5-23-28/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
26.04.2023 |
|
Volikogu liikme volitused lõpevad automaatselt KOKS § 18 lõikes 1 loetletud alustel sättes nimetatud juriidilise fakti tekkimisel, mistõttu peab selle ilmnemise tuvastamine olema lihtne (vrd teised lõikes 1 nimetatud alused, nt surm, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine, nimetamine teisele ametikohale). KOKS § 18 ei näe ette võimalust volikogu liikme volituste taastamiseks, kui KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 märgitud alus ära langeb (vrd KOKS §-d 19 ja 201), vaid tegemist on range eeldusega volikogu liikme mandaadi omamiseks, mis peab olema täidetud kogu volikogu liikmeks oleku aja. (p 8)
Kui rahvastikuregistris märgitud elukohaandmed seonduvad vahetult avaliku ülesande täitmisega (vt RRS § 66 lõige 1), esineb registriandmete õigsuse vastu kaalukas avalik huvi. Sellisel juhul tuleb isikul olla tavapärasest hoolsam, et tagada enda elukohaandmete õigsus ning vastavus tegelikule olukorrale. Kohustust tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus rõhutab ka RRS § 68. (p 10)
KOKS § 18 lõige 1 punkt 3 seob volikogu liikme volituste lõppemise tema püsiva elukoha muutusega väljapoole seda valda või linna, mille volikogu liige isik on. Volikogu liikme püsiva elukoha kindlakstegemisel tuleb võtta aluseks rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed. Sama kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi järjepidev praktika. (p 9)
|
| 5-18-3/6
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
10.08.2018 |
|
|
| 5-18-3/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
06.06.2018 |
|
Riigikohtu praktika kohaselt lõppevad volikogu liikme volitused KOKS §-s 18 loetletud juriidiliste faktide esinemisel automaatselt ega vaja valimiskomisjoni otsust. Valimiskomisjoni ülesandeks on aga volikogu asendusliikme nimetamine (KOKS § 20 lg 1), mis eeldab selliste asjaolude väljaselgitamist, mis tingivad volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise. Seega tuleb valimiskomisjonil hinnata ka seda, kas volikogu liige on sõlminud valla või linna ametiasutusega töölepingu, tõlgendades vajaduse korral volikogu liikmega sõlmitud muud lepingut (RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-53-14, p 32). (p 15, vt ka p-d 17–18)
Kolleegium kahtleb kohtuasjas kohaldamisele kuuluva, 1. aprillist 2013 kehtiva KOKS § 18 lg 1 p 6 vastavuses põhiseadusele osas, milles valla või linna volikogu liikme volitused lõppevad enne tähtaega juhul, kui volikogu liige töötab töölepingu alusel valla või linna ametiasutuses. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine riivab tugevalt passiivset valimisõigust (kandideerimisõigust), mis on tagatud PS §-ga 156 (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-35-01, p 2; RKÜK otsus asjas nr 3-4-1-7-02, p 19). KOKS § 18 lg 1 p-st 6 tuleneva riive eesmärk on aga ebaselge ja riive võib olla ka ebaproportsionaalne (PS § 11). (p 19)
Kolleegiumil on raske ette kujutada, kuidas saavad töölepingu alusel valla või linna ametiasutuses töötavat isiku lepingust tulenevad huvid olla konfliktis valla või linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku huvidega sellisel määral, et vajalik on tema kui volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine. KOKS § 18 lg 1 p-st 6 võib tuleneda volikogu liikme õiguste põhjendamatu riive (RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-53-14, p 34). Tõenäolisem võiks olla linna või valla ning volikokku kuuluva eraettevõtja huvide konflikt. Ometi ei sätesta seadus volikokku kuuluva eraettevõtja volituste ennetähtaegset lõppemist volikogu liikmena. Huvide konflikti võimalike negatiivsete tagajärgede ära hoidmiseks on ka muid vahendeid, mille hulka kuuluvad demokraatlikud ja läbipaistvad otsustusprotsessid ning kontroll. (p-d 22–23)
|
| 3-4-1-12-16
|
Riigikohus |
24.11.2016 |
|
Isiku, kelle volikogu liikme volitused on peatatud tema tähtaegse avalduse alusel, volikogu liikme volitusi ei saa taastada enne tema volituste peatamise avalduses märgitud tähtaja saabumist (vt ka RKPJK otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-03). (p 25)
Taotlus on lubatav, kui vaidlustatud valimiskomisjonide otsustest sõltub see, kas isik saab oma volikogu liikme volitusi realiseerida või mitte. (p 19)
|
| 3-4-1-33-15
|
Riigikohus |
04.01.2016 |
|
Selleks, et vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikohtus, peab kaebaja olema huvitatud isik, st otsus peab sekkuma tema õigustesse. Järelevalvemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel on huvitatud isikuks üksnes isik, kelle olukorda järelevalvemenetluses tehtud otsus halvendab. (p-d 22 ja 27).
