigus nii erakonnal, kui erakonna nimekirjas kandideerinud isikul. (p 19)
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on hinnata seda, kas valimistoimingute või otsuste tegemisel rikuti seadusest või teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Oma pädevuse kasutamisel peab valimiskomisjon rakendama ka uurimisprintsiipi, sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (vrd RKPJKo nr 3-4-1-62-13, p 35). (p 21)
Kohustus kustutada tühjad sedelid enne hääletamiskastide avamist kannab eesmärki vältida võimalust valimispettuseks. Kui tühje sedeleid ei kustutata enne hääletamiskastide avamist, tekib hüpoteetiline võimalus panna need lugemisele minevate hääletamissedelite hulka ning moonutada seeläbi hääletamistulemust. (p 27)
Seadusest tulenev õigus valimisi vaadelda eeldab mõistlikku võimalust jaoskonnakomisjoni tegevust jälgida. Seda õigust rikutakse näiteks siis, kui vaatlejad paigutatakse hääletamisruumis valimiskomisjoni tegevuskohast liiga kaugele (vrd RKPJKo nr 5-21-22/3, punkt 26). (p 29)
|
| 5-21-24/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
10.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 13)
Kaebuse ajendiks ei olnud mitte elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks teinud riigi valimisteenistuse, vaid kolmandate isikute toime pandud õigusrikkumised. Kolmandate isikute õigusvastane tegevus (sh häälte ostmine) võib hääletamise tulemusi mõjutada ning seeläbi kaebaja õigusi rikkuda, seetõttu on efektiivse kaebemenetluse tagamiseks ka sellisel juhul võimalik tunnistada valimiste korraldaja toiming õigusvastaseks (vrd RKPJKo nr 3-4-1-59-13, p-d 19 ja 23). (p 14)
Kui kohtuasjas ilmnevad asjaolud, mis võivad viidata hääletamise ajal toimepandud kuritegudele, võib kohus edastada pädevale asutusele kuriteoteate. (p 23)
Pole alust tunnistada elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemine õigusvastaseks, kui valijate seadusvastane mõjutamine ei leidnud valimiskaebemenetluses piisavat tõendamist. (p 17)
IP-aadressi seostamine konkreetsele kandidaadile antud elektroonilise häälega rikuks hääletamise salajasuse nõuet (PS § 156 lõige 1, KOVVS § 1 lõige 1), kuna tagatud ei oleks hääle anonüümseks jäämine. Seega ei ole selliste andmete töötlemiseks õigust ei Vabariigi Valimiskomisjonil ega teistel riigiorganitel. (p 19)
Hääletamise salajasuse põhimõttega ei tarvitse vastuollu minna selliste andmete töötlemine, mida ei seostata konkreetse kandidaadiga ning mis ei ohusta hääletamise salajasust, nagu näiteks andmed selle kohta, milliselt IP-aadressilt, millal ja mitu korda hääletati. Mitmel inimesel ei ole keelatud kasutada elektroonilise hääle andmiseks sama arvutit või internetiühendust. (p 20)
Karistusseadustiku §-s 162 on sätestatud valimiste vabaduse (PS § 156 lõige 1, KOVVS § 1 lõige 1) vastu suunatud kuritegu. (p 16)
Vabariigi Valimiskomisjon ei ole küll pädev tuvastama, kas toime on pandud süütegu, kuid see ei tähenda, et ta saaks jätta süüteole viitavad asjaolud tähelepanuta. Vaidluse lahendamisel on valimiskomisjon aga seotud enda võimalustega tõendite hankimisel ja hindamisel. Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg (vt RKPJKo nr 3-4-1-59-13, p-d 22-24; RKPJKo nr 3-4-1-62-13, p 35). (p 17)
|
| 5-21-23/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
08.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 14)
Kehtetuks tuleb lugeda kõik hääletamissedelid, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrit on parandatud. Parandamiseks tuleb lugeda ka numbri täpsustamine. Kandidaadi registreerimisnumbri parandamise puhul ei ole kandidaadi number üheselt arusaadav. Kuna sellisel juhul pole võimalik piisava kindlusega välja selgitada valija tõelist tahet, tunnistatakse hääletamissedel kehtetuks ning häält ei saa ükski kandidaat. Sellises olukorras ei aita valija tõelist tahet välja selgitada ka ekspertiis (vt RKPJKo nr 5-17-36/5, p 16). (p 16)
Häälte korduslugemiseks on põhjust eelkõige juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad häälte lugemisel toimunud seadusrikkumistele või vigadele, mis võisid mõjutada valimistulemust. (p 17)
|
| 5-21-21/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
08.11.2021 |
|
