5-25-54/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
24.10.2025 |
|
Elektroonilise hääletamise tehnilised juhendid (dokumentatsioon) kinnitab RVT. Seadusest ei tulene tähtaega, millal dokumentatsioon tuleb kinnitada ja avaldada. Valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad. Hääletamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et elektroonilise hääletamise asjakohane dokumentatsioon oleks kehtestatud aegsasti ja formaalselt korrektselt. Seega riivab vaatleja õigusi olukord, kus vaadeldava toimingu ajal ei ole asjakohased dokumendid vaatlejale kättesaadavad. (p 8)
Lähtekoodi avalikustamise eesmärk on mh anda võimalus hinnata selle vastavust tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetele. Olukord, kus vaatlejal ei ole võimalik vastavust hinnata, riivab tema õigusi. (p 9)
Infosüsteemide audiitor on sõltumatu isik, kelle ülesandeks on kontrollida elektroonilisi toiminguid. Vaatleja on oma tegevuses passiivne ning tema staatus ei kattu infosüsteemide audiitori rolli ja õigustega. Infosüsteemide audiitor ei ole valimiste korraldaja (KOVVS § 18 lg 1), mistõttu ei kuulu auditeerimine KOVVS § 234 lg-s 1 sätestatud vaadeldavate tegevuste hulka. Seega ei saa audiitori hanget puudutavate dokumentide avaldamine ega auditeerimine riivata kaebaja seadusest tulenevaid vaatlejaõigusi. (p 10)
RVT avalikustab enne elektroonilise hääletamise algust valimiste veebilehel valijarakenduse ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed. Olukord, kus nimetatud andmeid seaduses sätestatud korras ei avaldata, riivab kaebaja vaatlejaõigusi, sest sellisel juhul ei ole elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid vaatlejale kättesaadavad. (p 11)
Elektroonilise hääletamise jaoks vajamineva riist- ja tarkvara haldamine on RVT ülesanne. RVT ülesanne on ka selle riist- ja tarkvara puutumatuse tagamine. Vaatleja tegevuse iseloom on passiivne ning tal ei ole lubatud osaleda valimiste korraldamisega seotud toimingutes. Asjaolu, et vaatlejal ei võimaldata ise kontrollida võtmete loomist, operatsioonisüsteemi päritolu või pahavara puudumist, ei riiva seega vaatleja seadusest tulenevaid õigusi. Samuti ei riiva vaatleja õigusi see, milliseid kontrolle teeb audiitor. (p 12)
Elektrooniliste häälte võtmete loomine ja proovihääletamine on avalikud ning vaatlejal on õigus neid toiminguid vaadelda. Vaatleja õigusi rikub see, kui vaatlemisele seatakse ebamõistlikke takistusi. Vaatlejad mängivad olulist rolli selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud. Kui vaatleja leiab, et valimistoiminguid ei ole korrakohaselt tehtud, saab ta valimiste korraldajat ja ka avalikkust sellest teavitada. Avalike valimistoimingute salvestamine ja võimalus salvestis avalikustada täidab sellises olukorras peaasjalikult tõenduslikku eesmärki. Kui vaatleja väidab, et elektrooniliste häälte võtmete loomine ja proovihääletamine ei ole olnud nõuetekohane, kuid tal puudub võimalus selle kohta asjakohaseid tõendeid esitada, võib see riivata vaatleja õigusi. (p 13)
Valimiste vaatlemine on olemuslikult passiivne, kuid vaatlejatel peab olema võimalus juhtida valimiste korraldaja tähelepanu puudustele valimiste korralduses. Vaatleja õigusi riivab olukord, kus avaldusi on võimalik esitada üksnes kirjalikult, kuid mitte suuliselt. (p 14)
|
| 5-25-7/25
|
Riigikohtu üldkogu |
03.10.2025 |
|
PSJKS § 37 lg 1 alusel saab isik esitada kaebuse üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Vaatlejal on õigus esitada kaebus selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega - eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKo nr 5-25-27/8, p 14). Vaatleja on kohustatud enda esitlemisel selgelt väljendama, kellena ta koosolekul osaleb - füüsilise isikuna või mõne teise isiku esindajana. Tuvastamaks, kas vaatlejal on õigus VVK koosolekul tehtud otsust või toimingut vaidlustada, on põhjendatud tugineda eelkõige informatsioonile, mille vaatleja on esitanud VVK koosoleku registreerimislehel või elektroonilise koosoleku puhul VVK-le saadetud registreerimisteates. Selle tahteavalduse sisulises õigsuses ei ole VVK-l ega Riigikohtul üldjuhul põhjust kahelda. (p-d 4 ja 5)
