/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-20-09 PDF Riigikohus 30.10.2009
PS § 3 lõikes 1 sätestatud kohustusega teostada riigivõimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel kaasneb riigivõimu teostaja kohustus kontrollida, kas ta on pädev seda võimu kasutama. Kuigi kohustus kontrollida pädevust on sageli seadustes selguse huvides otsesõnu väljendatud, ei pea see alati nõnda olema. See kohustus lasub riigivõimu teostavatel institutsioonidel vahetult põhiseaduse alusel ka siis, kui seda ei ole sätestatud seaduses või alamalseisvas aktis. (p 10) Ka Riigikogu teostab PS §-s 65 loetletud tegevustega riigivõimu (mille hulka kuulub ka otsuste vastuvõtmine). Seetõttu on ka Riigikogul kohustus kontrollida, kas ta on pädev lahendama talle menetlemiseks esitatud küsimusi. (p 11) Riigikogu on eelnõude menetlusse võtmise ja neile juhtivkomisjoni määramise õiguse andnud RKKTS § 13 lõike 2 punktiga 4 Riigikogu juhatuse pädevusse. (p 12) Riigikogu juhatus täidab pädevuse kontrollimisega Riigikogule PS § 3 lõike 1 esimese lausega pandud kohustust. (p 13) RKKTS § 16 lõikega 4 on tagatud kõigi Riigikogu liikmete võimalus väljendada oma seisukohta eelnõu tagastamise kohta pädevuse puudumise tõttu. Juhatuse otsus keelduda eelnõu menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku § 17 kohaselt Riigikohtus vaidlustatav. (p 12)
Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. (p 15) Erakorraliste valimiste korraldamise otsustamine ei ole Riigikogu pädevuses. Riigikogu erakorralised valimised kuulutab PS § 78 punkti 3 kohaselt välja Vabariigi President, mistõttu ei või Riigikogu seda küsimust rahvahääletusele panna. Seega on erakorraliste valimiste korraldamise alused põhiseaduses ammendavalt kindlaks määratud ja erakorraliste valimiste korraldamise otsustamine on antud Vabariigi Presidendi ainupädevusse. Riigikogul ei ole õigust otsustada, kas korraldada erakorralised valimised, ega panna selle otsuse tegemist rahvahääletusele. (p 16)
PS § 3 lõikes 1 sätestatud kohustusega teostada riigivõimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel kaasneb riigivõimu teostaja kohustus kontrollida, kas ta on pädev seda võimu kasutama. Kuigi kohustus kontrollida pädevust on sageli seadustes selguse huvides otsesõnu väljendatud, ei pea see alati nõnda olema. See kohustus lasub riigivõimu teostavatel institutsioonidel vahetult põhiseaduse alusel ka siis, kui seda ei ole sätestatud seaduses või alamalseisvas aktis. (p 10) Nõnda peab täitevvõim veenduma, et tema tegevusel on seaduslik alus (vt nt PS § 87, milles on mitteammendavalt kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse pädevus). Samuti peab haldusorgan haldusmenetlust alustades veenduma, et ta on pädev kavandatavat haldusakti või määrust andma või toimingut sooritama, kuna pädevusest kinnipidamine on õiguspärasuse eeldus. (p 9)
Riigikogu on eelnõude menetlusse võtmise ja neile juhtivkomisjoni määramise õiguse andnud RKKTS § 13 lõike 2 punktiga 4 Riigikogu juhatuse pädevusse. Riigikogu juhatus kasutab Riigikogu kui terviku pädevust, mille Riigikogu on talle seadusega andnud Riigikogu töö korraldamiseks ja Riigikogu haldamiseks. (p 12) Riigikogu juhatus täidab pädevuse kontrollimisega Riigikogule PS § 3 lõike 1 esimese lausega pandud kohustust. (p 13) RKKTS § 16 lõikega 4 on tagatud kõigi Riigikogu liikmete võimalus väljendada oma seisukohta eelnõu tagastamise kohta pädevuse puudumise tõttu. Veelgi enam, juhatuse otsus keelduda eelnõu menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku § 17 kohaselt Riigikohtus vaidlustatav. (p 12)
3-4-1-11-06 PDF Riigikohus 29.09.2006
VVS
Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimiskogu liikmete registreerimisel kontrollima, kas talle registreerimiseks esitatud valimiskogu liige vastab seadusega sätestatud nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon peab vajaduse korral hindama ka seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu otsus, millega Vabariigi Presidendi valimiskogusse valiti volikogu esindaja, on õiguspärane. Volikogu otsuste selline kontrollimine ei tähenda järelevalve teostamist volikogu otsuste üle VVS § 85 mõttes ega sekkumist maavanema pädevusse. Valimiskomisjon hindab volikogu otsuseid nendes piirides, mis on vajalikud valimiskogu liikme registreerimiseks. Hinnangu tulemuseks on volikogu otsusega nõustumine ja volikogu esindaja registreerimine valimiskogu liikmeks või volikogu otsusega mittenõustumine ja volikogu esindaja valimiskogu liikmeks registreerimata jätmine. (p 12) Kui volikogu koosseis, kes omas tegelikku võimalust osaleda volikogu istungil Vabariigi Presidendi Valimiskogu liikme valimiseks korraldatud hääletusel, kujunes valimiskomisjoni ebaseaduslike otsuste alusel, siis ei saa hääletamistulemust lugeda kooskõlas olevaks põhiseaduse §-st 1 tuleneva demokraatia põhimõttega. (p 28)
Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimiskogu liikmete registreerimisel kontrollima, kas talle registreerimiseks esitatud valimiskogu liige vastab seadusega sätestatud nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon peab vajaduse korral hindama ka seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu otsus, millega Vabariigi Presidendi valimiskogusse valiti volikogu esindaja, on õiguspärane. Hinnangu tulemuseks on volikogu otsusega nõustumine ja volikogu esindaja registreerimine valimiskogu liikmeks või volikogu otsusega mittenõustumine ja volikogu esindaja valimiskogu liikmeks registreerimata jätmine. (p 12)
KOKS § 44 lg 1 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit. Sellist õigust ei anna ega saagi anda ka linna põhimääruse säte, mille kohaselt volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning et volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. (p 20) Küll on võimalik aktsepteerida kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist olukorras, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt ning volikogu liikmetel oma õiguste kaitseks volikogu esimehe meelevaldse tegevuse vastu muud tõhusad võimalused (vt Riigikohtu 27.06.2001 otsust nr 3-3-1-35-01). Selles olukorras tähendanuks teistsugune seisukoht seda, et ühe isiku meelevaldsest tegevusest istungi juhatamisel oleks sõltunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumine ja selle liikmete volituste lõpetamine. (p 21)
3-4-1-20-04 PDF Riigikohus 02.12.2004
ES
Õiguskindluse printsiip tuleneb Põhiseaduse §-st 10. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). (p 12) Õiguskindluse põhimõtte järgi peab seadusandja uue õigusliku olukorra loomisel tagama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. (p 26) Antud juhul jätab Põhiseadusest tulenev seaduse üldine üheksapäevane jõustumistähtaeg, millele lisaks tuleb arvestada Võlaõigusseaduses sätestatud piirangutega üüri tõstmisel, tagastatud elamute üürnikele piisavalt aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks. (p 39)
Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. (p 13) Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine oleks üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist. (p 14) Õiguspärase ootuse põhimõte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise. Seadus ei ole kunagi andnud tagastatud elamute üürnikele subjektiivset õigust üüri piirmäärade kehtimajäämisele. (p 23)
Vabariigi Presidendil on sarnaselt õiguskantslerile (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03 - RT III 2004, 5, 45) õigus vaidlustada seadusandja tegevusetus. Vabariigi Presidendi vastav õigus ei ole aga piiramatu. Vabariigi President saab hinnata vaid selle seaduse põhiseaduspärasust, mis on talle välja kuulutamiseks esitatud. Vabariigi Presidendil ei ole pädevust vaidlustada norme, mis on mõnes teises seaduses juba vastu võetud. (pp 43-46)
3-4-1-6-04 PDF Riigikohus 26.02.2004