Kaebuse esitamise õigus on isikul, kelle subjektiivseid õigusi otsus või toiming väidetavalt rikub, ning kaebust ei saa esitada teiste isikute õiguste kaitseks ega avalikes huvides (RKPJKm nr 3-4-1-17-15, p 7). (p 19)
Valimispäeval pärast kella 20.00 antud elektrooniliste häälte arvesse võtmine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi ja Vabariigi Valimiskomisjon jättis talle esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata. (p 21)
Kohtule esitatud kaebus vaadatakse läbi ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (vt RKPJKo nr 3-4-1-57-13, p 20). (p 18)
|
| 5-21-20/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
01.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 12)
Tutvunud tõendite ja valimiskomisjonide seisukohtadega, ei tekkinud kohtul kahtlust, et hääletamissedelid võiksid olla võltsitud. Seetõttu ei näinud kohus vajadust ekspertiisi korraldamiseks. (p 12)
|
| 5-21-19/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
01.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjon jättis vaatleja kaebuse rahuldamata. (p 10)
Teave elektrooniliste häälte lugemise toimingu ning selle vaatlemise kohta oli valimiste veebilehel esitatud viisil, mis võimaldas seda mõistlikult leida. (p 11)
Elektrooniliste häälte lugemise toimingu vaatlemiseks registreerumise nõue oli seadusega kooskõlas ja vajalik, et tagada vaatlejate võrdne kohtlemine. (p 13)
Kaebaja väited, mis ei seostu tema kui vaatleja õigustega, jätab kohus tähelepanuta. (p 15)
|
| 5-21-16/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
28.10.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p-d 30 ja 31)
Kaebaja nime kuvati veebilehel www.valimised.ee valesti ning see võis rikkuda tema subjektiivseid õigusi, nt õigust kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel oma nime all. Kandidaadi nime valesti kuvamine võis rikkuda ka erakonna õigusi, kelle nimekirjas kandidaat kandideeris (RKPJKo nr 3-4-1-47-13). (p 32)
Kaebajatel on põhiseaduse § 156 lõikest 1 tulenev passiivne valimisõigus (kandideerimisõigus) kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (vt nt RKPJKo nr 3-4-1-45-13, p 20). Kolleegiumi hinnangul hõlmab see ka õigust esineda avaliku võimu avaldatavas volikogu liikme kandidaatide nimekirjas oma rahvastikuregistrisse kantud nime all. (p 37)
Kandidaatidest informeerimiseks valimiseelsel ajal ei piisa üksnes sellest, et seda teeb era- ja mittetulundussektor. Seadusandja on pannud riigi valimisteenistusele kohustuse informeerida avalikkust kandidaatides kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Riigi valimisteenistus täidab seda kohustust veebilehe www.valimised.ee kaudu. (p 34)
Sellest, et riigi valimisteenistus jättis täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse, ei tulene aga elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastasus ega vajadus tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks. Kandidaatide nimekirja avaldamine selle moonutatud kujul kuvamist takistamata ei ole selline õigusrikkumine, mis võiks tingida elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastasuse ning elektroonilise hääletuse tulemuste kehtetuse. (p 39)
Rikkumise võimalikku mõju hinnates võtab kolleegium esiteks arvesse selle isikulist piiratust. Võib mõistuspäraselt eeldada, et isik, kes on otsustanud oma valimisõigust realiseerida, ei tegutse valimiseelsel ajal infovaakumis, vaid kasutab oma valimiseelistuse kujundamisel ka muid allikaid peale veebilehe www.valimised.ee. Ka ei ole kolleegiumi meelest vale arvata, et keskmise tähelepanuvõimega isik võis nimekirja lugedes mõista, et tegemist on moonutatud teabega, ja asuda põhjust välja selgitama. (p-d 40 ja 41)
Kui kaebus jääb rahuldamata, puudub alus rahuldada kaebaja taotlus mõista tema kasuks välja õigusabikulud. (p 44)
|
| 5-21-17/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
28.10.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 14)
Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses valijarakenduse kohta välja toodud asjaolud ei andnud alust pidada elektroonilise hääletamise korraldamist õigusvastaseks. (p 16)