Olukorras, kus VVK seisukoht vaidlusküsimuses selgub kaebaja jaoks esimest korda VVK kirjalikes selgitustes, millega kaebus Riigikohtule edastatakse, on kaebajal ausa ja õiglase kohtumenetluse reeglite kohaselt õigus esitada omal algatusel VVK seisukohale vastuväiteid. Nii on see juhtudel, kui isik vaidlustab VVK otsuseid, millega lahendatakse valimiste korraldamisega seotud üldisi küsimusi, või VVK toimingut (sh tegevusetust, vt nt RKPJKm nr 5-25-17/4, p 7). Vastuväited tuleb esitada mõistliku aja jooksul, arvestades, et valimiskaebemenetluses kehtivad lühikesed tähtajad. Viimasest tulenevalt võib need esitada ka otse Riigikohtule. Seejuures ei tohi kaebaja esitada esialgse kaebusega võrreldes täiesti uusi seisukohti, sh tõstatada olemasolevast vaidlusesemest väljuvaid küsimusi. Lisaks eeltoodule võib Riigikohus kõnesoleva kaebuse saamisel ka ise küsida menetlusosalistelt asja kohta lisaselgitusi. (p 8)
Kui isik vaidlustab VVK otsust, millega lahendati tema valimiskaebus, ei ole tal uute väidete esitamine üldjuhul lubatud. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus VVK on kaebust Riigikohtule edastades väljendanud kohtueelses menetluses esitatuga võrreldes uusi seisukohti. (p 9)
Lisaks tuleb eristada olukorda, kus kaebaja esitab pärast kaebuse esitamist menetluslikke taotlusi (nt taotleb kohtuniku taandamist, tõendi kogumist vms). Ka menetlusliku taotluse esitamine hiljem kaebuse täiendusena on lubatav eeskätt vaid juhul, kui on mõjuv põhjus, miks seda ei olnud võimalik teha kaebuses. (p 10)
|
| 5-25-27/8
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
11.09.2025 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. peatükis sätestatud valimiskaebemenetluses saavad isikud kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega - eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKm nr 5-25-11/3, p 9). Koosoleku kui VVK otsustusprotsessi vaatlemise täielik välistamine ning ebapiisav aeg koosoleku toimumisest etteteatamisel riivavad kaebajate vaatlejaõigust. (p 14)
RKVS § 12 lg 6 kohaselt kehtestab VVK otsusega oma töökorra. Seadusandja ei ole VVK-le töökorra kehtestamiseks täpsustavaid suuniseid sätestanud. Sellest järeldub seadusandja tahe anda VVK-le oma töö korraldamisel avar otsustusruum, mida piiravad üksnes seadusest tulenevad nõuded. Seejuures on VVK töökord komisjoni sisemist töökorraldust reguleeriv akt, mis ei ole otseselt suunatud kolmandate isikute, sh vaatlejate õiguste ega kohustuste reguleerimisele (vt ka nt RKPJKo nr 5-24-2/3, p 38). (p 15)
VVK puhul sätestab RKVS § 12 lg 1 sõnaselgelt, et VVK töövorm on koosolek. Seega ei näe seadus VVK-le ette võimalust võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Koosolek tähendab füüsiliselt või elektrooniliselt (sh hübriidvormis) toimuvat vahetut, reaalajas toimuvat ja jälgitavat arutelu. Siiski on teabevahetuse korras VVK töökorra mõttes lubatud jagada enne koosoleku toimumist koosoleku materjale, samuti vahetada mõtteid otsustamisele tulevates küsimustes. Teabevahetus ei tohi aga olla peamine arutelu viis VVK pädevuses olevate küsimuste otsustamisel, nii et koosolek muutuks üksnes otsuse formaalseks kinnitamiseks. (p-d 16 ja 17)
Lühike etteteatamisaeg VVK koosoleku toimumise kohta võib sõltuvalt koosoleku pidamise viisist, s.o kohapeal toimuv, elektrooniline või hübriidvorm, ja arutlusele tulevatest küsimustest kitsendada isikute võimalusi VVK koosolekuid jälgida ning riivata seega vaatlejate õigusi. Vaatlemisõiguse riive on lubatud, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei ole ebamõistlik (viimati RKPJKo nr 5-25-21/2, p 13). (p 18)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 66 lg 2 kohaselt peab VVK kaebuse läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest. On usutav, et sedavõrd lühikese tähtaja puhul võib juhtuda, et VVK liikmetel on oma teiste ametikohustuste või puhkuste tõttu võimalik kaebuse lahendamiseks koguneda vaid ühel kindlal tööpäeval. Seejuures võib ka koosoleku täpse aja kokkuleppimine olla VVK liikmete jaoks nimetatud põhjustel raskendatud ja võtta aega. (p 19)