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise pädevus väljakuulutamata seaduste üle on üksnes Vabariigi Presidendil. Vabariigi Presidendi ainupädevuse sätestab PSJKS § 5. Sama seaduse § 11 lg 2 järgi tagastatakse taotlus läbivaatamatult, kui taotluse läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse. (p 4)
3-4-1-3-98 PDF Riigikohus 14.04.1998
Riigivõimu harud ja põhiseaduslikud institutsioonid on oma otseselt põhiseadusest tuleneva pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed. (p IV) Vabariigi Presidendi juures asuva karistusest vabastamise ja armuandmise küsimustega tegeleva komisjoni otsused ei saa olla presidendile siduvad. President on vaba valimaks endale ise nõuandjaid. (p V)
Riigikogu on pädev reguleerima karistusest vabastamist, sealhulgas armuandmist, vaatamata sellele, et põhiseadus ei näe expressis verbis ette armuandmise korra seaduse kehtestamist. (p II)
III-4/1-11/94 PDF Riigikohus 21.12.1994
Kaitsejõudude kasutamine loodusõnnetuse või katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 8. (p II) Kaitsejõudude sõjalise tegevuse reguleerimatus terroristide tabamisel ja kinnipidamisel on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. (p IV) Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus. (p V) Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p VII) Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; (p VI) põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)
Kaitsejõudude kasutamine loodusõnnetuse või katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 8. (p II) Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p II) Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; (p IV) põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII) Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 lg 2 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus.
Kaitsejõudude sõjalise tegevuse reguleerimatus terroristide tabamisel ja kinnipidamisel on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. (p IV) Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p VII)
Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 lg 2 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus. (p V)
Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)
Kaitsejõudude kasutamine loodusõnnetuse või katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 8. (p II) Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. ( p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p II) Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; (p VI) põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)
III-4/1-4/94 PDF Riigikohus 13.06.1994
Riigikogu esimehele ja peaministrile eelotsustuse tegemise õiguse andmine selle kohta, kas esinevad asjaolud, mis tingivad Vabariigi Presidendi seadluse andmise, laiendab põhiseadusevastaselt nende volitusi. Põhiseaduse § 109 lg 1 kohaselt seisneb Riigikogu esimehe ja peaministri roll seadluse andmise otsustamisel kaasallkirja andmises. Vabariigi Presidendil on õigus iseseisvalt otsustada seadluse algatamise üle.
III-4/1-3/94 PDF Riigikohus 18.02.1994
Vabariigi Valitsusel ja tema poolt moodustatud komiteel pole õigust teha eelvalikut põhiseaduse § 78 p-ga 15 Vabariigi Presidendi pädevusse antud küsimuses - teenetemärkide andmise suhtes. Vabariigi Presidendile otsustusõiguse andmine selle suhtes, kas Eesti kodanikud võivad kanda välisriikide au- ja teenetemärke, laiendab presidendi pädevust, mis on põhiseadusega määratud ammendavalt.
III-4/1-1/93 PDF Riigikohus 22.06.1993
Riigipitsati hoidmine riigisekretäri käes ei alluta Vabariigi Presidenti riigisekretäri kaudu Vabariigi Valitsuse kontrollile. Põhiseaduse § 87 p 3 kohaselt korraldab valitsus muuhulgas ka presidendi aktide täitmist. Eristada tuleb presidendi otsust ja selle täitmiseks ettevõetavat korraldavat tegevust.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json