Seadus ega teised elektroonilist hääletamist reguleerivad õigusaktid ei nõua valijarakenduse koodi avalikustamist ega rakenduse auditeerimist. seadusest ei tulene kohustust kasutada elektrooniliseks hääletamiseks riigi valimisteenistuse pakutavat valijarakendust. Kui valija soovib kasutada riigi valimisteenistuse pakutavat valijarakendust, peab tal olema aga võimalik veenduda, et veebilehelt alla laetud valijarakendus on tõepoolest see, mille riigi valimisteenistus on elektrooniliseks hääletamiseks kättesaadavaks teinud. Selleks allkirjastatakse valijarakenduse fail ning selle avalikustamisel veebilehel avalikustatakse ka andmed valijarakenduse autentsuse ja tervikluse kontrollimiseks. (p 18)
Elektroonilise hääletamise süsteemi testimiseks katsetatakse prooviläbimisel audiitori juuresolekul elektroonilist hääletamist, samuti hääle kontrollimist Elektroonilist hääletamist ei saa katsetada valijarakendust kasutamata ning prooviläbimine näitab ka seda, kas valijarakendus on töökindel. Õigusaktid ei sea aga prooviläbimise eesmärgiks valijarakenduse autentsuse tagamist. Seetõttu ei ole nõuet allkirjastada valijarakendus enne prooviläbimise algust või selle ajal ning audiitorite juuresolekul. (p 19)
Hääletamistulemuste õigsust aitavad tagada hääle vormistamisele, töötlemisele ja kokku lugemisele kehtestatud reeglid (sh nende protsesside auditeerimine). Häält saab kontrollida kontrollrakendusega ning juhul, kui elektrooniliste häälte hulka satub hääl, mis ei vasta nõuetele, on see kehtetu. (p 20)
Seadus ei näe ette tähtaega elektroonilise hääletamise süsteemi testimise tulemuste kinnitamiseks ja tulemuste raporti avalikustamiseks, kuid seaduse eesmärki silmas pidades tuleks teha seda enne elektroonilise hääletamise algust kuuendal päeval enne valimispäeva (vt RKPJKo nr 5-21-15/3, p 30). (p 24)
Seadus ei sätesta nõudeid, millele elektroonilise hääletamise süsteemi testimise tulemuste kinnitamine peab vastama ega kohusta tulemusi kinnitama riigi valimisteenistuse korraldusega. (p 25)
|
| 5-21-15/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
21.10.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 21)
Valimisseadus, mis võimaldab elektrooniliselt hääletada üksnes eelhääletamise ajal ei riku, valijate võrdse kohtlemise nõuet. Riigikohus on leidnud, et „võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks. Seaduses ette nähtud eri hääletamisviiside (eelhääletamine, hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Näiteks on valijad, kes on sunnitud kasutama eelhääletamise võimalust, erinevas olukorras võrreldes valijatega, kes saavad oma valimisõigust teostada valimiste päeval. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav“ (RKPJKo nr 3-4-1-13-05, p 24). (p 34)
Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud väited elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise ja valijarakenduse turvalisuse kohta ei andnud alust kahelda elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuses ega töökindluses ning seetõttu jätta alustamata või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine. (p 23)
Vabariigi Valimiskomisjon saab elektroonilise hääletamise süsteemi nõuetele vastavuse hindamisel kasutada ka uuringuid ja auditeid, mis ei kuulu avalikustamisele. (p 24)
Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete valimised peavad vastama valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse, otsesuse nõuetele ning hääletamine peab olema salajane, elektroonilise hääletamise puhul sedastab seadus ka vajaduse tagada hääletamise süsteemi turvalisus ja töökindlus ning terviklus. Valimiste vastavuse valimispõhimõtetele peab tagama Vabariigi Valimiskomisjon. (p 25)
Elektroonilise hääletamise turvalisuse, töökindluse ja terviklikkuse tagamiseks on erinevaid võimalusi. Seadusest ning seaduse alusel antud aktidest tulenevaid nõudeid elektroonilisele hääletamisele tuleb seejuures hinnata nende kogumis, otsustamaks, kas need võimaldavad korraldada elektrooniline hääletamine seaduse nõuete (sh valimispõhimõtete) kohaselt. (p 26)
Seaduses ei ole sätestatud tähtaega, millal peavad olema tehtud elektroonilise hääletamise süsteemi testimise (ning selle auditeerimise) eesmärgiks on elektroonilise hääletamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine. Seda eesmärki saab süsteemi testimine (prooviläbimine) täita eelkõige juhul, kui see korraldatakse ning ka selle tulemused kinnitatakse enne elektroonilise hääletamise algust kuuendal päeval enne valimispäeva. Mõistlik on eeldada, et testimise ajakava ja ulatus kinnitatakse enne testimist. (p 30)
