Olukorras, kus VVK seisukoht vaidlusküsimuses selgub kaebaja jaoks esimest korda VVK kirjalikes selgitustes, millega kaebus Riigikohtule edastatakse, on kaebajal ausa ja õiglase kohtumenetluse reeglite kohaselt õigus esitada omal algatusel VVK seisukohale vastuväiteid. Nii on see juhtudel, kui isik vaidlustab VVK otsuseid, millega lahendatakse valimiste korraldamisega seotud üldisi küsimusi, või VVK toimingut (sh tegevusetust, vt nt RKPJKm nr 5-25-17/4, p 7). Vastuväited tuleb esitada mõistliku aja jooksul, arvestades, et valimiskaebemenetluses kehtivad lühikesed tähtajad. Viimasest tulenevalt võib need esitada ka otse Riigikohtule. Seejuures ei tohi kaebaja esitada esialgse kaebusega võrreldes täiesti uusi seisukohti, sh tõstatada olemasolevast vaidlusesemest väljuvaid küsimusi. Lisaks eeltoodule võib Riigikohus kõnesoleva kaebuse saamisel ka ise küsida menetlusosalistelt asja kohta lisaselgitusi. (p 8)
Kui isik vaidlustab VVK otsust, millega lahendati tema valimiskaebus, ei ole tal uute väidete esitamine üldjuhul lubatud. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus VVK on kaebust Riigikohtule edastades väljendanud kohtueelses menetluses esitatuga võrreldes uusi seisukohti. (p 9)
Lisaks tuleb eristada olukorda, kus kaebaja esitab pärast kaebuse esitamist menetluslikke taotlusi (nt taotleb kohtuniku taandamist, tõendi kogumist vms). Ka menetlusliku taotluse esitamine hiljem kaebuse täiendusena on lubatav eeskätt vaid juhul, kui on mõjuv põhjus, miks seda ei olnud võimalik teha kaebuses. (p 10)
Facebook
X.com