Isik vaidlustas Riigikohtus otsuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon tegi vaadates läbi tema kaebust maakonnakomisjoni otsuse peale. KOVVS § 18 lõike 1 alusel toimuva järelevalvemenetluse eesmärk ei ole kaebuse esitamisega hilinenud isiku õiguste kaitse. Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides. Seepärast ei saa isik pöörduda kohtusse, kui järelevalvemenetluses ei tehta talle meelepärast lahendit. Kui edasikaebeõigus on kaebetähtaja möödumise tõttu minetatud, ei saa edasikaebeõigus taastuda järelevalvemenetluse kaudu. Vastasel korral muutuksid kaebuse esitamise tähtajad valimisasjades sisutuks. Samuti ei saa õigus esitada kaebus Riigikohtusse tekkida sellest, et valimiskomisjon on jätnud isiku kaebuse rahuldamata olukorras, kus see oleks tulnud jätta läbi vaatamata. (p 27)
Isik ei vaidlustanud maakonnakomisjoni otsust jätta läbi vaatamata valla valimiskomisjoni otsuse peale tähtaega rikkudes esitatud kaebus. Seetõttu on otsus lõplikult jõustunud ja Riigikohus ei saa anda hinnangut küsimusele, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õigustatud. Isiku väide, et ta esitas kaebuse vallakomisjoni otsuse peale esimesel võimalusel, ei ole seetõttu asjakohane. (p 24-25)
Kaebetähtaja regulatsioon peab tagama õiguste efektiivse kaitse. Kui isik ei saa enda õigusi rikkuvast otsusest teada enne kaebetähtaja möödumist, võib see olla mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaeg ennistada (p 28).
|
| 3-4-1-6-13
|
Riigikohus |
12.03.2013 |
|
Vallaelanikel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vallavolikogu tegevus oleks õiguspärane, kuna sellise nõude näol on tegemist avalikes huvides esitatud kaebusega. PSJKS § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides. (p 20)
|
| 3-4-1-17-10
|
Riigikohus |
30.11.2010 |
|
KOKS § 18 lg 1 p 6 ja § 19 lg 2 p 1 sätestavad ametikohtade ühitamise keelu, mis teenib kohaliku omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe organisatsioonilist tugevdamist nende ohtude vastu, mis võivad tuleneda ametikoha ja mandaadi ühitamisest esinduskogus. Tegemist on legitiimse eesmärgiga, mille saavutamiseks puuduvad muud vahendid peale vallavalitsusse asunud volikogu liikme volituste peatumise ja valla teenistusse ametnikuna asunud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise. Valla- või linnavalitsuse liikme ning valla- või linnaametniku erinev kohtlemine on õigustatud sellega, et valitsuse liige kannab poliitilist vastutust volikogu ees, valla- või linnavalitsuse ametnik aga teenistusalast vastutust avaliku teenistuse seaduse järgi. (p 27)
Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamiseks vajalik valimiskomisjoni kaks otsustust. Ühega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega antakse asendusliikmele volitused. (p 14)
KOKS § 20 lg 2 seostab asendusliikme volituste alguse valimiskomisjoni otsusega, mis on juriidiline fakt, millest tekivad asendusliikme volitused. (p 20) Valimiskomisjoni otsuse põhjendavas osas oleks õiguslikult korrektne konstateerida millisel KOKS §-s 18 nimetatud alusel on volikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppenud, samuti tema asemele seetõttu asendusliikme määramine. Ka juhul, kui valimiskomisjon on otsuse resolutsioonis võtnud vastu otsustuse, et volikogu liikme volitused on lõppenud ennetähtaegselt, ei oma selline otsustus volikogu liikme volitusi lõpetava juriidilise fakti tähendust. (p 21)
Valla- või linnasekretärile KOKS § 18 lg-ga 3 pandud informeerimiskohustuse eesmärgiks on teavitada valimiskomisjoni asjaoludest, mis on kaasa toonud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise selleks, et komisjon saaks määrata asendusliikme. (p 22)
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus seostab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise sama seaduse § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise faktiga ega näe ette volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamise valimiskomisjoni otsusega. Seega lõpevad volikogu liikme volitused KOKS § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise fakti korral automaatselt. Selline regulatsioon tagab, et volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest, valimiskomisjonil puudub võimalus mõjutada näiteks süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral volikogu liikme volituste lõppemist ega volituste lõppemise aega. (p 18)
KOKS § 20 lg 4 esimene lause on ebatäpne osas, milles viidatakse KOKS §-s 18 ette nähtud otsusele, kuna KOKS §-s 18 ei nimetata ühtegi valimiskomisjoni otsust ega seostata volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist valimiskomisjoni otsusega. (p 19)
|
| 3-4-1-2-08
|
Riigikohus |
19.02.2008 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 38 lg 1 kohaselt tuleb kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale esitada Riigikohtule pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus tuleb esitada kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. Kui kaebuse esitamisel ei ole järgitud kolmepäevast kaebuse esitamise tähtaega ning ei ole ka tähtaja järgimata jätmist põhjendatud, tagastatakse kaebus läbivaatamatult (p 7).