|
| 5-25-16/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
18.07.2025 |
|
Riigi valimisteenistuse väidetav valetõlgendus ODIHR-i koostatud õiguslikule analüüsile ei piira ega moonuta kaebaja valimisõigust, samuti puudub kaebajal seadusest tulenev õigus nõuda VVK-lt riigi valimisteenistuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Valija ega vaatleja õigusi ei kahjusta see, kui riigi valimisteenistus teeb vabatahtlikult avalikkusele kättesaadavaks rahvusvahelise analüüsi kokkuvõtte. Seda enam, et riigi valimisteenistus on oma ametlikul veebilehel viidanud ka täispikale analüüsile, millele igaühel on juurdepääs. Järelevalvemenetlus valimisasjades, sh veebilehel valimised.ee vabatahtlikult avaldatava teabe üle toimub üksnes avalikes huvides. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole isikul põhiseadusest (PS § 15 lg 1) ega valimisseadustest tulenevat õigust avalikes huvides kaebusi esitada. (p 10)
Kaebajal on õigus enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist. (p 11)
Valimisseadus ei kohusta riigi valimisteenistust avaldama ODIHR-i koostatud elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku hinnangu eestikeelset kokkuvõtet. Vabatahtlik teabe avaldamine ametlike teabekanalite kaudu allub samuti VVK järelevalvele, kuid üksnes olukorras, kus teabe avaldamine on vajalik valimispõhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks (RKVS § 9 lg 2 p 1). Elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on oluline avalikustada mh elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud analüüsid. Kolleegium leiab, et ka elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku analüüsi ja selle kokkuvõtte avaldamine aitab tagada valimispõhimõtete järgimist. Seega on VVK-l järelevalvepädevus vaidlusaluse teabe avaldamise üle. (p 9)
|
| 5-25-13/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
04.07.2025 |
|
Vaatleja õiguste teostamisel on oluline valimisi puudutav avalik teave ning selle õigsus. Samas ei anna see, et riigi valimisteenistus avaldas valimiste ametlikul veebilehel vabatahtlikult täiendavaid selgitusi, praegusel juhul kaebajale õigust nõuda VVK-lt riigi valimisteenistuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Valimisasjades saab isik kaitsta enda subjektiivseid õigusi. Põhiseadusest ega valimisseadusest ei tulene õigust esitada kaebus avalikes huvides. Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides, st isikul on õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetse meetme rakendamist. (p 11)
Elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise eesmärk on ühelt poolt veenduda süsteemi toimimises, tervikluses ja nõuetele vastavuses ning teisalt tagada avalikkuse usaldus süsteemi vastu. Valimiste usaldusväärsuse aspektist on oluline, et valijatele oleks kättesaadav ajakohane ja õige teave hääletamissüsteemide toimimise ja turvalisuse kohta. Ka Riigikohus on varem osutanud sellele, et elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on oluline avalikustada elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud auditid ja analüüsid (v.a osas, milles need on kuulutatud piiratud juurdepääsuga teabeks). (p 8)
Kaebaja väidab praegusel juhul veebilehel valimised.ee avaldatud riigi valimisteenistuse kommentaaris sisalduva teabe ebaõigsust. Selline kommentaar ei ole käsitatav teabena, mille avaldamine on riigi valimisteenistusele valimisseadusest tulenevalt kohustuslik. See aga ei väära asjaolu, et olukorras, kus avalikkusel võib olla tekkinud kahtlusi elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise usaldusväärsuses, on põhjendatud anda vabatahtlikult ametliku teabekanali kaudu täiendavaid selgitusi. Ka selline vabatahtlik teabe avaldamine võib alluda VVK järelevalvele, kui see on seotud RKVS §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitsmisega (RKVS § 9 lg 1 p 1). (p 9)