Elektroonilise hääletamise süsteemi prooviläbimise raporti kinnitamine pärast elektroonilise hääletamise algust on kolleegiumi hinnangul vastuolus prooviläbimise eesmärgi ja seaduse mõttega. (p 32)
Elektroonilise hääletamise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks võiks riigi valimisteenistus kaaluda elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud auditite ja analüüside avalikustamist enne elektroonilise hääletamise algust – osas, milles see ei kahjustaks juurdepääsupiirangu kehtestamise eesmärke. (p 33)
|
| 5-21-13/6
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
04.10.2021 |
|
Kaebaja õigusi ei riku see, kui Vabariigi Valimiskomisjon nõuab kaebaja esindajalt istungil korra järgimist. Kaebaja esindajale oli tagatud võimalus komisjoni istungil osaleda ja piisavalt oma seisukohti esitada. (p 26)
Vabariigi Valimiskomisjon käsitles talle esitatud kaebust mitte valimisliidu, vaid selle ühe moodustaja ja volitatud esindaja kaebusena. Komisjoni selline seisukoht ei olnud selges vastuolus talle esitatud kaebuse sisu ja vormistusega ega toonud kaasa valimisliidu õiguste rikkumist. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas kaebuse läbi samas ulatuses, nagu oleks seda tulnud teha valimisliidu kaebuse puhul. (p 20)
|
| 5-21-12/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
28.09.2021 |
|
Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et kaebuse esitajaks on kandidaadid, mitte erakond. Kaebuse esitanud kandidaatidel puudus õigus esitada kaebuse erakonna nimel, mille nimekirjas nad kandideerisid. (p 20)
Erakonna nimel kaebuse esitamiseks peab kandidaat tõendama erakonna esindamise õigust. (p 20)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et KOVVS § 5 lõikes 5 kasutatud „püsiva elukoha“ tähenduse avamisel tuleb lähtuda KOVVS § 5 lõikes 1 esitatud püsiva elukoha määratlusest (RKPJKo nr 3-4-1-23-09; RKPJKo nr 3-4-1-24-09, p 8; RKPJKo nr 3-4-1-45-13, p 19). (p 22)
Kiireloomulisuse tõttu ja menetlust korraldavate eriomaste haldusorganite ülesehituse ja koosseisu poolest ei ole valimismenetlus sobiv kandideerijate rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi õigsuse kontrollimiseks ja tegeliku püsiva elukoha väljaselgitamiseks. Põhiseadusega ei ole vastuolus see, et valimiskomisjonidel on üksnes formaalne kontrolliõigus hinnata, kas kandideerimisavalduses deklareeritud elukoht langeb kokku rahvastikuregistri andmetega. (p 23)
Kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerija elukohaandmete tegelikkusele vastavust kontrollitakse rahvastikuregistri seaduses sätestatud menetluses. (p 26)
Hääletamisõiguse rikkumist saab üldiselt vaidlustada VVK kaudu Riigikohtus, ent hääleõiguslike isikute valijate nimekirja kandmine ja sellest võrsuvad õigusvaidlused on seadusandja suunanud haldus(kohtu)menetlusse. Hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks on loetud võimaluse vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist halduskohtus (RKPJKo nr 3-4-1-26-12, p-d 31-33). (p 32)
Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste teel valitakse esindusorgan, kes teostab kohaliku omavalitsuse autonoomiat ehk viib täide iseotsustamist, saavad n-ö iseotsustajateks olla üksnes kohalikud elanikud ise (RKPJKo nr 3-4-1-45-13, p 24). Kohaliku elu küsimusi saavad otsustada (üksnes) need isikud, kes tegelikult selles kohaliku omavalitsuse üksuses elavad (samas, p 26). (p 34)
|
| 3-4-1-9-15
|
Riigikohus |
20.03.2015 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on õiguspärane ega riku kaebajate õigust osaleda valimistel, kuna VVK ei otsusta selle üle, kas kaebajad kanda valijate nimekirja või mitte. Kaebajate valijate nimekirja kandmist otsustab valla- või linnasekretär ning tema tegevuse peale esitatud kaebust on pädev läbi vaatama halduskohus. (p 7)
Kaebajatel oli võimalik enne Riigikogu valimisi RKVS § 25 lg 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile. Kuigi RKVS § 22 lg 3 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks kaebajad saanud valla- või linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada RKVS § 22 lg 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 nende vastuolu tõttu põhiseadusega. (p 8) Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 3-4-1-26-12, p 32.