|
| 3-4-1-5-06
|
Riigikohus |
27.04.2006 |
|
Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 01.12. 2005 otsust nr 3-4-1-35-05 ja 15.11.2002 otsust nr 3-4-1-20-02). (p 8)
Valimiskaebusega kaitstakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi. (p 8)
|
| 3-4-1-35-05
|
Riigikohus |
01.12.2005 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 15. novembri 2002. a otsust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-02). Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides. Seetõttu ei riku kaebuse esitaja õigusi ka vallavolikogu esimehe valimine ega muud valimiskomisjoni toimingud. ( p 10)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 64 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valla valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada maakonna valimiskomisjonile kaebuse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb seda teha kolme päeva jooksul vaidlustatud otsuse või toimingu tegemisest. KOVVS § 64 lõike 2 järgi algab kaebetähtaeg valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse tegemisega (vt Riigikohtu 3. märtsi 2004. a määrust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-04). (p 9)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. (p 10)
|
| 3-4-1-8-04
|
Riigikohus |
04.03.2004 |
|
KOVVS § 64 lg 6 punkt 2 annab maakonna valimiskomisjonile pädevuse tunnistada valla või linna valimiskomisjoni otsus üksnes seadusevastaseks. Nimetatud sätet ei saa aga mõtestada isoleeritult sama seaduse teistest sätetest. KOVVS § 62 järgi saab kaebuses maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist. Sama seaduse § 64 lg 5 p-d 2 ja 3 annavad maakonna valimiskomisjonile õiguse rahuldada kaebus täielikult või osaliselt. Kaebuse osalise või täieliku rahuldamise õigus on ka Vabariigi Valimiskomisjonil (KOVVS § 65 lg 5 p-d 2 ja 3). Vastavalt KOVVS § 65 lg 6 p-le 2 on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus tühistada valla või linna valimiskomisjoni või maakonna valimiskomisjoni otsus. Nende sätete koostoimest tuleneb, et KOVVS § 64 lg 6 p-ga 2 maakonna valimiskomisjonile antud õigus tunnistada valla või linna valimiskomisjoni otsus üksnes seadusevastaseks on eksitav. Tegemist on seaduse sõnastusliku ebatäpsusega. Seadusandja tahe oli varustada kõik kaebusi läbivaatavad valimiskomisjonid pädevusega tühistada vaidlustatud otsus. (p 9)
Volikogu istungi seaduslikkus pole välistatud ka siis, kui istungit ei juhata volikogu esimees, aseesimees või volikogu koosseisu vanim liige. Volikogu istungi saab teatud tingimustel toimunuks lugeda ka juhul, kui istungit juhatab vanim kohalviibiv volikogu liige (vt mutatis mutandis Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-35-01 - (RT III 2001, 23, 250). (p 12)
KOKS § 19 lg 1 järgi tähendab volikogu liikme volituste peatumine volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Sama paragrahvi 2. lõike punkt 4 sätestab, et volikogu liikme volitused peatuvad, "kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt". Kolleegiumi arvates tuleb seda sätet tõlgendada nii, et volikogu liikme volitused peatuvad, kui ta on volikogu istungitelt puudunud kolmel järjestikusel kalendrikuul, mil toimuvad volikogu istungid. Järjestikuste kalendrikuude all peetakse selles sättes silmas järjestikuseid istungikuid. Volituste peatamisel ei saa arvesse võtta kuid, mil volikogu istungeid ei toimunud. Viimatinimetatud kuude ajaks kolmekuulise tähtaja kulgemine peatub. Teistsugune tõlgendus võib olukorras, kus volikogu istungeid igal kuul ei toimu, kaasa tuua volikogu liikme volituste peatumise ja asendusliikme määramise isegi ühelt istungilt puudumise tõttu. See ei tagaks kohaliku omavalitsuse stabiilset ja efektiivset toimimist. (p 10)
|
| 3-4-1-5-04
|
Riigikohus |
03.03.2004 |
|
Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052). (p 22) Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. (p 24)
Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21)
Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21)
Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052). (p 22) Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. (p 24)
|
| 3-4-1-18-02
|
Riigikohus |
21.11.2002 |
|
Kohaliku omavalitsuse volikogu uude koosseisu valitud eelmise linnavalitsuse liikmed saavad osaleda uue linnavolikogu töös. (p 17)
Riigikohtus saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega rahuldatakse isiku valimiskaebus, võib rikkuda teise isiku õigusi. (p 9)
|
| 3-4-1-20-02
|
Riigikohus |
15.11.2002 |
|
Valimiskaebust on õigustatud esitama isik, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud. (p 8)
Volikogu üks liige ei saa vaidlustada volikogu teise liikme kuulumist volikogusse, kuna valimiskomisjoni toiming, millega jäetakse teise liikme asemel asendusliige määramata, pole suunatud vaidlustajale ega saa rikkuda tema õigusi. (p 10)
|
Facebook
Twitter