VVK järelevalve all on valimisi puudutava, mitte igasuguse teabe avaldamine veebilehel valimised.ee. (p 10)
|
| 5-25-11/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
27.06.2025 |
|
Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt puudub vaatlejal üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (vt nt RKPJKo nr 5-24-18/2, p 7). Kaebaja vaatlejaõiguse rikkumist puudutavad väited on seotud e-hääletamise süsteemi väidetavate puudujääkidega. (p 11)
|
| 5-24-18/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
02.07.2024 |
|
Vaatleja õigused ulatuvad EPVS § 161 lg 1 kohaselt üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevuse ja toimingute passiivse vaatlemiseni. Vaatlejal ei ole õigust nõuda toimingute tegemist selleks, et tal oleks võimalik neid vaadelda. Kui vaatleja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon või valimiste korraldajad on jätnud nõutavad toimingud tegemata, saab ta näiteks juhtida sellele avalikkuse tähelepanu. Samuti on vaatlejal võimalik pöörduda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja poole selgitustaotluse või märgukirjaga (põhiseaduse § 46; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 1 lg 1). (p 7)
Valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad. Erandid võivad tuleneda seaduse alusel sätestatud juurdepääsupiirangust. Dokumendi avaldamata jätmine kindlal viisil, nt dokumendiregistris, ei riiva vaatleja õigusi, kui riigi valimisteenistus tagab juurdepääsu dokumendile muul viisil, nt teabenõude alusel (avaliku teabe seaduse § 6). (p 8)
RKVS § 482 lg 1 (ajakohase elektroonilise hääletamise süsteemi nõue) ja § 487, mis EPVS § 472 järgi kohalduvad ka Euroopa Parlamendi valimistel, ei sätesta ise subjektiivseid õigusi. Nende normide eesmärk on tagada tehniliste meetmetega, et üldised nõuded valimistele oleks järgitud. Vabariigi Valimiskomisjon ega Riigikohus ei saa asuda kaebuse alusel kontrollima, kas valimiste korraldaja on tegutsenud neid norme järgides, ilma et oleks tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja subjektiivsete õiguste tegeliku rikkumise kohta. (p 9)
|
| 5-24-9/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.06.2024 |
|
Valimiste vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis seonduvad tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas. Vaatlejal puudub üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele. (p 25)
Vaatleja tegevuse iseloom on passiivne, mis tähendab seda, et ta üksnes jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda komisjoni tööd. (p 26)
Asjaolus, et kaebaja pole nõus elektroonilise hääletamisega ja ta esitab selle kohta vastuväiteid, ei tähenda, et tema kui vaatleja õiguste teostamist oleks riigi valimisteenistus õigusvastaselt takistanud. (p 30)
|
| 5-23-40/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.12.2023 |
|
|
| 5-23-33/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
22.06.2023 |
|
Valimisseadus ei nõua, et elektrooniliste häälte hävitamise toiming (RKVS § 771 lg 2) tuleb teha avalikult, kuid sellise kohustuse võib tuletada seaduse üldisest mõttest ja põhiseadusest. (p 24)
RKVS § 771 lõige 2 paneb riigi valimisteenistusele kohustuse hävitada elektroonilised hääled, nende avamise võti ja elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed. Sättes on ühtlasi keeld, et seda ei tohi teha enne ühe kuu möödumist valimispäevast; samuti keeld elektroonilisi hääli hävitada enne kaebuste lõplikku lahendamist. Kaebuste lõplik lahendamine tähendab seejuures, et kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud või asjas on tehtud lõplik (kohtu)otsus. (p 25)