Kaebajatel oli võimalik enne Riigikogu valimisi RKVS § 25 lg 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile. Kuigi RKVS § 22 lg 3 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks kaebajad saanud valla- või linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada RKVS § 22 lg 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 nende vastuolu tõttu põhiseadusega. (p 8) Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 3-4-1-26-12, p 32.
Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on õiguspärane ega riku kaebajate õigust osaleda valimistel, kuna VVK ei otsusta selle üle, kas kaebajad kanda valijate nimekirja või mitte. Kaebajate valijate nimekirja kandmist otsustab valla- või linnasekretär ning tema tegevuse peale esitatud kaebust on pädev läbi vaatama halduskohus. (p 7)
|
| 3-4-1-27-14
|
Riigikohus |
01.07.2014 |
|
Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).
Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).
Kinnipeetaval on võimalik EPVS § 24 lõike 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile. Kuigi EPVS § 20 lõike 3 punkti 1 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks isik võinud linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada EPVS § 24 lõike 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata EPVS § 4 lõike 3 punkt 2 ja § 20 lõike 3 punkt 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega (punkt 29). PS § 15 lõike 2 järgi on halduskohtul õigus tunnistada EPVS § 4 lõige 3 punkt 2 ja § 20 lg 3 punkt 1 põhiseadusvastaseks ning seeläbi rahuldada EPVS § 24 lõike 7 punkti 2 järgi kaebus ja teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (punkt 30).
Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (punkt 27).
PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3).(p 25)
PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks (p 11).
Kui isik leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist VVK-s. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates VVK kaudu (PSJKS § 37 lõige 2) (punkt 23).
Isik esitas Riigikohtule kaebuse VVK otsuse peale, millega VVK jättis isiku kaebuse läbi vaatamata. Kolleegium leidis, et VVK oli õigesti jätnud isiku kaebuse läbi vaatamata ja jättis Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 21)
PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3) (punkt 25).
Kuna isikule oli tagatud tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks, leidis kolleegium, et isiku kaebus EPVS sätete põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav ja jättis kaebuse PSJKS § 11 lõikele 2 tuginedes läbivaatamata (punkt 31).
|
| 3-4-1-60-13
|
Riigikohus |
14.11.2013 |
|
PSJKS § 46 lg 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium kaebuse rahuldamata (p 17), kuna esmakordsel häälte lugemisel tekkinud viga parandati KOVVS § 55 lõike 1 viimase lause alusel hääletamissedelite teist korda lugemise järel (p 14) ning KOVVS § 54 lõike 8 punkt 4 alusel tunnistati korrektselt kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber oli parandatud. (p 1)
|
| 3-4-1-48-13
|
Riigikohus |
15.10.2013 |
|
PSJKS § 46 lg 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium kaebuse rahuldamata, kuna kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile ei esitatud tähtaegselt. KOVVS § 65 lg 2 kohaselt tuleb kaebus maakonna valimiskomisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul maakonna valimiskomisjoni otsuse tegemisest. (p 19)
|
Facebook
Twitter