/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-33-09 PDF Riigikohus 01.07.2010
Poliitilise välireklaami keeld on kehtestatud ühena hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamise tingimustest, mida seadusandja on põhiseaduse kohaselt kohustatud sätestama. Poliitilise välireklaami keelamise eesmärgiks on soov suurendada hääletamisaktiivsust, tõsta demokraatliku arutelu kvaliteeti, vältida valijatega manipuleerimist ja vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. Kõik need eesmärgid on kantud demokraatia tugevdamise ideest. Demokraatia on Eesti riigiehitusliku korralduse olulisemaid põhimõtteid. Keeldu toetab seega väga kaalukas põhiseaduslik põhimõte. (p 67) Keeluga ei piirata ei hääletamis- ega kandideerimisõiguse ega ka viimase õigusega seotud poliitilise väljendusvabaduse, samuti erakonna tegevusvabaduse kõige tugevamat kaitset vajavat osa. Keeld ei võta valijatelt võimalust valimistel osaleda või hääletada neile meelepärase kandidaadi poolt. Keeld ei välista kellegi kandideerimist valimistel ega võta kandidaatidelt, valimisliitudelt ja erakondadelt võimalust oma vaateid tutvustada ega keela avalikku arutelu kindlate teemade üle. (p 60) Välireklaami keeld ei takista poliitiliste vaadete edastamist ja ühiskonnaelu üle arutelu pidamist muul viisil (nt valimiskoosolekute, vahetu valijatega suhtlemise, trükimeedia, televisiooni, raadio, otsepostituse, siseruumides reklaamimise, nn uute tehnoloogiate kaudu). Keeld üksnes suunab poliitilisi arutelusid teistesse kanalitesse, kus neil on suurem tõenäosus kujuneda sisulisemaks. (p 63) Samuti ei ole keeluga olulises ulatuses sekkutud ettevõtlusvabadusse ning omandipõhiõigusesse. (p 65) Poliitilise välireklaami keeld on põhiseaduse kohaselt lubatud, kuid see ei tähenda, et põhiseadus sellise keelu kehtestamist nõuaks. Riigikogu on vaba nii keeldu kaotama, poliitilise välireklaami tegemisele aja, koha ja suuruse piiranguid seadma kui ka valimiskulutustele sellist ülempiiri kehtestama, mis ühest küljest vähendaks raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel ja teisalt tagaks kandidaatide võrdsed võimalused valimiskampaania korraldamisel. (p 70)
3-4-1-28-09 PDF Riigikohus 13.11.2009
Hääletamistulemuste kinnitamine on vaidlustatav valimistoiming KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses. Maakonna valimiskomisjoni pädevuses on selliste kaebuste läbivaatamine, millega vaidlustatakse hääletamistulemuste kinnitamise põhjusel, et artiklite avaldamises ja keelatud välireklaami tegemises seisnenud väidetavad õigusrikkumised mõjutasid oluliselt hääletamistulemust. Maakonna valimiskomisjon peab niisamuti kui Vabariigi Valimiskomisjon hindama tema kasutada olevate andmete põhjal, kas kaebuses väidetud tegevus on õigusrikkumine, samuti võtma seisukoha selle kohta, kas rikkumised mõjutasid või võisid oluliselt mõjutada hääletamistulemust. (p 9) Kui maakonna valimiskomisjon peaks leidma, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada, võib ta KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 kohaselt teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine. (p 9)
Omavalitsusüksuse rahastatava meediakanali tasakaalustamata kasutamine võimulolevate isikute valimisagitatsiooniks võib olla taunitav hea valimistava rikkumisena. (p 11)
3-4-1-34-05 PDF Riigikohus 30.11.2005
K-kohukese reklaami mõju ei saa hinnata selle pinnalt, et Eesti Keskerakond saavutas Narvas 16. oktoobril 2005. aastal toimunud valimistel tunduvalt parema tulemuse kui 2002. a valimistel. Valimistulemused sõltuvad väga paljude tegurite koosmõjust. K-kohukese reklaami mõju hindamiseks on Vabariigi Valimiskomisjon ära kuulanud eksperdid ja tutvunud K-kohukese teemaliste sotsioloogiliste küsitluste tulemustega. Ära kuulatud ekspertide kinnitusel pole metoodikat, mille järgi otsustada, kas see valimisreklaam mõjutas oluliselt hääletamisest osavõttu või mandaatide jaotust. Ka Riigikohtu kasutada pole usaldusväärseid andmeid selle kohta, kas ja kuidas vaidlusalune reklaam mõjutas või võis mõjutada hääletamisest osavõttu ja mandaatide jaotust Narva linnas. See, et suur osa elanikest pidas K-kohukese reklaami poliitiliseks, ei näita veel nimetatud reklaami mõju ulatust hääletamistulemustele. Hääletamistulemusi ei saa kehtetuks tunnistada pelgalt oletuse põhjal, et reklaam võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 12)
3-4-1-27-05 PDF Riigikohus 14.11.2005