RKVS § 771 lõike 2 alusel kuulub hävitamisele teave, mis on seotud valimiste kui Eesti riigi toimimise seisukohalt olulise sündmusega ning hõlmab suures koguses isikuandmeid. Sellise teabe põhjendamatult kaua säilitamine võib tuua kaasa täiendavaid ohte, sh ohtu hääletamise salajasusele (põhiseaduse (PS) § 60 lõike 2 neljandas lauses sätestatud valimispõhimõte) ja demokraatia toimimisele, mis on väga kaalukad põhiseaduslikud väärtused. Kuigi elektrooniliste häälte hävitamise toimingu tegemise tähtaja lõppu pole seaduses üheselt kindlaks määratud, on hävitamise eesmärki arvestades õige järeldada, et toiming tuleb teha siiski esimesel võimalusel. Kindlasti ei tohiks riigi valimisteenistus selle seadusest tuleneva kohustuse täitmisega põhjendamatult viivitada. Lõppkokkuvõttes on seadusandja otsustada, kuidas ta erinevaid väärtusi põhiseaduslikes piirides kaalub ja millised reeglid ette näeb, kuid riigi valimisteenistus ning Vabariigi Valimiskomisjon valimisi korraldavate organitena peavad järgima seaduse nõudeid. (p 26)
Elektrooniliste häälte (samuti paberhäälte) säilitamine saab valimiskaebemenetluses olla vajalik eelkõige hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise peale esitatud kaebustega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Eelduslikult on valimistulemuste väljakuulutamise ajaks vaidlused hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise üle seega lõppenud (kaebetähtajad möödunud), mistõttu puudub pärast seda valimisõigustest (eelkõige aktiivsest või passiivsest valimisõigusest) tulenev õiguskaitsevajadus. (p 28)
Kaebust RKVS § 771 lõike 2 tähenduses tuleb mõista sarnaselt kaebusega RKVS § 74 lõike 1 tähenduses: tegemist peab olema valimiskaebusega, mis takistab ühtlasi kandidaatide registreerimist ja valimistulemuste väljakuulutamist. Kuigi valimiskaebemenetluses saab esitada kaebusi ka pärast valimistulemuste väljakuulutamist tehtavate toimingute ja otsuste peale (nt kautsjoni tagastamata jätmine), ei saa seadust süstemaatiliselt tõlgendades sellised valimiskaebused olla suunatud hääletamistulemuste vaidlustamisele ega olla seetõttu üldjuhul takistuseks elektrooniliste häälte hävitamise toimingu tegemisele. (p 29)
Valijal on õigus saada teavet andmete kohta, mis on kantud valijate nimekirja, nende andmetega on põhjendatud huvi korral õigus tutvuda ka erakondadel, üksikkandidaatidel ja teadlastel. Valijate nimekirja kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elu- või viibimiskoha aadress, valimisringkonna number, märge valijale hääletamissedeli väljastamise kohta ning andmed hääletamise aja ja koha kohta (hääletamise fakt ja viis). Kuigi isikul võib olla informatsioonilise enesemääramise õigusest tulenev huvi tutvuda ka muu tema kohta käiva, elektroonilise hääletamisega seotud teabega, on seadusandja kaalunud väärtusi viisil, et salajasus kaalub selle huvi üles. (p 32)
Vabariigi Valimiskomisjon enamasti ei tunnusta vaatleja üldist õigust sellele, et valimistoimingud vastaksid seadusele, käsitades selliseid kaebusi populaarkaebustena. Ka Riigikohus on leidnud, et valimiste vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste rikkumiste peale, mis seostuvad tema enda kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas. Vaatlejale laiema kaebeõiguse võimaldamine Vabariigi Valimiskomisjoni praktikas ei ole iseenesest problemaatiline, kuid kaebeõiguse käsitlus ei tohiks kaasa tuua isikute põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist. (p 23)