KOVVS § 6^1 sätestab poliitilise välireklaami keelu: "Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." (p 11) KOVVS § 6^1 sõnastusest nähtuvalt eeldab esimene teokoosseis, et ilmselgelt reklaamitaks üksikkandidaati, erakonda või erakonna nimekirjas kandideerivat isikut, valimisliitu või valimisliidu nimekirjas kandideerivat isikut. (p 15) Teine teokoosseis on esimese erijuhtum ja eeldab, et keelatud ajal ja keelatud kohas reklaamitakse valimiskampaanias osaleja logot või muud eraldusmärki. Logo või muu eraldusmärgi puhul on keelatud reklaamiga tegemist ka siis, kui reklaamis kasutatu on logost või must eraldusmärgist küll mõneti erinev, kui viimasega siiski äravahetamiseni sarnane. Muuks KOVVS §-s 6^1 nimetatud eraldusmärgiks, mida aktiivse agitatsiooni ajal ei tohi kasutada poliitilises välireklaamis, on ka erakonna tunnuslause. Sarnasus peab olema piisav, et tuvastada muu eraldusmärgi keelatud kasutamine. (p 16) Kolmandaks koosseisuks on nende programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. (p 12) Neljas teokoosseis on sõnastatud määratlemata õigusmõiste abil. See tähendab, et keelatud poliitiline välireklaam, mis pole hõlmatud esimese kolme koosseisuga, on hõlmatud neljandaga. (p 13) Nii keelab KOVVS § 6^1 muu poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal. Muu keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 6^1 mõttes võib seisneda ka selles, et aktiivse agitatsiooni ajal reklaamitakse toodet välireklaami abil viisil, mis on ühemõtteliselt seostatav nendel valimistel kandideerijatega. (p 18)
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi (vt Riigikohtu 9. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-26-05). Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg. (p 9)
3-4-1-26-05 PDF Riigikohus 09.11.2005
Kui Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et Tallinna maanteel oli keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 6^1 mõttes, siis peab valimiskomisjon võtma seisukoha ka küsimuses, kas see mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi. (p 10)
Igasugune agitatsioon on suunatud hääletamistulemuste mõjutamisele. Kuid agitatsioon ei pruugi viia soovitud tulemustele. Vabariigi Valimiskomisjon peab ise võtma seisukoha selle kohta, kas keelatud agitatsioon hääletamisruumis oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. Komisjon pole seda teinud. (p 8)
Vabariigi Valimiskomisjon ei saa poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise ja häälte ostmise väärteoasjades süütegusid menetleda ja karistada. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on aga tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga ja kas häälte ostmist esines, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. (p 9)
3-4-1-18-05 PDF Riigikohus 04.11.2005
KOVVS § 64 lg 1 annab üksikisikule, kandidaadile, erakonnale ja valimisliidule võimaluse vaidlustada valimiste jaoskonnakomisjoni otsust või toimingut, sh tegevusetust, mis rikub tema õigusi. Vaidlustatav akt või toiming võib mõnel juhul rikkuda kaebuse esitaja õigusi sellest hoolimata, et akti andja või toimingu sooritaja seadust ei riku. Selline olukord võib tekkida, kui valimiste jaoskonnakomisjon on vastavalt KOVVS §-le 54 kindlaks teinud hääletamistulemused, kuid valimised on toimunud tingimustes, mis pole seadusega kooskõlas. Sellist võimalust kinnitavad ka KOVVS § 17 lg 2 p 4 ja § 67 lg 1, mis sätestavad Vabariigi Valimiskomisjoni õiguse tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 8) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe valimiskaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli. (p 14)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe valimiskaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli. (p 14)
KOVVS §-ga 61 keelatud poliitilise välireklaami mõju hääletamistulemustele saab hinnata eeskätt hääletamistulemuste vaidlustamisel. (p 13)
KOVVS § 22 järgi on jaoskonnakomisjoni ülesanne korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid valimisseadusest tulenevaid ülesandeid. Seadus ei anna jaoskonnakomisjonile õigust valimispäeval "uksi sulgeda", kui komisjon leiab, et valimised toimuvad olukorras, kus valimisi ei saa pidada seaduslikeks. Jaoskonnakomisjonile sellise pädevuse omistamine võib tekitada kaose valimistel ning rikkuda valimistel osalejate õigusi. Ka ei ole jaoskonnakomisjonidest kõrgemalseisvatel valimiskomisjonidel käesolevas kaasuses kirjeldatud asjaoludel pädevust muuta valimispäeva. Vastavalt KOVVS §-le 2 on volikogu valimispäevaks valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. (p 10) Õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks on Vabariigi Valimiskomisjonil ka järelevalvepädevuse teostamise korras KOVVS § 17 lg 2 p 4 alusel, kui ilmneb, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Sellist järelevalvepädevust on aga võimalik kasutada kuni volikogu liikmete registreerimiseni. Pärast volikogu liikmete registreerimist saab Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 17 lg 7 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 41 lg 1 alusel üksnes esitada Riigikohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta KOVVS § 5 lg-tes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega pole kaebemenetlust ja Vabariigi Valimiskomisjoni protestiõigust piisavalt reguleeritud. (p 13)

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json