Vaatlejal oli õigus elektrooniliste häälte hävitamise toimingut vaidlustada, kuivõrd ta väitis kaebuses ka seda, et toiming tehti vaatlejaid teavitamata. Valimistoimingu tegemine avalikkust ja vaatlejaid sellest teavitamata võiks vaieldamatult riivata vaatleja õigusi, kuna võtab võimaluse toimingut vaadelda. Valimisseadus küll otsesõnu ei nõua, et RKVS § 771 lõikes 2 nimetatud toiming tuleb teha avalikult, kuid sellise kohustuse võib tuletada seaduse üldisest mõttest ja põhiseadusest. Kuigi vaatleja õigusi võiks sellisel juhul rikkuda eelkõige toimingust teavitamata jätmine (riigi valimisteenistuse tegevusetus), võimaldaks selline vaatleja õigusi puudutava nõude väidetav rikkumine vaidlustada toimingu õiguspärasust. Toimingu õiguspärasuse eelduseks on ka see, et järgitud on nii formaalseid kui materiaalseid nõudeid, kuigi igasugune nõuete rikkumine ei pruugi alati viia toimingu õigusvastaseks tunnistamiseni. (p 24)
RKVS § 771 lõike 2 alusel kuulub hävitamisele teave, mis on seotud valimiste kui Eesti riigi toimimise seisukohalt olulise sündmusega ning hõlmab suures koguses isikuandmeid. Sellise teabe põhjendamatult kaua säilitamine võib tuua kaasa täiendavaid ohte, sh ohtu hääletamise salajasusele ja demokraatia toimimisele, mis on väga kaalukad põhiseaduslikud väärtused. Kuigi elektrooniliste häälte hävitamise toimingu tegemise tähtaja lõppu pole seaduses üheselt kindlaks määratud, on hävitamise eesmärki arvestades õige järeldada, et toiming tuleb teha siiski esimesel võimalusel. Kindlasti ei tohiks riigi valimisteenistus selle seadusest tuleneva kohustuse täitmisega põhjendamatult viivitada. Lõppkokkuvõttes on seadusandja otsustada, kuidas ta erinevaid väärtusi põhiseaduslikes piirides kaalub ja millised reeglid ette näeb, kuid riigi valimisteenistus ning Vabariigi Valimiskomisjon valimisi korraldavate organitena peavad järgima seaduse nõudeid. (p 26)
Ligipääs elektroonilisel hääletamisel kogutud isikuandmetele on väga piiratud. Elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad andmed on kaitstud hääletamise salajasuse põhimõttega, mis on äärmiselt kaalukas põhiseaduslik väärtus, samuti valija põhiõigus, millesse valimiste korraldajad ja muud riigiorganid saavad sekkuda üksnes seaduses sätestatud alustel ja eesmärkidel. (p 31)
Kuigi isikul võib olla informatsioonilise enesemääramise õigusest tulenev huvi tutvuda ka muu tema kohta käiva, elektroonilise hääletamisega seotud teabega, on seadusandja kaalunud väärtusi viisil, et salajasus kaalub selle huvi üles. (p 32)
|
| 5-21-29/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
17.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti läbi vaatamata või rahuldamata. (p 23)
Kuna Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses väidetu ei saanud rikkuda valimistel mitteosalenud valimisliidu õigusi, käsitles komisjon õigesti kaebust valija kaebusena. (p 25)
Valimiskaebust ei saa esitada avaliku huvi kaitseks (vt nt RKPJKo nr 3-4-1-31-14, p 16). Isik saab kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte vaidlustada kellelegi teisele kohalduvaid piiranguid (RKPJKo nr 5-19-35/3, p 12). Huvi, et valimistel saaksid hääletada ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ei tähenda veel subjektiivset õigust (vt RKPJKo nr 5-19-16/3, p 15). (p 27)
Kinnipeetavate hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasolu või puudumine ei saa rikkuda vahistatu hääletamis- ja kandideerimisõigust. Kaebaja kasutas oma hääletamisõigust vanglas korraldatud eelhääletamisel. Kandideerimisõiguse kasutamist takistasid kaebajast endast sõltuvad asjaolud. (p 26)
Vahistatu õigus vaadelda valimisi (valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid) on piiratud, kuna selle õiguse teostamine eeldab liikumisvabadust. (p 28)
Kui Vabariigi Valimiskomisjon on jätnud talle esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata või rahuldamata, puudub Riigikohtul alus komisjoni otsuse tühistamiseks ja kohus jätab komisjoni otsuse peale kohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 36)
Seadus ei keela valimissedelit avaldada, kuid keelatud on hääle salajasuse rikkumine. (p 33)
Võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele hääletajatele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks tegemiseks, kuna seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside (nt elektrooniline hääletamine, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras (vt RKPJKo nr 3-4-1-13-05, p 24). (p 34)
|
| 5-21-25/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta jäeti rahuldamata. (p 12)
Erakond on mittetulundusühing, keda seaduse järgi on volitatud esindama juhatuse liikmed põhikirjas kokku lepitud viisil. Erakonda seadusest ja põhikirjast tulenevalt esindama õigustatud isikud saavad volitada kolmandaid isikuid (sh erakonna liikmeid, erakonna piirkondliku struktuuriüksuse juhte) esindama erakonda tehingute tegemisel. Tegemist on lepingulise esindusega, millega saab volitada kolmandat isikut tegema ka valimistega seotud toiminguid, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. (p 14)
Seadus ei välista, et kandidaatide registreerimisel esitatava teatisega saab erakond volitada isikut kõigiks valimistega seotud toiminguteks, sh Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamiseks. (p 15)
Eksimus kaebaja isiku kindlaksmääramisel ei mõjutanud kaebuse läbi vaatamise ulatust Vabariigi Valimiskomisjonis. Hääletamistulemuste kindlakstegemise vaidlustamiseks oli kaebeõigus nii erakonnal, kui erakonna nimekirjas kandideerinud isikul. (p 19)
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on hinnata seda, kas valimistoimingute või otsuste tegemisel rikuti seadusest või teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Oma pädevuse kasutamisel peab valimiskomisjon rakendama ka uurimisprintsiipi, sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (vrd RKPJKo nr 3-4-1-62-13, p 35). (p 21)
Kohustus kustutada tühjad sedelid enne hääletamiskastide avamist kannab eesmärki vältida võimalust valimispettuseks. Kui tühje sedeleid ei kustutata enne hääletamiskastide avamist, tekib hüpoteetiline võimalus panna need lugemisele minevate hääletamissedelite hulka ning moonutada seeläbi hääletamistulemust. (p 27)
Seadusest tulenev õigus valimisi vaadelda eeldab mõistlikku võimalust jaoskonnakomisjoni tegevust jälgida. Seda õigust rikutakse näiteks siis, kui vaatlejad paigutatakse hääletamisruumis valimiskomisjoni tegevuskohast liiga kaugele (vrd RKPJKo nr 5-21-22/3, punkt 26). (p 29)
|
| 5-21-19/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
01.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjon jättis vaatleja kaebuse rahuldamata. (p 10)
Teave elektrooniliste häälte lugemise toimingu ning selle vaatlemise kohta oli valimiste veebilehel esitatud viisil, mis võimaldas seda mõistlikult leida. (p 11)
Elektrooniliste häälte lugemise toimingu vaatlemiseks registreerumise nõue oli seadusega kooskõlas ja vajalik, et tagada vaatlejate võrdne kohtlemine. (p 13)
Kaebaja väited, mis ei seostu tema kui vaatleja õigustega, jätab kohus tähelepanuta. (p 15)
|
| 3-4-1-25-05
|
Riigikohus |
08.11.2005 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni 1. juuli 2005. a määruse nr 6 punkti 2 lõige 2 lubab vaatlejal jälgida kõiki valimistoiminguid. (p 14) Nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni määruse sätet tuleb tõlgendada koosmõjus sama määruse punkti 2 lõikega 5, mille kohaselt vaatleja ei või segada valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 46 lõige 5 sätestab, et jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. (p 15) Seega ei ole neil õigus minna ajal, mil valimisjaoskond on suletud, omal algatusel koos jaoskonnakomisjoni liikmega kontrollima, kas eelhääletusel kasutatud hääletuskasti puutumatus on tagatud ning kas hääletamisruumi pitser on alles, et sekkuda hääletamiskasti ja valimisdokumentide hoidmise tingimuste kontrollimisel valimiskomisjoni pädevuses olevatesse toimingutesse. (p 14)
KOVVS § 46 lõikes 5 sätestatu eesmärgiks on hääletuskasti ja valimisdokumentide puutumatuse tagamine. See, kuidas seda eesmärki täita, on jaoskonnakomisjoni töökorralduse ja jaoskonnakomisjoni liikmete vahelise kokkuleppe küsimus. (p 11)
|
Facebook
X.com